Lucca

Allikas: Vikipeedia
Lucca

[ l'ukka ]
itaalia Lucca

Scudo citta di lucca rid.jpg
Lucca vapp
Pindala: 185 km²
Elanikke: 85 300 (2011)

koordinaadid: 43° 51′ N, 10° 31′ Ekoordinaadid: 43° 51′ N, 10° 31′ E
Lucca posizione.png
Piazza Anfiteatro

Lucca on linn Itaalias Toscanas, Lucca provintsi halduskeskus.

Lucca pindala on 185,5 km² ja elanike arv 2009. aasta seisuga 84 323. Kesklinn on merepinnast 19 meetri kõrgusel.

Luccast saab nii maanteed kui raudteed mööda sõita edelasse Pisa kaudu Livornosse, loodesse Viareggio ja Massa kaudu La Speziasse ning itta Montecatini, Pistoia ja Prato kaudu Firenzesse.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Lucca oli liguuride asula. Hiljem taandusid liguurid roomlaste ja etruskide ühise pealetungi eest Apua Alpidesse.

Lucca esmamaining pärineb aastast 218 eKr, mil rooma väejuht Sempronius koondas siin oma vägesid pärast Hannibalile kaotatud lahingut.

Alates 178 eKr sai Luccast Rooma koloonia ja Via Claudia lõpp-punkt. [1]

56 eKr pikendati Luccas Caesari, Pompeiuse ja Crassuse vahelist I triumviraati. [1]

Roomaaegne tänavateplaan on ajaloolises kesklinnas säilinud tänaseni. Antiikaja foorumi asukohas on praegu San Michele väljak. See kajastub siiani väljakul asuva kiriku San Michele in Foro nimes (in Foro ehk foorumil). Amfiteatri jälgi saab siiamaale näha Amfiteatri väljakul (Piazza dell'Anfiteatro).

5. sajandil rüüstas Luccat Odoaker.

Lucca oli tähtis linn ja kindlus veel 6. sajandil, kui Justinianus I kindral Narses seda aastal 553 mitu kuud piiras.

10. ja 11. sajandil oli Lucca Toskaana markkrahvkonna keskus, mis nimeliselt allus Saksa-Rooma riigile, aga sisuliselt oli sõltumatu. Sel ajal rikastus Lucca siidiga kaubitsedes, tõustes Bütsantsi rivaaliks.

Pärast Toscana Matilda surma 1115 kuulutas Lucca end iseseisvaks. Aastal 1160 võeti vastu oma põhikord. Iseseisvaks vabariigiks jäi Lucca enam kui 500 aastaks, kuni 1628. aastani.

Sõltumatuks jäi Lucca veelgi kauem, kuni Napoleon vallutas ta 1805 ja pani seda valitsema oma õe Elisa Bonaparte Baciocchi, kellele andis tiitli "Etruria kuninganna". 1815 sai Lucca osaks Parma hertsogkonnast, 1847 Toscana suurhertsogkonnast, 1859 Sardiinia kuningriigist ja lõpuks Itaaliast.

Luccal on seitse sõpruslinna: Abingdon (Suurbritannia), Buenos Aires (Argentiina), Colmar (Prantsusmaa), Gogolin (Poola), Lucca Sicula (Itaalia), Schongau (Saksamaa) ja Sint-Niklaas (Belgia).

[redigeeri] Vaatamisväärsused

Torre Guinigi

[redigeeri] Lucca linnamüür

Lucca ajaloolist linnasüdant ümbritseb 16. ja 17. sajandist pärit kaitsemüüride süsteem. Müürid ehitati 15441650 ja rekonstrueeriti 1800-ndate alguses. Punastest, spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud tellistest Lucca linnamüür (Mura Lucca) on ehitatud kaitseks linna põlise vaenlase Firenze vastu. Sõjategevust pole müürid aga näinud ja on säilinud pea puutumatuna.

Müürides on kuus väravat (porte), millest kõik peale ühe on nimetatud pühakute järgi. Porta Elisa on saanud nime oma ehitaja järgi.

19. sajandil rajati müüride vahele jalgteed ja istutati puid, nii on müürivöönd suurepäraseks jalutuskohaks.

  • Lucca toomkirik Duomo di San Martino (11. sajandist)
  • San Michele in Foro kirik (ehitamisega alustati 1143)
  • San Frediano kirik (romaani basiilika)
  • Torre delle ore (kellatorn)
  • Torre Guinigi (15 sajand)
  • Palazzo Mansi pinakoteek
  • Casa di Puccini; Giacomo Puccini sünnikodu

[redigeeri] Viited

  1. 1,0 1,1 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 324

[redigeeri] Välislingid

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid
Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes