Ravim

Allikas: Vikipeedia
12-08-18-tilidin-retard.jpg

Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.

Eestis on õigus otsustada aine või toote määratlemine ravimina ning toote määratlemine homöopaatilise preparaadina Ravimiametil.


Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meditsiinisõnastiku (Medicina, 646:2004) järgi on ravim ühte või enamat ravimainet sisaldav toode, mille manustamise eesmärgiks on haiguse või selle sümptomi parandamine, leevendamine või profülaktika või mida kasutatakse terviseseisundi või haiguse tekkepõhjuse kindlaksmääramiseks.

EV Riigikogu poolt väljaanutud "Ravimiseaduse" § 2. lõige 1 sätestab ravimi mõiste alljärgnevalt: Ravim on igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.[1]

Üldnõuded ravimitele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastavalt Eestis kehtivale "Ravimiseadusele" võib siin müüa ja kasutada ainult:

  • Ravimiameti või Euroopa Komisjoni müügiloaga ravimeid, mis on vabastatud Euroopa Majanduspiirkonnas väljastamiseks;
  • ravimeid, mille kohta Ravimiamet on taotlejale väljastanud kasutamisloa või ühekordse sisseveoloa;
  • ravimeid, mis on apteekides valmistatud vastavalt "Ravimiseadusele" või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
  • ravimi kliinilises uuringus ravimit, mille läbi viimiseks on Ravimiamet andnud loa;
  • mis on eeldatavate tarbimisomadustega ja eesmärgipärasel kasutamisel kasutaja tervisele ohutud. Veterinaarravim peab olema ohutu ka loomse saaduse kasutaja tervisele;
  • üldjuhtudel eestikeelses pakendis ravimeid, lisaks peab ravimiga kaasas olema eestikeelne teave ravimi koostise, toimeainete sisalduse, kasutamise ja säilitamise kohta.[2]

Ravimpreparaatide klassifitseerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Müügiloa andmisel või kasutamisloa väljastamisel klassifitseerib Ravimiamet ravimpreparaadi ravimiregistris [3][4]:

  • retseptiravimina – ravimpreparaadid, mida tarbijatele väljastatakse apteegist arstiretsepti alusel;
  • käsimüügiravimina – ravimpreparaadid, mille tarbijatele apteegist väljastamiseks ei ole arstiretsept nõutav;
  • või piiratud kasutusega retseptiravimina.

Humaanravimid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Farmakokineetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikka aega usuti, et platsenta ja hemato-platsentaarne barjäär moodustab ravimitele läbilaskmatu barjääri. Tänapäevased uuringud on aga näidanud, et peaaegu kõik tulevasele emale manustatud ravimid jõuavad passiivse difusiooni teel ka loote vereringesse.[5]

Muud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi ka taimedel on haigused olemas ja teadusharu, mis tegeleb taimede haigustega, on fütopatoloogia, siis taimede ravimitest tänapäeval (aasta 2009) veel rääkida ei saa.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ravimiseadus, Riigikogu seadus, veebiversioon (vaadatud 04.05.2014)
  2. Ravimiseadus, § 13. Ravimite üldnõuded, Riigikogu seadus, veebiversioon (vaadatud 04.05.2014)
  3. ravimite klassifistseerimine, veebiversioon (vaadatud 04.05.2014)
  4. ravimiregister, veebiversioon (vaadatud 04.05.2014)
  5. Tatjana Brilene, Anu Hedman, Anne Kirss, Anneli Kullamaa, Janika Kõrv, Kersti Oselin, Karin Otter, Tiina Ristimäe, Piret Visnapuu, "Rasedate farmakoteraapia", kirjastus Medicina, lk 10, 2007, ISBN 978 9985 829 82 0


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]