Mais

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Mais (perekond)

---

Harilik mais
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Üheidulehelised Liliopsida Selts: Kõrreliselaadsed Poales Sugukond: Kõrrelised Poaceae Perekond: Mais Zea Liik: Harilik mais
Ladinakeelne nimetus
Zea mays Linnaeus
Sünonüümid
Euchlaena mexicana Schrad. Zea alba Mill. Zea amylacea Sturtev. Zea amylesaccharata Sturtev. Zea cryptosperma Bonaf., Zea curagua Molina Zea erythrolepis Zea glumacea Larrañaga Zea indentata Sturtev. Zea indurata Sturtev. Zea japonica van Houtte Zea macrosperma Klotzsch Zea mucronata Vilmorin Zea rostrata Bonaf. Zea saccharata Sturtev. Mays vulgaris Seringe Mays zea Gaert. Thalysia mays Kuntze Zea americana Mill. Zea segetalis Salisb. Zea tunicata (St-Hilaire) Sturtev. Zea vulgaris Miller.

Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.

Esimesena kirjeldas maisi teaduslikult Linnaeus.

Ajalugu

Mais pärineb tõenäoliselt Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi. Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Pueblo linna lähedal Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.

Veel 1980. aastatel arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja Guatemaalas.

Alamliigid

Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks:

• hammasmais (Zea mays L. subsp. mays) – Indentata rühm
• paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais (Zea mays L. subsp. mays) – Everta rühm
• kõva mais ehk ränimais (Zea mays L. subsp. mays) – Indurata rühm
• suhkrumais (Zea mays L. subsp. mays) – Saccharata rühm
• sõklamais (Zea mays L. var. tunicata Larrañaga ex A.St.Hil.)
• tärklismais (Zea mays L. subsp. mays) – Amylacea rühm
• tärklise-suhkrumais (Zea mays L. subsp. mays) – Amyleasaccharata rühm
• vahamais (Zea mays L. subsp. mays) – Ceratina rühm.

Morfoloogia

Isasõisikud

Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2–3, harva kuni 6 m kõrgeks. Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili.

Püstise kõrre läbimõõt on 2–7 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed.

Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 1–4. Tõlvik on tavaliselt 10–25, harva kuni 45 cm pikkune ja sisaldab tavaliselt 200–400, harva kuni 1000 seemet. Seemne mass on 190–400 mg. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne.

Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida.

Kasvukohad ja -tingimused

Maisipõld Liechtensteinis

Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur jääb vahemikku 25...30 °C. Maisi kasvatatakse merepinna kõrgusel Kaspia mere lähedal ning kuni 4000 m kõrgusel Peruu Andides. Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel.

Paljunemine

Harilik mais on ühekojaline taim, isas- ja emasõisikud paiknevad samal taimel. Tolmlemine toimub tuule abil.

Maisi kultiveerimine

Suurimad tootjad 2009. aastal

Riik	Toodang	Osakaal
USA	333 010 910 t	40,8%
Hiina	163 118 097 t	20,0%
Brasiilia	51 232 447 t	6,3%
Mehhiko	20 202 600 t	2,5%
Indoneesia	17 629 740 t	2,2%
India	17 300 000 t	2,1%
Prantsusmaa	15 299 900 t	1,9%
Argentina	13 121 380 t	1,6%
LAV	12 050 000 t	1,5%
Ukraina	10 486 300 t	1,3%
Maailm	817 110 509 t	100%

Maisi kultiveeritakse maailmas laialdaselt. Kaalu poolest ületab maailma maisitoodang riisi ja nisu toodangu. 2009. aastal toodeti maailmas 817,11 miljonit tonni maisi, maisipõldude pindala oli 159,5 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra.

Aastail 1969–1971 oli maisi saagikus kõige suurem Austrias (55,5 ts/ha). Järgnesid USA (51,6 ts/ha), Prantsusmaa (51,5 ts/ha), Kanada (50,8 ts/ha) ja Saksa FV (50,5 ts/ha). Maailma keskmine oli 25,4 ts/ha.

1983. aastal oli maisi saagikus kõige suurem Kreekas (95,9 ts/ha). Järgnesid Itaalia (70,7 ts/ha), Austria (69,9 ts/ha), Ungari (65,5 ts/ha) ja Prantsusmaa (63,2 ts/ha). Maailma keskmine oli 28,0 ts/ha.

Maisi koristamiseks on välja töötatud maisikombainid. Need eraldavad maisitõlvikud vartest ning seejärel hekseldavad lehed ja varred. NSV Liidus toodeti maisikombaine "Hersonets", mille jõudlus oli 0,7–1,5 ha/h.

Silo valmistamine

Kasutamine

Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, biogaasi tootmiseks ja silo valmistamiseks. Maisiteradest valmistatakse maisijahu, maisihelbeid, loomasööta, piiritust, tangu, maisitärklist, siirupit jm.

Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisi tõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult.

Harilik mais Eestis

Maisitõlvikud

Maisiteratooted

Eestis hakati harilikku maisi kasvatama 1835. aastal Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudis, mis tegutses 1834–1839. 1885. aastal kasvatati maisi Sangaste, 1895. aastal Rooma mõisas. Põhiliselt kasvatati haljasmassi, Lõuna-Eestis loodeti saada ka teri.

Maailmasõdade vahelises Eestis uuriti maisikasvatust Tartu Ülikooli Taimebioloogia Katsejaamas. Katsed näitasid, et Eesti kliima on maisi jaoks liiga heitlik, sageli jäi suvi külmaks. Tehtud tööst kokkuvõtte teinud Nikolai Rootsi leidis, et maisilt ei tasu Eestis igal aastal teri oodata, peale selle oleks vaja sügisel tõlvikuid kunstlikult, rehe all kuivatada, aga tärklisetoodangus ei suudaks mais sellegipoolest kartuliga võistelda. Üksnes silokultuurina olevat tal tulevikku.

Laialdasem maisi kasvatamine algas pärast seda, kui NSV Liidu juhiks sai Nikita Hruštšov. 1953. aasta oktoobris EKP pleenumil käsitles Johannes Käbin maisikasvatust Eesti põllumajanduse prioriteetse suunana. 1955 oli maisipõldude kogupindala 33 000 ha. Siiski selgus üsna pea, et meie kliima on maisi jaoks liiga heitlik ja suved pole piisavalt soojad. Terad meie suvetingimustes sageli ei valmi ja seetõttu kasvatati maisi peamiselt haljasmassi saamiseks, mida kasutatakse loomasöödana või silo valmistamiseks. 1957. aastal oli maisipõldude pindala ainult 3800 hektarit, aga 1961. aastal 33 000 ha.

Pärast seda, kui maisisaak 1962 külma ja vihmase suve tõttu ikaldus, hakkas maisikasvatus kogu NSV Liidus oma menu kaotama. 1963. aasta detsembris tunnistas Hruštšov partei pleenumil, et teraviljakultuurina on mais NSV Liidus perspektiivitu, aga pidas vajalikuks seda silokultuurina. Maisi kohustuslik viljelemine lõpetati pärat seda, kui Hruštšov 1966 kõigist ametitest tagandati.

1980. aastatel oli maisipõldude pindala 5–6 tuhat hektarit. Eestis kasvatatavad maisisordid ('Crescendo', 'Furioso', 'TK 160') annavad kuivaine saaki 12–15 t/ha.

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Toiduks tarvitatava suhkrumaisi värskelt valminud terade toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites.

Toitained

Toitaine	Väärtus 100 g kohta
Kalorsus	86,0 kcal
Vesi	76,05 g
Süsivesikud	18,70 g
Tärklis	5,70 g
Glükoos	3,43 g
Valgud	3,27 g
Kiudained	2,0 g
Fruktoos	1,94 g
Lipiidid	1,35 g
Tuhk	0,62 g
Sahharoos	0,89 g

Toiteelemendid

Toiteelement	Väärtus 100 g kohta
Kaalium (K)	270,00 mg
Fosfor (P)	89,00 mg
Magneesium (Mg)	37,00 mg
Naatrium (Na)	15,00 mg
Kaltsium (Ca)	2,00 mg
Raud (Fe)	0,52 mg
Tsink (Zn)	0,46 mg
Mangaan (Mn)	0,16 mg
Vask (Cu)	54 μg
Seleen (Se)	0,60 μg

Vitamiinid

Vitamiin	Väärtus 100 g kohta
A	9,0 μg
B1	155 μg
B2	55 μg
B3	1,770 mg
B4	23,0 mg
B5	717 μg
B6	93 μg
C	6,80 mg
E	0,07 mg
K	0,30 μg
Luteiin+ zeaksantiin	644,0 μg
β-krüptoksantiin	115,0 μg
Foolhape	42,0 μg

Aminohapped

Aminohape	Väärtus 100 g kohta
Glutamiinhape	636 mg
Leutsiin	348 mg
Alaniin	295 mg
Proliin	292 mg
Aspartaamhape	244 mg
Valiin	185 mg
Seriin	153 mg
Fenüülalaniin	150 mg
Lüsiin	137 mg
Arginiin	131 mg
Treoniin	129 mg
Isoleutsiin	129 mg
Glütsiin	127 mg
Türosiin	123 mg

Mais kultuuris

Mais on kujutatud Angoola, Grenada, Keenia, Mosambiigi ja Sambia vapil. Kuni 1992 oli mais kujutatud Roheneeme Saarte vapil. Mais oli ka Moldaavia NSV vapil.

Maisitaime vars kahe küpse tõlvikuga on kujutatud Horvaatia 1-lipase mündi reversil. Neid münte vermitakse alates 1993.

Stephen King on kirjutanud novelli "Maisi lapsed", mis on andnud ainet mitmele õudusfilmile.