Sudaan

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Sudaani Vabariik
araabia جمهورية السودان
Jumhūrīyat as-Sūdān
Sudaani lipp Sudaani vapp
Sudaani lipp Sudaani vapp
Sudaani asendikaart
Riigihümn Nahnu Djundulla Djundulwatan
Pealinn Hartum
Pindala 1 886 068 km²
Riigikeel(ed) araabia
Rahvaarv 31 894 000 (vaidlustatud) [1]
Rahvastikutihedus 16,4 in/km²
President ‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr
Asepresident Salva Kiir Mayardit
Iseseisvus 1. jaanuar 1956
Rahaühik nael (SDP)
Ajavöönd maailmaaeg +3
Tippdomeen .sd
ROK-i kood SUD
Telefonikood 249

Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Riigi kirdeosa jääb Punase mere äärde ja põhjaosa Sahara kõrbesse. Põhjas piirneb Sudaan Egiptusega, loodes Liibüaga, läänes Tšaadi ja edelas Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunas Lõuna-Sudaaniga ning idas Eritrea ja Etioopiaga. Kuni Lõuna-Sudaani iseseisvumiseni 9. juulil 2011 oli Sudaan pindalalt Aafrika suurim riik, nüüd kolmas Alžeeria ja Kongo DV järel.

20 aastat kestnud kodusõja järel oli Sudaani Musta Aafrikasse kuuluvatel lõunapiirkondadel 2005. aasta algusest autonoomia. Jaanuaris 2011 toimunud referendumil otsustas Lõuna-Sudaan iseseisvuda.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sudaan jaguneb 18 provintsiks (wilāyah).

  1. Al-Baḩr al-Aḩmari provints
  2. Al-Jazīrah' provints
  3. Al-Qaḑārifi provints
  4. Hartumi provints
  5. Ida-Darfuri provints
  6. Kassalā provints
  7. Kesk-Darfuri provints
  8. Lõuna-Darfuri provints
  9. Lõuna-Kordofani provints
  10. Lääne-Darfuri provints
  11. Lääne-Kordofani provints
  12. Niiluse provints
  13. Põhjaprovints
  14. Põhja-Darfuri provints
  15. Põhja-Kordofani provints
  16. Sinnāri provints
  17. Sinise Niiluse provints
  18. Valge Niiluse provints

Poliitiline olukord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisepoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sudaani valitseb autoritaarne valitsus, mida juhib president ‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr. Ta on koos oma parteiga riiki valitsenud alates 30. juunil 1989 toimunud sõjalisest riigipöördest.

Alates 1997. aastast oli Sudaan jaotatud 26 provintsiks (wilāyah, mitmuses wilayat). Kõik juhtivtöötajad nimetab ametisse president. Samuti kontrollib keskvalitsus regioonide eelarveid. Seega on provintsid majanduslikult keskvalitsusest sõltuvad.

Kümme lõunapoolsemat provintsi (Kesk-Ekvatoriaalprovints, Ida-Ekvatoriaalprovints, Junqalī, Al-Buḩayrāt, Põhja-Baḩr al-Ghazāl, Ülem-Niilus, Al-Waḩdah, Wārāb, Lääne-Baḩr al-Ghazāl ja Lääne-Ekvatoriaalprovints) moodustasid ulatusliku autonoomiaga Lõuna-Sudaani. 9.15. jaanuaril 2011 peetud Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumil otsustas rahvas Lõuna-Sudaani iseseisvaks kuulutada. Iseseisvus kuulutati välja 9. juulil 2011. Sellega kaotas Sudaan pindalalt esimese koha Aafrika riikide seas.

Välissuhted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sudaani suhted naaberriikide ja muu maailmaga pole olnud eriti head. 1990. aastatel lõid Uganda, Kenya ja Etioopia USA toetusel liidu, et kontrollida Sudaani valitseva partei tegevust. Samal ajal kui Sudaan toetas Uganda valitsusevastaseid mässulisi, toetas Uganda Sudaani sisse. Sudaan ja Egiptus vaidlevad Hala'ibi kolmnurga kuuluvuse üle. Alates 2003. aastast on Sudaani välispoliitika keskendunud lõunaosa kodusõja lõpetamisele

Dārfūri konflikt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dārfūri konflikti on Sudaani lääneosas toimuv konflikt araablastest rändkarjakasvatajate ja neegritest põlluharijate vahel. Üks tüli peapõhjus on piirkonnas kasvav veepuudus ning kõrbestumine. Mõlemad konflikti osapooled on ühtmoodi islamiusulised ja tumedanahalised. Konflikt on põhjustanud piirkonnas näljahäda. Septembris 2004 arvati nälja ja haiguste tõttu surnud olevat 74 000 inimest. Ligi 2 miljonit inimest on pidanud oma kodudest lahkuma.

Konflikt sai alguse 2003. aasta alguses, kui neegritest mässulised (liikumine "õiglus ja võrdsus" - JEM) ründasid valitsusvägede positsioone. Valitsus asus seepeale toetama araablastest Janjaweedi hõimu. Mõlemaid osapooli on süüdistatud inimõiguste rikkumistes. 2004. aasta augustis saadeti piirkonda esimesed rahuvalvajad – 150 Rwanda sõdurit. Neile peaks lisanduma veel kuni paar tuhat rahuvalvajat. Nigeeria vahendusel on mässulised ja valitsus rahuläbirääkimisi pidanud, kuid vägivald piirkonnas jätkub.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sudaani rahvaarv on 31,9 miljonit. Rahvaarv kasvab kiiresti – iive on 2,6%. 43,7% rahvastikust on kuni 14-aastased, 54,1% 15-64 ja 2,4% üle 65-aastased. Pealinna Hartumi rahvaarv on umbes 6 miljonit ja linnarahvastiku osakaal kogu riigis 31%. Keskmine rahvastiku tihedus on 16,4 in/km². Suurem osa rahvastikust on koondunud Niiluse jõe orgu. Mõnevõrra suurem on rahvastiku tihedus ka riigi lõunaosas. Põhjaosa kõrbetes on see väga väike.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Energiamajandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sudaani territooriumil paiknevad võrdlemisi suured nafta ja maagaasi varud. Need asuvad peamiselt riigi lääne- ja keskosas. 2004. aasta jaanuari seisuga oli Sudaanil hinnangulisi naftavarusid 631,5 miljonit barrelit ja gaasivarusid 99,11 miljardit kuupmeetrit. Naftatoodang oli 2004. aasta keskel 350 000 barrelit päevas. 2005. aasta lõpuks on kavas tootmist suurendada vähemalt 500 000 barrelini päevas. Nafta on ka riigi üks peamisi ekspordiartikleid.

Sudaani elektrijaamade koguvõimsus on umbes 730 MW – poole sellest moodustavad hüdro- ja poole soojuselektrijaamad. Võimsaim elektrijaam on 280 megavatine Sinisel Niilusel asuv Roseirese hüdroelektrijaam. Roseirese tammi juurest suundub piki jõge pealinna poole Sinise Niiluse elektrivõrk, mis on riigis põhimõtteliselt ainuke. Ülejäänud riigis elektrivõrk puudub ja elektrit toodetakse väikese võimsusega kohalikes diiselküttega elektrijaamades.

Hüdroenergia potentsiaali on Sudaanil 2000 MW, mis võiks seega katta suure osa riigi elektrienergiavajadusest. 400 kilomeetrit Hartumist põhja pool Niiluse 4. kärestikel ongi alustatud 1300 MW võimsusega Merowe hüdroelektrijaama ehitust.

Põllumajandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põllumajanduslikus kasutuses on Sudaanis 15% maast. Suurem osa haritavast maast asub Niiluse orus ja savannides. Karjakasvatusega tegeletakse rohkem kuivematel ja mägisematel aladel. Aastane sademetehulk ulatub lõunas üle 1000 mm, põhja poole minnes väheneb see kiiresti – pealinnas Hartumis on sademeid 200 mm aastas. Aasta keskmine temperatuur on peaaegu kogu riigis üle 30°C. Niisutatavaid põlde on umbes neljandik kogu põllumaast. Vett ammutatakse üldjuhul Niilusest.

Põllumajandusest sõltub 80% rahvastikust ning sektor annab 39% SKT-st.

Erinevate tüüpide osatähtsus põllumajandustoodangus jaotub järgmiselt: loomakasvatus – 33%; vihmaveest sõltuv traditsiooniline põllumajandus – 25%; niisutuspõllundus – 25%, vihmaveest sõltuv mehhaniseeritud põllumajandus – 12%; kalakasvatused ja metsandus – 5%.

Peamised põllukultuurid on puuvill, maapähklid, nisu, suhkruroog, mango, banaan, maguskartul, seesam. Karjakasvatuses omavad juhtivad rolli lambad, veised ning kõrbepiirkondades kaamelid. Eksporditakse puuvilla, seesamit, suhkrut, maapähklid, veiseid.

Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid on väga tüüpilised võrreldes teiste Aafrika riikidega. Seoses niisutuspõllundusega on üles kerkinud muldade sooldumise probleem. Teine suur probleem on, nagu kogu Saheli piirkonnas, ülekarjatamisest tingitud kõrbestumine. Mitmetes piirkondades on põhjaveetase alanenud, jättes kuivale kaevud.

Metsandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metsad hõlmavad neljandiku Sudaani pindalast. Suurem osa neist on siiski hõredad metsad, kus puuvõrad katavad 10-25% maapinnast.
Metsad paiknevad riigi kesk- ja lõunaosas ning jõeorgudes. Keskosas domineerivad hõredad savannimetsad, lõuna suunas muutuvad metsad tihedamaks ja lopsamaks ning otsapidi ulatub riik vihmametsavööndisse. Savannis domineerivad akaatsia erinevad liigid, teised levinud puuliigid on baobab, eebenipuu, mahagon.
Metsast varutakse suur osa riigis kasutatavast küttest. 1990-ndate keskel kasutati üle 75% riigi energiavajaduse rahuldamiseks puitu ja puusütt. Nüüdseks on puidu roll nafta ja maagaasi laialdasema kasutuselevõtu tõttu ilmselt vähenenud.
Märkimisväärset rolli etendab ka kummiaraabiku kogumine akaatsialt – see on üks tähtsamaid ekspordiartikleid ning Sudaan asub selle tootmisel maailmas juhtpositsioonil.
Viimasel ajal on põllumaade laiendamise tõttu metsade pindala vähenenud. Seetõttu on valitsus astunud mitmeid samme metsaraie piiramiseks ja reguleerimiseks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


15.530.56666667