Ravim

Allikas: Vikipeedia
12-08-18-tilidin-retard.jpg

Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.

Ravimi all võidakse mõista ka kemikaali või muid aineid, mida saab kasutada ja kasutatakse haiguste uurimiseks või ennetamiseks, seega kuuluvad ravimite hulka mitmesugused vaktsiinid, diagnostilised preparaadid ja kontrastained.

Eestis on õigus otsustada aine või toote määratlemine ravimina ning toote määratlemine homöopaatilise preparaadina Ravimiametil.

Mitmed ravimid on Maailma Dopinguvastase koodeksi alusel kantud 2014. aasta keelatud ainete nimekirja ja võistlustel aktiivselt osalevatel sportlastel pole neid teatud tingimustel lubatud kasutada.[1]

Arvatakse, et ligi 80% arengumaades elavatel inimestel ei ole võimalik saada ravimeid ja vaktsiine ning meditsiinilisi protseduure.[2]

Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meditsiinisõnastiku (Medicina, 646:2004) järgi on ravim ühte või enamat ravimainet sisaldav toode, mille manustamise eesmärgiks on haiguse või selle sümptomi parandamine, leevendamine või profülaktika või mida kasutatakse terviseseisundi või haiguse tekkepõhjuse kindlaksmääramiseks.

EV Riigikogu poolt väljaanutud "Ravimiseaduse" § 2. lõige 1 sätestab ravimi mõiste alljärgnevalt: Ravim on igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.[3]

Üldnõuded ravimitele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastavalt Eestis kehtivale "Ravimiseadusele" võib siin müüa ja kasutada ainult:

  • Ravimiameti või Euroopa Komisjoni müügiloaga ravimeid, mis on vabastatud Euroopa Majanduspiirkonnas väljastamiseks;
  • ravimeid, mille kohta Ravimiamet on taotlejale väljastanud kasutamisloa või ühekordse sisseveoloa;
  • ravimeid, mis on apteekides valmistatud vastavalt "Ravimiseadusele" või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
  • ravimi kliinilises uuringus ravimit, mille läbi viimiseks on Ravimiamet andnud loa;
  • mis on eeldatavate tarbimisomadustega ja eesmärgipärasel kasutamisel kasutaja tervisele ohutud. Veterinaarravim peab olema ohutu ka loomse saaduse kasutaja tervisele;
  • üldjuhtudel eestikeelses pakendis ravimeid, lisaks peab ravimiga kaasas olema eestikeelne teave ravimi koostise, toimeainete sisalduse, kasutamise ja säilitamise kohta.[4]

Ravimpreparaatide klassifitseerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Müügiloa andmisel või kasutamisloa väljastamisel klassifitseerib Ravimiamet ravimpreparaadi ravimiregistris [5][6]:

  • retseptiravimina – ravimpreparaadid, mida tarbijatele väljastatakse apteegist arstiretsepti alusel;
  • käsimüügiravimina – ravimpreparaadid, mille tarbijatele apteegist väljastamiseks ei ole arstiretsept nõutav;
  • või piiratud kasutusega retseptiravimina.

Humaanravimid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Farmakokineetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikka aega usuti, et platsenta ja hemato-platsentaarne barjäär moodustab ravimitele läbilaskmatu barjääri. Tänapäevased uuringud on aga näidanud, et peaaegu kõik tulevasele emale manustatud ravimid jõuavad passiivse difusiooni teel ka loote vereringesse.[7]

Ravimitest põhjustatud maksakahjustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ravimitest põhjustatud maksakahjustused

Valdava osa inimes(t)ele manustatud ravimite (eriti suukaudsete) metabolism ja eliminatsioon toimub maksas, sellega kaasneb maksakahjustuse tekke oht. Raskeid maksa ravimkahjustusi tüsistusena tuleb ette ilmselt harva, kuid kroonilisi maksamuutusi põhjustavaid ja hepatotoksilisi ravimeid ollakse sunnitud käibelt kõrvaldama, nii on maksakahjustuste tekke tõttu eemaldatud tieliinhape, benoksaprofeen, troglitatsioon.[8]

Ravimtekkeline maksakahjustuse täpseid mehhanisme käesoleval ajal ei tunta, arvatakse, et ravimite põhjustatud maksakahjustust vahendavad nii biokeemilised kui immunoloogilised mehhanismid. Immunoloogilise mehhanismi toimel võib ravim või selle metaboliit ühineda kovalentselt rakumembraani makromolekulidega ja muuta need antigeenideks, sensibiliseerunud T-rakud aga hindavad rakumebraani (koos ravimiga) antigeenina ja käivitatakse rakuline immuunsus.[8]

Ravimtekkeliste maksakahjustuste ulatust võivad indikeerida biokeemilised analüüsid ja/või maksabiopsia.

Maksafuntsioonide testide alusel on sapipeetuse tunnuseid tuvastatud kõikidel patsientidel kes kasutavad kontratseptiivseid preparaate ja anaboolseid steroide.[8]

Ravimitest põhjustatud maksakahjustus on ilmselt ravimite kasutamise ebasoovitud kõrvlatoime ja seda võib esineda kõrvaltoimena 1:1000 kuni 1:100 000 ravimikasutaja kohta.

Ravimitest põhjustatud maksakahjustuste klassifikatsioon[8][muuda | redigeeri lähteteksti]

Kahjustuse liik/ Maksahaigus Indutseeritud maksakahjustused
Kroonilised kahjustused krooniline hepatiit, rasvmaks ja fibroos, tsirroos
Maksakasvajad maksaadenoom, fokaalne nodulaarne hüperplaasia, maksarakuline vähk
Vaskulaarsed kahjustused venooklusiivne haigus, suurte maksaveenide tromboosid, peliosis hepatis
Ägedad kahjustused maksarakukahjustused: rasvmaks, ravimhepatiit (nekroos, granuloomid), kolestaas: kolestaas maksarakukahjustuseta, kolestaas ja rakukahjustus

Põhimõtteliselt võivad maksakahjustust põhjustada kõik ravimid, sagedamini on nendeks ravimiteks siiski paratsetamool, antibiootikumid, MSPVA-d (diklofenak]], sulindak), [[amiodaroon, krambivastased ravimid (karbamasepiin, fenütoiin, valproaat), tuberkuloosivastased ravimid (isoniasiid, rifampitsiin), viirusvastased ravimid (näiteks HIV-ravis kasutatav HAART (Highly Active Antiretroviral Therapy) raviskeem), A-vitamiini preparaadid jpt.

Endokrinoloogilised ravimid, mis põhjustavad maksakahjustust: anaboolsed steroidid, glibenklamiid, glükokortikoidid, kloorpropamiid, metimasool, propüültiouratsiil, rasestumisvastased ravimid, tolbutamiid jt.

Kardiovaskulaarsed ravimid, mis põhjustavad maksakahjustust: amiodaroon, fenindioon, hüdralasiin, kaptopril, kinidiin, klofibraat, metüüldopa, nifedipiin, nikotiinhape, prokaiinamiid, verapamiil jt.

Kasvajatevastased ravimid, mis põhjustavad maksakahjustust: asatiopriin, karmustiin, kloorambutsiil, L- asparaginaas, merkaptopuriin, metotreksaat, tsüklofosfamiid jt.

Muud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi ka taimedel on haigused olemas ja teadusharu, mis tegeleb taimede haigustega, on fütopatoloogia, siis taimede ravimitest tänapäeval (aasta 2009) veel rääkida ei saa.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. WADA. 2014. AASTA KEELATUD AINETE NIMEKIRI. MAAILMA DOPINGUVASTANE KOODEKS, 17. mai 2014. Kasutatud 20.09.2014. (eesti)
  2. Haile T. Debas, Ramanan Laxminarayan, ja Stephen E. Straus. "Disease Control Priorities in Developing Countries.", 2. köide, Chapter 69 Complementary and Alternative Medicine, Washington (DC): World Bank; 2006., veebiversioon (vaadatud 26.10.2014)(inglise keeles)
  3. Ravimiseadus, Riigikogu seadus, veebiversioon (vaadatud 04.05.2014)
  4. Ravimiseadus, § 13. Ravimite üldnõuded, Riigikogu seadus, veebiversioon (vaadatud 04.05.2014)
  5. ravimite klassifistseerimine, veebiversioon (vaadatud 04.05.2014)
  6. ravimiregister, veebiversioon (vaadatud 04.05.2014)
  7. Tatjana Brilene, Anu Hedman, Anne Kirss, Anneli Kullamaa, Janika Kõrv, Kersti Oselin, Karin Otter, Tiina Ristimäe, Piret Visnapuu, "Rasedate farmakoteraapia", kirjastus Medicina, lk 10, 2007, ISBN 978 9985 829 82 0
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 "Gastroenteroloogia", toimetanud Vello Salupere, keeletoimetaja Elna Martson, tõlkijad Ülle Toots, Katrin Luts, Ülle Uustalu, lk 523 – 536, 2003, AS Medicina, ISBN 998582945X


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravimitest põhjustatud maksakahjustused