Riigikeel

Allikas: Vikipeedia

Riigikeel on keel, mis on riigi, osariigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.

Pooltel maailma riikidel on riigikeel. Mõnel riigil, näiteks Eestil ja Albaanial, on ainult üks riigikeel. Mõnel riigil on mitu riigikeelt, näiteks Belgial, Soomel, Afganistanil, Paraguail, Boliivial, Indial, Šveitsil ja Lõuna-Aafrika Vabariigil.

Mõnel riigil, näiteks Iraak, Itaalia ja Hispaania, on üks üleriiklik riigikeel, kuid mõned keeled on kaasriigikeeled mõnes tähtsas piirkonnas. Mõnel riigil, näiteks Ameerika Ühendriikidel, riigikeelt küll ei ole, kuid mõnes osariigis on riigikeeled (vaata Keeled Ameerika Ühendriikides). Mõnel riigil riigikeelt üldse ei ole, näiteks Austraalial, Eritreal, Luksemburgil, Rootsil, Tuvalul ja Suurbritannial.

Mõnes Aafrika riigis ja Filipiinidel ei ole riigi- ja õppekeeleks riigi kõige levinum keel. Iirimaal aga on riigikeelel (national language) iiri keelel väga vähe kõnelejaid, kuna aga enamik rahvast kõneleb ametlikult madalama staatusega inglise keelt. Sarnane olukord on Uus-Meremaal, kus elanike valdav enamik kõneleb inglise keelt, kuid ainus riigikeel on maoori keel.

Mõnes riigis on keelte kasutamine poliitiliseks tüliküsimuseks (vaata keeletülidega riikide loendit).

Eesti riigikeel on eesti keel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]