Religioon

Allikas: Vikipeedia
Valik religioosseid sümboleid

Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab.

Sõna "religioon" pärineb ladina keelest. Termin on tulnud sõnast religio või ka religare, mille etümoloogiat on erinevalt tõlgendatud. Üheks võimalikuks tõlgenduseks on 'taassidumine'.

Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi.

Religioon on lahutamatult seotud kultuuri arengu ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika jpm valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised on rajatud religioossel otstarbel (sakraalehitised, templid, püramiidid).

Religioon võib anda järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõe, surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning lõpu küsimustes jms).

Pärast renessanssi on religiooni tähtsus ja tähendus läänemaailmas langenud. 18. sajandi ratsionalism vähendas religiooni tähtsust veelgi. Teaduslikud meetodid ja avastused jätsid üha vähem ruumi religioossele maailmapildile. 20. sajandil vähenes religioonide tähtsus eriti kommunistliku režiimiga maades, kus religiooni püüti välja tõrjuda. Samal ajal tõusid läänemaailmas jm esile mitmesugused uued usulised liikumised (New Age jm). Religioon on väga oluline Indias, Indoneesias, paljudes Aafrika maades ning mitmetes katoliiklikes maades.[1] 2005. aastal ei pidanud umbes 16% inimestest ennast religioosseks, kuid pooled neist uskusid Jumalat, sidumata ennast ühegi religiooniga.[2]

Religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus, samuti kultuuriantropoloogia, religiooniantropoloogia, etnoloogia, folkloristika.

Sõna "religioon" ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rĕlĭgĭo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'.

Usundite liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kristlus on monoteistlik religioon.

Sõnu religioon ja usund kasutatakse ka religiooni (laiemas tähenduses) erinevate sotsiaalselt organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke ja polüteistlikke usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Tüpoloogiliselt: aabrahamlikud ja dharmalikud religioonid. Varem on usundeid liigitatud ka kõrgreligioonideks ja primitiivseteks religioonideks (vt rahvausund); tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda. Ükski neist liigitustest ei ole ammendav.

Religioon ja teadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teaduse varajases arengujärgus olid religioon, filosoofia ja loodusteadused sünkretistlikult põimunud. Teadusliku maailmapildi ja teadusliku meetodi areng tõi kaasa vastuolud religioossete õpetustega. Tänapäeval on täheldatav usulise ja teadusliku maailmavaate teatav leppimine ja lõimumine, kuid on ka fundamentalistlikke usulisi liikumisi, kes eitavad näiteks evolutsiooniteooriat. Levinum on siiski seisukoht, et religioon püüab anda vastuseid nendele küsimustele inimese ja universumi suhtest, millele teadus ei suuda vastata. Mõned mõtlejad on püüdnud religiooni mõisteid ühendada füüsika uusimate uurimissuundadega, nii on sündinud niinimetatud kvantmüstika, Suure Paugu seostamine loomisaktiga, Jumala käsitlemine varjatud aine või energiana jms.

Religioon ja mõtlemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Religiooni ja mõtlemist on nähtud teineteisele vastandlikuna ning mõtlemist on peetud religioosset tunnet rüvetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks. Hegeli järgi see ei saa nii olla, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. Religiooni puhul võib mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises, mittefilosoofilises vormis ("Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia", § 2). Nii religiooni kui ka filosoofia ese on tõde kui Jumal (samas, § 1).

Mõisteid[muuda | redigeeri lähteteksti]

ahinsa - altar - amulett - animatism - animism - apoteoos - askees - astraalreligioon - ateism - austusobjekt - avataara - deism - Delfi oraakel - demiurg - Deus otiosus - dharma - dhjaana - dualism - ebausk - ekstaas - emajumalanna - eremiit - haldjad - hing - ilmutus - jumal - Jumala nimi - jumalad - kaitsemaagia - karma - kirik - kirikud - klooster - konfessioon - kosmogoonia - kuri - kultus - liturgia - loodususund - loomismüüdid - maailmareligioon - meditatsioon - misjon - monoteism - munk - mõtlus - märter - müstika - mütoloogia - nunn - nõid - nõidus - ohverdamine - ordu - palve - pandeism - panteism - panteon - Piibel - polüteism - prohvet - pärimus - pühak - religioonifilosoofia - religioonipsühholoogia - religioosne eetika - reliikvia - riitus - saatus - sallivus - surnute ülestõusmine - šamanism - teism - tempel - teoloogia - totemism - usk - uskumus - usulahk - usuline ekstremism - usund - usundi seitse dimensiooni - uususund - vaimulik - vägi - üleloomulik - ülestõusmine - ürgusund

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. B.A. Robinson. The importance that people give to religion worldwide. ReligiousTolerance.org, 22. oktoober 2009. Ontario Consultants on Religious Tolerance. Kasutatud 11.01.2014. (inglise keeles)
  2. Major Religions of the World Ranked by Number of Adherents. Adherents.com, 09. august 2007. Kasutatud 11.01.2014. (inglise keeles)