Libeeria

Libeeria Vabariik inglise Republic of Liberia {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}} {{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}} {{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}} {{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}} {{{10}}} {{{omakeelne_nimi_6}}} {{{11}}} {{{12}}} {{{omakeelne_nimi_7}}} {{{13}}} {{{14}}} {{{omakeelne_nimi_8}}} {{{15}}} {{{16}}} {{{omakeelne_nimi_9}}} {{{17}}} {{{18}}} {{{omakeelne_nimi_10}}} {{{19}}} {{{20}}} {{{omakeelne_nimi_11}}} {{{21}}} {{{22}}}
Libeeria lipp Libeeria vapp
Riigihümn	All Hail, Liberia Hail
Pealinn	Monrovia
Pindala	111 370 km2
Ametlik(ud) keel(ed)	inglise
Rahvaarv	3 317 200 (2003)
Rahvastiku tihedus	29,8 in/km2
President	Ellen Johnson-Sirleaf
Iseseisvus	26. juuli 1847
Rahaühik	dollar (LRD)
Ajavöönd	maailmaaeg
Tippdomeen	.lr
ROK-i kood	LBR
Telefonikood	231

Libeeria on riik Aafrika läänerannikul. Libeeria naaberriikideks on Sierra Leone, Guinea ja Elevandiluurannik.

Riik

Haldusjaotus

Libeeria jaguneb 15 maakonnaks:

• Bomi maakond
• Bong maakond
• Gbarpolu maakond
• Grand Bassa maakond
• Grand Cape Mounti maakond
• Grand Gedeh maakond
• Grand Kru maakond
• Lofa maakond
• Margibi maakond
• Marylandi maakond
• Montserrado maakond
• Nimba maakond
• River Cessi maakond
• River Gee maakond
• Sinoe maakond

Ajalugu

Libeeria rajasid 19. sajandi alguses Ameerikast ümberasunud vabastatud orjad. Riik kuulutati iseseisvaks 26. juulil 1847. Orjade järeltulijad hoidsid võimu pikka aega enda käes, põliselanikud said hääleõiguse alles 1960ndatel. Aastal 1980 toimunud riigipöördega haarasid võimu põliselanikud Samuel K. Doe juhtimisel.

Libeerias oli aastatel 1989–1996 ja 1999–2003 kodusõda.

Aastal 2003 valiti presidendiks Charles Ghankay Taylor, kuid kodusõda jätkus peagi pärast Taylori võimuleasumist. Sõja lõpetas alles ÜRO vägede sekkumine ja Taylori loobumine presidendiametist.

8. novembril 2005 toimunud presidendivalimistel valiti presidendiks Ellen Johnson-Sirleaf, kellest sai esimene Aafrika naine, kes on valitud presidendiks.

Vaata ka

• Libeeria riigipeade loend
• Piprarannik

Välislingid

Aafrika maad

Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Kenya | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Lõuna-Sudaan | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda

 Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira saared | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Edela-Somaalia | Jubaland | Lääne-Sahara | Puntland | Somaalimaa

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad