Hirss
 |
See artikkel räägib teraviljast; taimeperekonna kohta vaata artiklit Hirss (perekond) |
Hirss on väikeste teristega üheaastaste teraviljade rühm, mis ei moodusta ühtset taksonoomilist gruppi. Kultuurtaimed kasvavad peamiselt kuivemas troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes.
Sisukord |
Ajalugu[muuda]
Hirss kuulub vanimate kultiveeritud teraviljade hulka, mille erinevad liigid pärinevad peamiselt Aafrikast ja Aasiast. Harilikku hirssi on Hiinas teraviljana kultiveeritud ligi 10 000 aastat.[1]
Perekonnad ja olulisemad liigid[muuda]
Perekonnad[muuda]
Teraviljana kasvatatavad hirsiliigid kuuluvad järgmistesse taimeperekondadesse:
- hiidhirss (Pennisetum L.);
- hirss (Panicum L.);
- kukeleib (Setaria P.Beauv.);
- lembehein (Eragrostis Wolf);
- paelhirss (Digitaria);
- sõrmhirss (Eleusine Gaertn.).
Olulisemad liigid[muuda]
Neegri-hiidhirss[muuda]
Neegri-hiidhirss ehk neegrihirss (Pennisetum glaucum, P. typhoides, P. tyhpideum, P. americanum) on hirsiliikidest kõige rohkem kultiveeritud (ligi 55 % kõikidest liikidest[2] ). Neegri-hiidhirssi kasvatatakse traditsiooniliselt Lääne-, Kesk-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas, Indias, Pakistanis ja Araabia poolsaare lõunaosa rannikupiirkonnas. Samuti on seda liiki introdutseeritud USA edelaosas. Selle liigi taimed võivad kasvada väheviljakatel liivmuldadel, mis ei sobi maisi, sorgo või korakaani sõrmhirsi kasvatamiseks. Neegrihirss on kõige suurema potentsiaaliga hirsiliik põuastes ja kuuma kliimaga piirkondades. Viljapead moodustuvad tihedatest pööristest, mille pikkus võib olla 10–150 cm.[3] Liik pärineb suure tõenäosusega Lääne-Aafrikast, kus kasvavad nii metsikud taimed kui ka kultivarid. Umbes 2000 aastat tagasi levitati liik ülejäänud Aafrikasse ja Indiasse.[4]
Itaalia kukeleib[muuda]
Itaalia kukeleib (Setaria italica) tähtsuselt järgmine liik, mille osakaal maailma kogutoodangust on ligi 20 %.[2] Viljapead moodustuvad pikkadest silinderjatest või hargnenud ja harjaselistest pööristest. Seda liiki kasvatatakse enim Hiinas, samuti Indias, Indoneesias, Korea poolsaarel, Ida-Aafrika mägismaadel ja mõningates Lõuna-Euroopa piirkondades.[3]
Korakaani sõrmhirss[muuda]
Korakaani sõrmhirssi (Eleusine coracana) kasvatatakse peamiselt Ida-Aafrikas, Indias ja Nepaalis. See liik on teistest teraviljana kasvatatavatest hirsiliikidest veidi nõudlikum pinnase niiskusesisalduse suhtes ning kasvab meelsamini ka veidi jahedamas lähistroopilises kliimas, 0–2000 m kõrgusel merepinnast. Liigile on iseloomulikud hargnenud viljapead ehk nn "sõrmed" ja väiksed (läbimõõt 1–2 mm) terised.[3] Maailmas toodetavast hirsi kogutoodangust on korakaani sõrmhirsi osakaal umbes 12 %.[2]
Harilik hirss[muuda]
Harilik hirss (Panicum miliaceum) kasvab soojemas parasvöötme kliimas ning seda liiki kultiveeritakse kõige rohkem Venemaal, Ukrainas, Kasahstanis, USA-s, Argentinas ja Austraalias. Taimel on avatud, hargnevad ning rippuvad viljapead ning nad taluvad üsna suurt õhutemperatuuride vahemikku.[3] Liigi osakaal maailma kogutoodangust on ligi 9 %.[2]
Abessiinia lembehein[muuda]
Abessiinia lembehein ehk teff (Eragrostis tef) on väga väikeste teristega kõrreline, mida kasvatatakse teraviljana Etioopia mägismaal. Taim kasvab halvasti vett läbilaskvatel rasketel muldadel. Mõned selle liigi sugulased on poolkõrbe aladel kõrgelt hinnatud teraviljataimed.[3] Osakaal maailma hirsitoodangust on umbes 1 %.[2]
Regionaalse tähtsusega liigid[muuda]
Ülejäänud liigid on peamiselt regionaalse tähtsusega:[3]
- nälja-paelhirss (Digitaria exilis) – kultiveeritakse peamiselt Mali lõunaosas, Nigeeria kirdeosas, Nigeri lõunaosas, Burkina Faso lääneosas, Senegali idaosas ja Guinea põhjaosas;
- india keehirss (Paspalum scrobiculatum) – kultiveeritakse peamiselt Lääne-Aafrikas ja Indias, kus ta kasvab sagedasti teede ääres, kraavides ja madalamates kohtades. Liik kodustati Indias umbes 3000 aastat tagasi;
- söödav kukehirss ehk paisa (Echinochloa frumentacea) – kasvab Indias, troopilises ja subtroopilises kliimavöötmes.
Hirsi tähtsus[muuda]
Hirss on tähtis energia-, valgu-, vitamiinide ja toiteelemntide allikas eelkõige maailma vaesemates regioonides. Hirss kasvab eelkõige seal, kus muud teraviljad kasvaksid halvasti ebasoodsate kliimatingimuste tõttu. Kasvupiirkondi iseloomustavad eelkõige vähese kastevee kättesaadavus. Hirsi kasvatajateks on sageli väikefarmerid, kellel puuduvad tavaliselt vahendid väetiste muretsemiseks ning nende kasvatatud hirss ei jõua sageli ei maailmaturule ega kohalikule turule.[4]
Kasutamine[muuda]
Hirssi kasvatatakse eelkõige toidu- ja söödateraviljana. Teristest keedetakse peamiselt putru, samuti valmistatakse neist jahu ja helbeid ning söödetakse koduloomadele ja -lindudele.
Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda]
2009. aastal toodeti maailmas kokku 26,7 miljonit tonni hirssi, hirsipõldude kogupindala oli 33,7 miljonit hektarit. 1969. aastal olid vastavad näitajad 30,5 miljonit tonni ja 45,6 miljonit hektarit.[5] Toiteväärtus ja biokeemiline koostis on antud lisanditeta keedetud hirsi kohta.
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 India |
8 810 000 | 33,0 |
 Nigeeria |
4 884 890 | 18,3 |
 Niger |
2 677 860 | 10,0 |
 Mali |
1 390 410 | 5,2 |
 Hiina |
1 225 579 | 4,6 |
 Burkina Faso |
970 927 | 3,6 |
 Uganda |
841 000 | 3,1 |
 Senegal |
810 121 | 3,0 |
 Tšaad |
708 965 | 2,7 |
 Sudaan |
630 000 | 2,4 |
| Maailm kokku | 26 702 359 | 100 |
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 71,41 | g |
| Kalorsus | 119,0 | kcal |
| Valgud | 3,51 | g |
| Lipiidid | 1,00 | g |
| Tuhk | 0,41 | g |
| Süsivesikud | 23,67 | g |
| Tärklis | 23,54 | g |
| Suhkrud | 0,13 | g |
| Kiudained | 1,3 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 3,0 | mg |
| Raud (Fe) | 0,63 | mg |
| Magneesium (Mg) | 44,0 | mg |
| Fosfor (P) | 100,0 | mg |
| Kaalium (K) | 62,0 | mg |
| Naatrium (Na) | 2,0 | mg |
| Tsink (Zn) | 0,91 | mg |
| Vask (Cu) | 0,16 | mg |
| Mangaan (Mn) | 0,27 | mg |
| Seleen (Se) | 0,90 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | - | mg |
| B1 | 0,106 | mg |
| B2 | 0,082 | mg |
| B3 | 1,330 | mg |
| B4 | 11,2 | mg |
| B5 | 0,171 | mg |
| B6 | 0,108 | mg |
| E | 0,020 | mg |
| K | 0,30 | μg |
| Luteiin+ zeaxantiin |
70,0 | μg |
| Foolhape | 19,0 | μg |
| Aminohape | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Glutamiinhape | 0,768 | g |
| Leutsiin | 0,446 | g |
| Alaniin | 0,314 | g |
| Proliin | 0,279 | g |
| Aspartaamhape | 0,231 | g |
| Seriin | 0,205 | g |
| Fenüülalaniin | 0,185 | g |
| Valiin | 0,184 | g |
| Isoleutsiin | 0,148 | g |
| Arginiin | 0,122 | g |
| Treoniin | 0,113 | g |
| Türosiin | 0,108 | g |
Viited[muuda]
- ↑ "Earliest domestication of common millet (Panicum miliaceum) in East Asia extended to 10,000 years ago".. www.ncbi.nlm.nih.gov, Kasutatud 30.12.2010. (inglise)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Annex II: Relative importance of millet species, 1992-94". FAO Corporate Document Repository, Kasutatud 30.12.2010. (inglise)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "Annex I: Types of millet". FAO Corporate Document Repository, Kasutatud 30.12.2010. (inglise)
- ↑ 4,0 4,1 "Sorghum and millets in human nutrition". FAO Corporate Document Repository, Kasutatud 30.12.2010. (inglise)
- ↑ 5,0 5,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org, Kasutatud 22.12.2011. (inglise)
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov, Kasutatud 30.12.2010. (inglise)
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hirss |
