Lõuna-Aafrika Vabariik

Allikas: Vikipeedia
Lõuna-Aafrika Vabariik
inglise Republic of South Africa
afrikaani Republiek van Suid-Afrika
koosa IRiphabliki yaseMzantsi Afrika
ndebele Riphabliki yeSewula Afrika
pedi Rephaboliki ya Afrika Borwa
sotho Repabliki ya Afrika-Borwa
suulu iRiphabliki yaseNingizimu Afrika
svaasi Riphabliki yase Ningizumu Afrika
tsonga Riphabliki ra Afrika Dzonga
tsvana Repabliki ya Afrika-Borwa
venda Riphabuliki ya Afrika Tshipembe
Lõuna-Aafrika Vabariigi lipp Lõuna-Aafrika Vabariigi vapp
Lõuna-Aafrika Vabariigi lipp Lõuna-Aafrika Vabariigi vapp
Lõuna-Aafrika Vabariigi asendikaart
Riigihümn Nkosi Sikelel' i Africa ja Die Stem van Suid-Afrika
Pealinn Pretoria;
parlament Kaplinnas,
kõrgeim kohus Bloemfonteinis
Pindala 1 219 090[1] km²
Riigikeel(ed) inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele
Rahvaarv 51 770 560 (2011)
Rahvastikutihedus 42,5 in/km²
Riigikord presidentaalne vabariik
President Jacob Zuma
Iseseisvus 31. mail 1910
Rahaühik rand (ZAR)
Ajavöönd maailmaaeg +2
Tippdomeen .za
ROK-i kood RSA
Telefonikood 27

Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimast ümbritseb täielikult Lõuna-Aafrika Vabariigi territoorium).

Lõuna-Aafrika Vabariik on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis.

LAV-i on nimetatud ka Vikerkaareriigiks. Selle termini lõi peapiiskop Desmond Tutu, hiljem võttis selle kasutusele president Nelson Mandela. Mandela kasutas seda terminit metafoorina, et kirjeldada riigi uuesti arenevat multikultuurset mitmekesisust. Riigi sotsiaalpoliitika on Aafrikas haruldane. 2007. aastal laiendas riik abiellumisõiguse ka homoseksuaalidele jt LGBT-inimestele (Belgia, Hollandi, Hispaania ja Kanada eeskujul).

Kaks filosoofilist kontseptsiooni on saanud alguse Lõuna-Aafrika Vabariigist: ubuntu (uskumine, et jagamine seob terve inimkonna) ja Mahatma Gandhi "passiivne vastupanu" (satyagraha) ideoloogia, mida ta arendas Lõuna-Aafrikas elades.

2010. aastal võõrustas Lõuna-Aafrika Vabariik jalgpalli maailmameistrivõistlusi. See oli esimene kord, kui turniir peeti Aafrikas.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lõuna-Aafrika Vabariigil on võrreldes teiste Aafrika maadega oluliselt erinev ajalugu. Esiteks on immigratsioon Euroopast sinna olnud kõige massilisem. Teiseks on ümber Lõuna-Aafrika Vabariigi kulgeval mereteel strateegiline tähtsus, mida näitab ilmekalt Suessi kanali sulgemine Kuuepäevase sõja ajal.

Maavarade rikkus muutis riigi Lääne silmis tähtsaks, eriti 19. sajandi teisel poolel. Kapimaa ja Natal moodustasid 1910. aastal ühinedes Lõuna-Aafrika Uniooni, millest sai Suurbritannia dominioon.

Apartheid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Immigratsiooni tagajärjel on LAV väga kirju etnilise koosseisuga. Peaaegu 70% riigi elanikkonnast on mustanahalised. Suurt osa riigi ajaloos ja poliitikas on mänginud valgete ja mustade vahelised vaidlused, mille tulemusena tekkis apartheidiks nimetatav rassieraldus, millele pandi alus 1948. aastal, kui võimule tuli Rahvusliku Partei valitsus. Apartheidiseadused lükati ümber või tühistati 1990. aastal pärast kauakestnud ja mõnikord vägivaldselt lõppenud võrdõiguslikust nõudvaid massiüritusi, mida korraldasid erinevad Rahvuskongressid. Enamikule mustanahalistele LAV-i elanikele anti valimisõigus alles 1994. aastal.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

2010. aasta keskel oli hinnanguliselt Lõuna-Aafrika Vabariigi elanikest mustanahalisi aafriklasi 79,4%, valgeid 9,2%, värvilisi 8,8% ja India/Aasia päritolu inimesi 2,6%.[2].

Alates 1995. aastast oli Lõuna-Aafrika Vabariigist lahkunud vähemalt 800 000 valget.[3].

Riigis on maailma kõrgeim suremuse üldkordaja: 2013. aasta hinnangul sureb aastas 17,36 inimest 1000 elaniku kohta.[4] 2009. aasta hinnangul oli 17,80% elanikest nakatunud HIViga.[5]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]