Antigua ja Barbuda

Allikas: Vikipeedia
Antigua ja Barbuda
inglise Antigua and Barbuda
Antigua ja Barbuda lipp Antigua ja Barbuda vapp
Antigua ja Barbuda lipp Antigua ja Barbuda vapp
Antigua ja Barbuda asendikaart
Juhtlause Each Endeavouring, All Achieving
Riigihümn Fair Antigua, We Salute Thee
Pealinn Saint John's
Pindala 441 km²
Ametlik(ud) keel(ed) inglise
Rahvaarv 72 000 (2006)
Rahvastikutihedus 184 in/km²
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Kuninganna Elizabeth II
Kindralkuberner Rodney Williams
Peaminister Gaston Browne
Iseseisvus 1. november 1981
SKT $1 527 000 000
SKT elaniku kohta $18 352
Rahaühik Ida-Kariibi dollar (XCD)
Ajavöönd AST (maailmaaeg -4)
Tippdomeen .ag
ROK-i kood ANT
Telefonikood 1 268
Antigua ja Barbuda kaart

Antigua ja Barbuda on saareriik Väikestes Antillides.

Antigual ja Barbudal elas 2006. aasta seisuga 72 000 inimest. Rahvastiku keskmine tihedus oli 184 in/km². 2014. aasta hinnangu järgi elas riigis 91 300 inimest.

1996. aasta seisuga olid saarlastest 89% neegrid. 2,4% olid valged, 4,4% segaverelised.

Asend ja loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antigua ja Barbuda asub Väikestes Antillides kohal, kus saavad kokku Tuulealused ja Tuulepealsed saared. Riigist lõunasse jääb Prantsusmaale kuuluv Guadeloupe (neid eraldab Guadeloupe'i väin), edelasse jääb Suurbritanniale kuuluv Montserrat, läände jääb Saint Kitts ja Nevis ning loodesse Prantsusmaale kuuluv Saint-Barthelemy.[1]

Riik koosneb kahest suuremast, asustatud saarest (Antigua lõuna pool ja Barbuda põhja pool) ning hulgast väikestest, asustamata saartest, millest Redonda asub suhteliselt eraldi, Antiguast tükk maad lääneedelas, märksa lähemal Nevisele ja Montserratile, mille vahel ta asub.[1]

Riigi kõrgeim tipp on Antigua edelaosas olev 402 m kõrgune Boggy. Teised Antillides olevad riigid on enamasti kõrgemad.[1]

Barbuda rannikul on korallriffe.[1]

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antigua ja Barbuda jagunevad valdadeks (parish) ja sõltkondadeks (dependency). Sõltkonnad on Barbuda ja Redonda saar. Antigua saar jaguneb kuueks vallaks:

Antigua parishes english.png

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antigua asustati ürgajal. Seda tegid küttidest ja korilastest indiaanlased siboneid. Radiosüsiniku meetodil on kindlaks tehtud, et see juhtus umbes 3100 aastat e.m.a.

Nendele järgnesid aravakkide hulka kuuluvad saladoidid, kes alustasid rännet põhja poole tänapäeva Venetsueelast, Orinoco alamjooksult. Nad hõivasid Antillid kuini Puertoriikoni 4. ja 5. sajandil e.m.a. Saladoidid tõid saarele põllumajanduse. Nad kasvatasid maisi, maguskartulit, tšillipipart, guajaave, tubakat, puuvilla ja kuulsaid antigua musti ananasse.

Aravakid lahkusid Antigualt 1100. aasta paiku. Need, kes jäid, vallutati hiljem kariibide poolt. Kariibid ehitasid paremaid laevu ja neil olid paremad relvad. See võimaldas neil vallutada enamiku Kariibi mere saarte aravaki kogukondadest. Mõned aravakkidest muudeti orjadeks, aga kariibid harrastasid ka inimsöömist.

Antiguat kutsusid aravakid Wa'ladli. Tänapäeval nimetavad kohalikud saart Wadadli. Kariibide keeles oli see arvatavasti Wa'omoni.

Kolumbus jõudis saarele 1493. Ta nimetas saare Sevilla katedraalis asuva ikooni järgi Santa Maria la Antiguaks. Hispaanlased ei koloniseerinud saart, sest seal polnud palju joogivett, küll aga sõjakaid kariibe.

Euroopast ja Aafrikast toodud haigused, alatoitlus ja orjus tapsid lõpuks peaaegu kõik Kariibi saarte pärismaalased. Arvatavasti suri neid kõige rohkem rõugetesse. Osa ajaloolasi usub, et suurt osa mängis orjuse põhjustatud stress. Teised usuvad, et väljasuremist soodustas tärkliserikas ja valguvaene dieet, sest indiaanlased olid harjunud seda sööma koos valgurikaste mereandidega, aga pärast orjastamist nad enam mereande ei saanud.

Inglismaa asustas Antigua 1632 ja Barbuda 1684. Saartele asutati suhkrurooistandused, mis põhinesid orjatööjõul. 1666 vallutas saared Prantsusmaa, kuid pidi samal aastal sealt lahkuma. Orjus keelustati Antigual ja Barbudal 1834.

1. novembril 1981 sai Antigua ja Barbuda iseseisvaks Rahvaste Ühenduse koosseisus. Riigipeaks jäi endiselt Elizabeth II. Saare peaministriks jäi endiselt Vere Bird, kes oli seda ametikohta (mitme nimetuse all ja pausiga 197176) täitnud juba aastast 1960. Bird lahkus sellelt kohalt 83-aastasena 1994, ja pärast seda oli kuni 2004. aastani peaminister tema poeg Lester Bird.

Kuningannat esindab koha peal kindralkuberner. Esimene kindralkuberner oli kuni 1993. aastani Wilfred Jacobs, teine kindralkuberner kuni 2007. aastani James Carlisle ja kolmas kuni 2014. aastani Louise Lake-Tack. Praegu on kindralkuberner Rodney Williams.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

17.05-61.8