Lõuna-Aafrika Vabariik
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Lõuna-Aafrika Vabariik
inglise Republic of South Africa afrikaani Republiek van Suid-Afrika koosa IRiphabliki yaseMzantsi Afrika ndebele Riphabliki yeSewula Afrika pedi Rephaboliki ya Afrika Borwa sotho Repabliki ya Afrika-Borwa suulu iRiphabliki yaseNingizimu Afrika svaasi Riphabliki yase Ningizumu Afrika tsonga Riphabliki ra Afrika Dzonga tsvana Repabliki ya Afrika-Borwa venda Riphabuliki ya Afrika Tshipembe |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Nkosi Sikelel' i Africa ja Die Stem van Suid-Afrika | ||||
| Pealinn | Pretoria; parlament Kaplinnas, kõrgeim kohus Bloemfonteinis |
||||
| Pindala | 1 219 090[1] km² | ||||
| Riigikeel(ed) | inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele | ||||
| Rahvaarv | 49 320 000 (2009) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 41 in/km² | ||||
| Riigikord | presidentaalne vabariik | ||||
| President | Jacob Zuma | ||||
| Iseseisvus | 31. mail 1910 | ||||
| Rahaühik | rand (ZAR) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +2 | ||||
| Tippdomeen | .za | ||||
| ROK-i kood | RSA | ||||
| Telefonikood | 27 | ||||
Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimast ümbritseb täielikult Lõuna-Aafrika Vabariigi territoorium).
Lõuna-Aafrika Vabariik on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis.
LAV-i on nimetatud ka Vikerkaareriigiks. Selle termini lõi peapiiskop Desmond Tutu, hiljem võttis selle kasutusele president Nelson Mandela. Mandela kasutas seda terminit metafoorina, et kirjeldada riigi uuesti arenevat multikultuurset mitmekesisust. Riigi sotsiaalpoliitika on Aafrikas haruldane. 2007. aastal laiendas riik abiellumisõiguse ka homoseksuaalidele jt LGBT-inimestele (Belgia, Hollandi, Hispaania ja Kanada eeskujul).
Kaks filosoofilist kontseptsiooni on saanud alguse Lõuna-Aafrika Vabariigist: ubuntu (uskumine, et jagamine seob terve inimkonna) ja Mahatma Gandhi "passiivne vastupanu" (satyagraha) ideoloogia, mida ta arendas Lõuna-Aafrikas elades.
2010. aastal võõrustas Lõuna-Aafrika Vabariik jalgpalli maailmameistrivõistlusi. See oli esimene kord, kui turniir peeti Aafrikas.
Sisukord |
Ajalugu[muuda]
Lõuna-Aafrika Vabariigil on võrreldes teiste Aafrika maadega oluliselt erinev ajalugu. Esiteks on immigratsioon Euroopast sinna olnud kõige massilisem. Teiseks on ümber Lõuna-Aafrika Vabariigi kulgeval mereteel strateegiline tähtsus, mida näitab ilmekalt Suessi kanali sulgemine Kuuepäevase sõja ajal.
Maavarade rikkus muutis riigi Lääne silmis tähtsaks, eriti 19. sajandi teisel poolel. Kapimaa ja Natal moodustasid 1910. aastal ühinedes Lõuna-Aafrika Uniooni, millest sai Suurbritannia dominioon.
Apartheid[muuda]
Immigratsiooni tagajärjel on LAV väga kirju etnilise koosseisuga. Peaaegu 70% riigi elanikkonnast on mustanahalised. Suurt osa riigi ajaloos ja poliitikas on mänginud valgete ja mustade vahelised vaidlused, mille tulemusena tekkis apartheidiks nimetatav rassieraldus, millele pandi alus 1948. aastal, kui võimule tuli Rahvusliku Partei valitsus. Apartheidiseadused lükati ümber või tühistati 1990. aastal pärast kauakestnud ja mõnikord vägivaldselt lõppenud võrdõiguslikust nõudvaid massiüritusi, mida korraldasid erinevad Rahvuskongressid. Enamikule mustanahalistele LAV-i elanikele anti valimisõigus alles 1994. aastal.
Rahvastik[muuda]
2010. aasta keskel oli hinnanguliselt Lõuna-Aafrika Vabariigi elanikest mustanahalisi aafriklasi 79,4%, valgeid 9,2%, värvilisi 8,8% ja India/Aasia päritolu inimesi 2,6%.[2].
Alates 1995. aastast oli Lõuna-Aafrika Vabariigist lahkunud vähemalt 800 000 valget.[3].
Vaata ka[muuda]
- Lõuna-Aafrika Vabariigi riigipeade loend
- Ciskei
- Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis
- Hiina Vabariigi suhted Lõuna-Aafrika Vabariigiga
Viited[muuda]
Välislingid[muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lõuna-Aafrika Vabariik |
- S African police evict migrants, BBC NEWS, 22. juuli 2008
Iseseisvad riigid: Antigua ja Barbuda · Austraalia · Bahama · Bangladesh · Barbados · Belize · Botswana · Brunei · Dominica · Fidži · Gambia · Ghana · Grenada · Guyana · India · Jamaica · Kamerun · Kanada · Kenya · Kiribati · Küpros · Lesotho · Lõuna-Aafrika Vabariik · Malaisia · Malawi · Maldiivid · Malta · Mauritius · Mosambiik · Namiibia · Nauru · Nigeeria · Pakistan · Paapua Uus-Guinea · Rwanda · Saalomoni Saared · Saint Kitts ja Nevis · Saint Lucia · Saint Vincent ja Grenadiinid · Sambia · Samoa · Seišellid · Sierra Leone · Singapur · Sri Lanka · Suurbritannia · Svaasimaa · Tansaania · Tonga · Trinidad ja Tobago · Tuvalu · Uganda · Uus-Meremaa · Vanuatu
Sõltuvad alad: Akrotiri ja Dhekelia · Anguilla · Ashmore ja Cartier · Austraalia Antarktika ala · Bermuda · Briti Antarktika ala · Briti India ookeani ala · Briti Neitsisaared · Cooki saared · Falklandi saared · Gibraltar · Guernsey · Heard ja McDonald · Jersey · Jõulusaar · Kaimanisaared · Kookossaared · Korallimere saared · Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared · Man · Montserrat · Niue · Norfolki saar · Pitcairn · Rossi sõltkond · Saint Helena · Tokelau · Turks ja Caicos
Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Keenia | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Lõuna-Sudaan | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda
Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira saared | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Edela-Somaalia | Jubaland | Lääne-Sahara | Puntland | Somaalimaa
