Järv

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib veekogust; Gytis Lukšase filmi kohta vaata artiklit Järv (film).

Järv.
Crater Lake'i vesi on väga läbipaistev ning sügavsinise värvusega.

Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane.

Klassikaliselt loetakse järvedeks pinnaveekogusid, mille suurus on vähemalt 1 ha[viide?]. Väikeseid järvi (keskmine ümbermõõt 10–200 m) nimetatakse järvikuteks (murdes ka: lontsik)[1].

Järve karakteristikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järve tähtsamad karakteristikud on valgala, sissevool, väljavool, toitainete hulk, lahustunud hapnik, saasteained, pH ja settimine.

Järvede veetase sõltub sisse- ja väljavoolava vee hulga erinevusest, võrreldes kogu veemahuga. Tähtsamad sissevooluallikad on sademed vee pinnale, jõgede ja kanalite üleujutused järve valgalal, põhjavesi ja kunstlikud allikad väljaspool valgala. Tähtsamad väljavooluallikad on auramine järve pinnalt, pinnavee ja põhjavee kaod ja igasugune järvevee välja võtmine (kasutamine) inimese poolt. Kuna kliimatingimused ja inimese veevajadused muutuvad, siis põhjustab see järvetaseme perioodilisi muutusi.

Järvede liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laias laastus liigitatakse järvi järgmiselt:

  1. järved, mis on saanud oma veed maismaalt (tavaliselt sademed)
  2. järved, mis on merest eraldunud (jäänukjärved)

Järvenõgude tekke järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Mandrijää-alused – järved, mis on kaetud mandrijääga või muu jäämassiiviga (nt Vostoki järv). Nende järvede vedela vee olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana, mõnikord soojendavad selliseid järvi geotermaaljõud.
  • Akumulatiivsed – järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. Nende hulka kuuluvad nt lammijärved.

Sisse- ja väljavoolu järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Umbjärved – järved, kuhu midagi ei suubu ja ei voola välja.
  • Lähtejärved – järved, kuhu midagi ei suubu, aga jõgi või oja voolab välja.
  • Läbimisjärved – järved, kuhu suubuvad ja kust voolavad välja jõed ja/või ojad.
  • Suubumisjärved – järved, kuhu suubuvad jõed ja/või ojad, aga midagi ei voola välja.

Toitelisuse ehk troofsuse järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Järvetüübid

Järvi saab tüpidiseerida vee toitainete hulga järgi (troofsus)[2], mis mõjutab suuresti taimede kasvu.

Kümme suurimat järve pindala järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kaspia meri
  2. Ülemjärv
  3. Victoria
  4. Huron
  5. Michigan
  6. Tanganjika
  7. Baikal
  8. Suur Karujärv
  9. Njassa
  10. Suur Orjajärv

Kümme suurimat järve mahu järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kaspia meri
  2. Baikal
  3. Tanganjika
  4. Ülemjärv
  5. Njassa
  6. Michigan
  7. Huron
  8. Victoria
  9. Suur Karujärv
  10. Suur Orjajärv

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti Entsüklopeedia. 4. köide: Jaapan–Käolina. Tartu: Loodus, 1934, lk 206.
  2. 2,0 2,1 Järvede areng ja tüübid, EELIS infoleht, 3.06.2002

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Phillips, N. jt. (aastaarvuta). Järve Taskuraamat. Terrene Institute. 172 lk. (Raamat on valminud otsetõlkena inglise keelest ja pole kohandatud Eesti oludele).