Lõuna-Aafrika Vabariik

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.

Lõuna-Aafrika Vabariik
inglise Republic of South Africa
afrikaani Republiek van Suid-Afrika
koosa IRiphabliki yaseMzantsi Afrika
suulu iRiphabliki yaseNingizimu Afrika
svaasi Riphabliki yase Ningizumu Afrika
sotho, tsvana Repabliki ya Afrika-Borwa
venda Riphabuliki ya Afrika Tshipembe


LAV-i lipp	LAV-i vapp

Riigikeeled

inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele

Pealinn

Pretoria ;
parlament Kaplinnas,
kõrgeim kohus Bloemfonteinis

1 219 912 km²

Rahvaarv (2003)
Rahvastiku tihedus

42 768 678
35,1 in/km²

rand (ZAR)

maailmaaeg +2

Nkosi Sikelel iAfrica (God Bless
Africa) ja Die Stem van Suid Afrika
(The Call of South Africa)

Üladomeen

.za

Maakood

27

Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. Ta piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimane on täielikult ümbritsetud Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumist).

Lõuna-Aafrika Vabariigil on võrreldes teiste Aafrika maadega oluliselt erinev ajalugu. Esiteks on immigratsioon Euroopast sinna olnud kõige massilisem. Teiseks on ümber Lõuna-Aafrika Vabariigi kulgeval mereteel strateegiline tähtsus, mida näitab ilmekalt Suessi kanali sulgemine Kuuepäevase sõja ajal.

Maavarade rikkus muutis riigi Lääne silmis tähtsaks, eriti 19. sajandi teisel poolel.

Immigratsiooni tagajärjel on LAV väga kirju etnilise koosseisuga. Peaaegu 70% riigi elanikkonnast on mustanahalised.

Suurt osa riigi ajaloos ja poliitikas on mänginud valgete ja mustade vahelised vaidlused, mille tulemusena tekkis apartheidiks nimetatav rassieraldus, millele pandi alus 1948. aastal, kui võimule tuli Rahvusliku Partei valitsus. Apartheidiseadused lükati ümber või tühistati 1990. aastal pärast kauakestnud ja mõnikord vägivaldselt lõppenud võrdõiguslikust nõudvaid massiüritusi, mida korraldasid erinevad Rahvuskongressid.

Kaks filosoofiat on alguse saanud Lõuna-Aafrika Vabariigist: ubuntu (uskumine, et jagamine seob terve inimkonna) ja Mahatma Gandhi mõiste "passiivne vastupanu" (satyagraha), mida ta arendas LAV-is elamise ajal.

LAV on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. Enamikule mustanahalistele LAV-i elanikele anti valimisõigus alles 1994. aastal. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega ka üldine infrastruktuur terves riigis.

LAV-i on nimetatud ka Vikerkaareriigiks. See termin loodi peapiiskop Desmond Tutu poolt ja hiljem võttis selle kasutusele president Nelson Mandela. Mandela kasutas seda terminit metafoorina, et kirjeldada riigi uuesti arenevat multikultuurset mitmekesisust. Riigi sotsiaalpoliitika on Aafrikas haruldane. 2007. aastal laiendas riik abiellumisõiguse ka GLBT inimestele nagu ka Belgia, Holland, Hispaania ja Kanada.

LAV võõrustab 2010. aastal jalgpalli maailmameistrivõistlusi. See on esimene kord, kui turniir peetakse Aafrikas.