Järv
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib veekogust; Gytis Lukšase filmi kohta vaata artiklit Järv (film). |
.jpg)
Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane.
Sisukord |
[redigeeri] Järvede liigitus
Laias laastus liigitatakse järvi järgmiselt:
- järved, mis on saanud oma veed maismaalt (tavaliselt sademed)
- järved, mis on merest eraldunud (jäänukjärved)
[redigeeri] Järvenõgude tekke järgi
- Tektoonilised – maakoores esinevate venituspingete tulemusel võivad tekkida alangud ning riftiorud, mis veega täitudes muutuvad sügavateks järvedeks. Sellise tekkega on maailma sügavaim järv Baikal ning mitmed Ida-Aafrika riftivööndi järved.
- Ookeani reliktid – järved võivad tekkida ka ookeanide sulgumisel. Näiteks Kaspia meri, mis koos Musta mere ning Vahemerega on sulgunud Tethyse Ookeani jäänuk.
- Mandrijää-alused – järved, mis on kaetud mandrijääga või muu jäämassiiviga. Nende järvede vedela vee olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana, mõnikord soojendavad selliseid järvi geotermaaljõud.
- Erosioonilised – tüüpilised liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete uuristatud nõod.
- Akumulatiivsed – järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel.
- Karstinõod – kujunevad karbonaatse aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel.
- Vulkaanilised – järved võivad tekkida vulkaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse.
- Isostaatilised – järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud.
- Meteoriitsed – järved võivad tekkida meteoriidikraatritesse. Näiteks Kaali järv Saaremaal.
[redigeeri] Sissevoolu järgi
[redigeeri] Järve karakteristikud
| See artikkel vajab toimetamist. |
Järve tähtsamad karakteristikud on valgala, sissevool, väljavool, toitainete hulk, lahustunud hapnik, saasteained, pH ja settimine.
Järvede veetase sõltub sisse- ja väljavoolava vee hulga erinevusest, võrreldes kogu veemahuga. Tähtsamad sissevooluallikad on sademed vee pinnale, jõgede ja kanalite üleujutused järve valgalal, põhjavesi ja kunstlikud allikad väljaspool valgala. Tähtsamad väljavooluallikad on auramine järve pinnalt, pinnavee ja põhjavee kaod ja igasugune järvevee välja võtmine (kasutamine) inimese poolt. Kuna kliimatingimused ja inimese veevajadused muutuvad, siis põhjustab see järvetaseme perioodilisi muutusi.
[redigeeri] Järvetüübid
Pikemalt artiklis Järvetüübid
Järvi saab tüpidiseerida vee toitainete hulga järgi (troofsus), mis mõjutab suuresti taimede kasvu. Toitainetevaeseid järvi nimetatakse oligotroofseteks järvedeks: need on üldiselt puhtaveelised ning vähese taimestikuga.
Mesotroofsetes järvedes on hea vee läbipaistvus ja keskmine toitainete tase.
Eutroofsed järved on rikastunud toitainetega ning seal kasvab lopsakas taimestik, suvel võivad esineda veeõitsengud.
Kõige toitaineterikkamad on hüpertroofsed järved. Tavaliselt on neis järvedes väike läbipaistvus ning sageli esineb hävitavaid veeõitsenguid. Tavaliselt jõuavad järved hüpertroofse tasemeni inimtegevuse mõjul, näiteks väetiste kasutamine järve valgalal. Hüpertroofseid järvi üldiselt inimene ei kasuta, tavaliselt on nende järvede ökosüsteem väikese hapnikusisalduse tõttu vaene.
