Oda

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib relvast; malendi kohta vaata artiklit Oda (male)


Oda (ladina pilum) on varrega torke- või viskerelv, mida kasutati nii sõjas kui kajahipidamisel ning mis arvatakse külmrelvade hulka.

Oda koosneb varrest, mis on tavaliselt valmistatud puust (eriti on kasutatud saarepuud) ning mille ots on lihtsalt teritatud või on sellele kinnitatud teisest materjalist teravik. Kõige levinum odaots on metallist noatera sarnane teravik. Sageli on oda kahe teraga. Muinasajal tehti odaots kivist, pronksist või rauast.

Odad on kergemad ja lühemad kui piigid.

Algselt olid odad viskerelvad, kuid hiljem kasutati neid ka lähivõitluses.

Üks tuntuimaid viskeodasid on roomlaste pilum. Pilum oli rooma jalaväe põhiline relv. Algselt oli sellel raudots, mis käis neljakandilise puitvarre sees või selle ümber. Kui seda jõuga visati, võis ta vaenlase kilbist läbi minna või vähemalt selle kasutuskõlbmatuks teha. Mariuse korraldusel hakati odaotsa varre külge kinnitama raud- või puunaelaga. Kui oda tabas kilpi, siis oda lõhkus kilbi puitnael purunes ning vaenlane ei saanud oda tagasi visata. Julius Caesar laskis teha odaotsa pehmest rauast, kuid selle tipu karastada. Pilum võis olla erineva pikkusega, keskmine pikkus oli 1,96 m.

Viskoda kohta kasutasid roomlased ka sõna iaculum, mis oli ebamäärasema tähendusega ning millega tähistati ka võõramaalaste odasid.

Makedoonias kasutati torkeoda, mille nimetus oli safrissa. Roomlastel oli kasutusel 3 meetri pikkune piigitaoline torkeoda hasta.

Enne oda viskamist tuleb silmaga hinnata oda lennu trajektoori. Vette viskamisel tuleb arvestada valguse murdumist.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval kasutatakse odasarnast relva meenutavat eset (oda) kergejõustikus odaviskes.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]