Kohvipuu

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib perekonnast; alamperekonna kohta vaata artiklit Coffea (alamperekond)

Kohvipuu
Araabia kohvipuu Coffea arabica
Araabia kohvipuu Coffea arabica
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Emajuurelaadsed Gentianales
Sugukond: Madaralised Rubiaceae
Perekond: Kohvipuu Coffea
Kongo kohvipuu leht ja õis

Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast.

Tuntumad liigid on araabia kohvipuu ja kongo kohvipuu.

Süstemaatika, taksonoomia ja nomenklatuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekonna Coffea esitas 1753 Carl von Linné raamatus "Species Plantarum", lk 172.

Coffea L. sünonüümid on Buseria T.Durand, Cafe Adans., Hexepta Raf., Leiochilus Hook. f., Nescidia A.Rich., Paolia Chiov., Pleurocoffea Baill., Psilanthopsis A.Chev. ja Solenixora Baill..

Kohvipuu perekond kuulub madaraliste sugukonna alamsugukonna Ixoroideae triibusesse Coffeeae.

Tüüpliik on araabia kohvipuu.

Perekond Coffea jaguneb alamperekondadeks Baracoffea ja Coffea[1]. Alamperekonnana on vaadeldud ka parakohvipuud (Psilanthus), mis on nüüd kas liidetud alamperekonna Coffea koosseisu või vaadeldud eraldi perekonnana.


Perekonda kuulub umbes 124 liiki. Mõned neist avastati alles 21. sajandil.

Üheksat liiki kasvatatakse ja kasutatakse kohvi valmistamiseks.

Siin on loetletud tunnustatud liigid[2]. Autoritähise kõrval on ära toodud ka esmakirjelduse aasta.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohvipuude looduslikuks levilaks on Aafrika mandri troopilised alad.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad.

Kohvipuul on rootsuga lihtlehed. Lehelaba on läikiv. Leheseis on vastak. Abilehed võivad olla suured kuni väikesed.

Valged või kreemjad jasmiinilõhnalised õied asetsevad paljuõieliste ebasarikaina.

Punases, kollases või mustas luuviljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba, mis ei ole botaanilises mõttes oad. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo vilju, millest saadakse ligikaudu 0,5 kg kohviube.

Kohvipuud võivad looduses kasvada 6–7 meetri kõrguseks. Kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis pügatakse puud korjamise hõlbustamiseks paari meetri kõrgusteks põõsasteks. Kohvipuu õitseb pärast iga vihmaperioodi, seega võib kohvipuult leida üheagselt nii õisi kui ka marju.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Araabia kohvipuult, kongo kohvipuult, libeeria kohvipuult, bengali parakohvipuult (mida võidakse arvata kohvipuu perekonda), arabusta kohvipuult ja veel mõnelt liigilt saadakse kohviube, millest valmistatakse kohvi. Põhiosa kohviubadest saadakse araabia kohvipuu (araabika kohv) ja kongo kohvipuu (robusta kohv) istandustest. Araabia kohvipuult saadavad kohvioad on suuremad kui kongo kohvipuult saadavad ja puu ise on ka kõrgem.

Suurimad kohvitootjad on Brasiilia (umbes 30%) ja Colombia (umbes 10% maailma kogutoodangust)[viide?]. Suurim importija on USA, aga kõige rohkem tarbitakse kohvi ühe elaniku kohta Skandinaaviamaades[viide?].

Kohviube kokkuost Suurfirmad, kes kohviube kokku ostavad, on tuntud selle poolest, et nad farmeritele väga vähe maksavad. Seda on peetud uuskolonialismi vormiks. 1988 tekkis liikumine "Aus kaup", mis propageerib austavat suhtumist farmeritesse ja tootjamaa loodusesse. "Ausa kauba" liikumine on kõige levinum kohvi, vähem muude põllumajandussaaduste tootmises.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega GRIN tekst puudub.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega KEWlist tekst puudub.