Riis

Allikas: Vikipeedia
Riis
Harilik riis
Harilik riis
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Liliopsida
Selts: Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond: Kõrrelised Poaceae
Alamsugukond: Hirsilised Panicoideae
Perekond: Riis Oryza
Ladinakeelne nimetus
Oryza
Linnaeus
Riisikasvatus aastal 2000
Riisikasvatus aastal 2000
Väliskestaga riisiterad (Oryza glaberrima)
Üleujutatud riisipõllud
Riisitaimede istutamine
Riisipõldude pühvlitega harimine Indoneesias
Riisi kuivatamine pärast koristust
Riisipõllud mäenõlvadel
Erinevad riisisordid

Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond.

Riisi kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena ning ta on inimkonna jaoks väga tähtis teravili.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Oryza alta Swallen
  • Oryza australiensis Domin
  • Oryza barthii A.Chev.
  • Oryza brachyantha A.Chev. & Roehr.
  • Oryza eichingeri Peter
  • Oryza glaberrima Steud.
  • Oryza glumaepatula Steud.
  • Oryza grandiglumis (Döll) Prodoehl
  • Oryza latifolia Desv.
  • Oryza longiglumis Jansen
  • Oryza longistaminata A.Chev. & Roehr.
  • Oryza malampuzhaensis Krishnasw. & Chandrasekh.
  • Oryza meridionalis Ng
  • Oryza meyeriana (Zoll. & Moritzi) Baill.
  • Oryza minuta J.Presl
  • Oryza neocaledonica Morat
  • Oryza nivara S.D.Sharma & Shastry
  • Oryza officinalis Wall. ex G.Watt
  • Oryza punctata Kotschy ex Steud.
  • Oryza rhizomatis D.A.Vaughan
  • Oryza ridleyi Hook.f.
  • Oryza rufipogon Griff.
  • Oryza sativa L. – harilik riis
  • Oryza schlechteri Pilg.
  • Oryza schweinfurthiana Prodoehl

Nendest liikidest kultiveeritakse tänapäeval vaid harilikku riisi ja Oryza glaberrimat. Viimast on kultiveeritud peamiselt Lääne-Aafrikas, kuid viimaste aastate jooksul on ka seal hakatud eelistama järk-järgult harilikku riisi.[1]

Kultiveerimise ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riis kuulub vanimate kultiveeritavate teraviljade hulka. Ligi 12 000 aasta vanused kivistunud riisiterad on leitud Hiinast Hunani provintsist Yuchanyani leiukohast (100 m2 suurune lubjakivist koobas, mis asub viie meetri kõrgusel maapinnast).[2]

Aasias on riisi kodustatud vähemalt kaks korda. Hariliku riisi alamliik Oryza sativa japonica arenes välja Hiina lõunaosas (arvatavalt Jangtse jõe orus), Oryza sativa indica aga India idaosas või Indoneesias. Mõlemad alamliigid kodustati looduslikust liigist Oryza rufipogon ning neid kultiveeriti alguses tavalistele (kuivadele) põldudele. Üleujutatud riisipõllud võeti kasutusele alates aastast 2500 e.m.a.[3]

Aafrikas kasvatatav Oryza glaberrima kodustati Nigeri jõe lammidel umbes 2000–3000 aastat tagasi. Tema arenes looduslikust liigist Oryza barthii (varem tuntud ka nime all Oryza brevilugata). Tänapäeval kaotab aga kohalik liik järjest rohkem tähtsust, sest seda asendatakse järjest rohkem Aasiast pärit hariliku riisiga, kelle tõid 16. sajandi keskel Aafrikasse portugallased.[1]

Kultuurriisi botaanilised tunnused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riisi kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 1–1,8 m kõrguseks, sõltudes eelkõige sordist ja kasvupinnase viljakusest.[4] Lehed on kuni 60 cm pikkused ja 1,5 cm laiused.[5] Ühel taimel on sageli 18–20 kõrt.[4] Väikesed tuultolmlevad õied moodustavad 30–50 cm pikkuse pöörise. Valminud terade pikkus on 5–12 mm ja laius 2–3 mm.[6]

Kultuursordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval arvatakse eksisteerivat ligi 40 000 riisi kultuursorti, kuid täpne arv on teadmata. Üle 90 000 riisinäidise on hoiul rahvusvahelises riisi geenipangas, mida kasutavad uurijad üle maailma.[7]

Riisisorte liigitatakse tärkliserikasteks ja kleepriisiks. Kleepriisi terad on pehmed ja sisaldavad gluteeni ning suhkrut. Tärkliserikaste teradega sordid jagunevad omakorda pika-, keskmise- ja lühikeseteralisteks. Kõige levinumad on maailmas pikateralised riisisordid. Keskmise ja lühiteralisi sorte kasvatatakse veidi jahedamas kliimas, sest nad vajavad pikemat kasvuperioodi. Nende sortide terad pudrustuvad keetmisel.[4]

Riisi kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riisi kasvatatakse kõikides maailmajagudes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes, alates 50° põhjalaiusest kuni 40° lõunalaiuseni.[5] Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab.

Sõltuvalt sordist kasvatatakse riisi tavalisel või üleujutatud põllul. Levinum on üleujutatud põldude kasutamine, sest selline põllupidamine annab rohkem saaki. Kagu-Aasias saadakse riisipõllult aastas kaks kuni kolm saaki. Riisitaimed kasvatatakse kõigepealt peenratel ning enne istutust ujutatakse põllud mulla pehmendamiseks veega üle. Seejärel põldusid haritakse, et tõrjuda umbrohtusid ja kobestada mulda. Riisitaimed istutatakse käsitsi vee all olevale põllule. Umbes nelja kuu möödudes saak valmib ning enne koristust lastakse veel põllult ära voolata. Peale saagikoristust istutatakse põllule uuesti teraviljad või liblikõielised taimed, mis küntakse hiljem põllu väetamiseks sisse.[4]

Maailma riisitoodang[muuda | redigeeri lähteteksti]

2012. aastal toodeti maailmas kokku 738,2 miljonit tonni riisi ja riisipõldude kogupindala oli 162,3 miljonit hektarit.[8]

Suurimad tootjad 2012. aastal[8]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Hiina Hiina 204 236 000 27,7
India India 157 800 000 21,4
Indoneesia Indoneesia 69 056 126 9,4
Bangladesh Bangladesh 50 497 000 6,8
Vietnam Vietnam 43 661 570 5,9
Tai Tai 37 468 903 5,1
Myanmar Myanmar 28 080 000 3,8
Filipiinid Filipiinid 18 032 422 2,4
Brasiilia Brasiilia 11 549 881 1,6
Jaapan Jaapan 10 654 000 1,4
Maailm kokku 738 187 643 100

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kooritud ja lihvitud riisiterasid süüakse tavaliselt keedetult või aurutatult. Selliselt puhastatud riisiterad on aga üsna vitamiini- ja valguvaesed. Kuna Kagu-Aasias kuulub riis kõige olulisemate toiduainete hulka, siis võib sellise riisi pidev ühekülgne tarbimine tekitada inimestel vitamiinivaegusi (näiteks beribeerit).[5] Oluliselt toiteelementide-, kiudainete- ja vitamiinirikkam on nn pruun riis, millelt on eemaldatud vaid söögiks mittekõlbulik väliskest.

Riisist valmistatakse veel jahu, viina (arakk), veini (saket), piiritust ja õlut. Õlgedest valmistatakse paberit ja mitmesuguseid käsitöö tooteid, nagu korvid, sandaalid, köied, matid, kübarad jms.[4][5]

Keedetud riisi toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puhastatud (valge) ja puhastamata (pruun) lisanditeta keedetud pikateralise riisi toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites.

Toitained[9]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Valge Pruun
Vesi 68,44 73,09 g
Kalorsus 130 111 kcal
Valgud 2,69 2,58 g
Lipiidid 0,28 0,90 g
Tuhk 0,41 0,46 g
Süsivesikud 28,17 22,96 g
Tärklis 28,12 22,61 g
Suhkrud 0,05 0,35 g
Kiudained 0,4 1,8 g
Toiteelemendid[9]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Valge Pruun
Kaltsium (Ca) 10,0 10,0 mg
Raud (Fe) 0,20 0,42 mg
Magneesium (Mg) 12,0 43,0 mg
Fosfor (P) 43,0 83,0 mg
Kaalium (K) 35,0 43,0 mg
Naatrium (Na) 1,0 5,0 mg
Tsink (Zn) 0,49 0,63 mg
Vask (Cu) 0,07 0,10 mg
Mangaan (Mn) 0,47 0,91 mg
Seleen (Se) 7,5 9,8 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[9]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
Valge Pruun
C - - mg
B1 0,02 0,10 mg
B2 0,01 0,02 mg
B3 0,40 1,53 mg
B4 2,1 9,2 mg
B5 0,39 0,28 mg
B6 0,09 0,14 mg
E 0,04 0,03 mg
Folaadid 3,0 4,0 μg
Aminohapped[9]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Valge Pruun
Glutamiinhape 0,524 0,526 g
Aspartaamhape 0,253 0,242 g
Arginiin 0,223 0,196 g
Leutsiin 0,222 0,214 g
Valiin 0,164 0,151 g
Alaniin 0,156 0,151 g
Fenüülalaniin 0,144 0,133 g
Seriin 0,141 0,134 g
Proliin 0,127 0,121 g
Glütsiin 0,122 0,127 g
Isoleutsiin 0,116 0,109 g

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "African rice (Oryza glaberrima): History and future potential". Proceedings of the National Academy of Sciences. Kasutatud 11.02.2011. (inglise)
  2. "Cultivated Rice Kernel 12,000 Years Ago Discovered in Hunan". www.china.org.cn. Kasutatud 11.02.2011. (inglise)
  3. "Archaeological Evidence for the History of Rice". archaeology.about.com. Kasutatud 11.02.2011. (inglise)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Heino Kiik. "Maailma viljad", Tallinn: Valgus, 1989.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Eesti Entsüklopeedia, 8. köide, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995.
  6. Ingliskeelse vikipeedia andmed seisuga 11. veebruar 2011.
  7. "Rice varieties". The Rice Association. Kasutatud 11.02.2011. (inglise)
  8. 8,0 8,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations: Production". faostat.fao.org. Kasutatud 08.01.2015. (inglise)
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov. Kasutatud 11.02.2011. (inglise)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]