Kesk-Aafrika Vabariik
| Kesk-Aafrika Vabariik
prantsuse République Centrafricaine sango Ködrö tî Bê-Afrika |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | La Renaissance (Taassünd) | ||||
| Pealinn | Bangui | ||||
| Pindala | 622 984 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | sango | ||||
| Ametlik(ud) keel(ed) | sango, prantsuse | ||||
| Rahvaarv | 4 422 000 (2009) [1] | ||||
| Rahvastiku tihedus | 7,1 in/km² | ||||
| President | François Bozizé | ||||
| Peaminister | Nicolas Tiangaye | ||||
| Iseseisvus | 13. august 1960 | ||||
| SKT | 1,997 miljardit USD (2008) | ||||
| SKT elaniku kohta | 458 USD (2008) | ||||
| Rahaühik | Kesk-Aafrika frank (XAF) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +1 | ||||
| Tippdomeen | .cf | ||||
| Telefonikood | 236 | ||||
Kesk-Aafrika Vabariik on merepiirita riik Aafrika mandri keskosas. Riik piirneb põhjas Tšaadiga, idas Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga, lõunas Kongo Demokraatliku vabariigi ja Kongoga ning läänes Kameruniga.
Sisukord |
Haldusjaotus [muuda]
Kesk-Aafrika Vabariik jaguneb pealinnaks ja 16 prefektuuriks:
- Pealinn Bangui
Suuremad linnad on Bangui, Bimbo, Mbaïki ja Berbérati.
Suuremad rahvusrühmad on gbajad, bandad ja mandžad. Enamik inimestest tegeleb põllumajandusega.
Rahvastik [muuda]
Iseseisvumisest on rahvaarv peaaegu neljakordistunud. 1960. aastal elas riigis 1 232 000 elanikku ja 2009. aastal 4 422 000.
Keskmine eluiga on 49,68 aastat (meestel 48,45 ja naistel 50,95 aastat; 2010. aasta hinnang). Rahvastiku keskmine vanus on 19,1 aastat.[2].
ÜRO hinnangul on 11% 15- kuni 49-aastastest HIV-positiivsed. 2007. aastal suri hinnanguliselt 11 000 inimest HIV-i või AIDSi[2].
39% elanikkonnast elab linnades.[2]
Majandus [muuda]
Kesk-Aafrika Vabariigis on 2007. aasta seisuga 1,926 miljonit tööjõulist. 2001. aasta seisuga on töötus 8%.[2]
| Sektor | Osakaal |
|---|---|
| Põllumajandus |
|
| Tööstus |
|
| Teenindus |
|
Eksport [muuda]
Kesk-Aafrika Vabariigi tähtsaimad ekspordiartiklid on[2]
- teemandid
- puit
- puuvill
- kohv
- tubakas
Kesk-Aafrika Vabariigi tähtsaimad ekspordipartnerid on Belgia (32,57%), Hiina (10,49%), Indoneesia (10,36%), Maroko (10,24%), Kongo DV (6,87%), Prantsusmaa (5,79%) (2009).[2]
Import [muuda]
Kesk-Aafrika Vabariigi tähtsaimad impordiartiklid on[2]
- toit
- tekstiilid
- petrooleumitooted
- masinad
- mootorsõidukid
- kemikaalid
- ravimid
Kesk-Aafrika Vabariik tähtsaimad impordipartnerid on Lõuna-Korea (19,29%), Prantsusmaa 11,95%, Ameerika Ühendriigid (7,78%), Kamerun (7,39%), Holland (6,77%) (2009).[2]
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Keenia | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Lõuna-Sudaan | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda
Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira saared | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Edela-Somaalia | Jubaland | Lääne-Sahara | Puntland | Somaalimaa
