Lucca

Allikas: Vikipeedia
Lucca

[ l'ukka ]
Scudo citta di lucca rid.jpg
Lucca vapp
Flag of Lucca.svg
Lucca lipp

Pindala: 185 km²
Elanikke: 85 300 (2011)

Koordinaadid: 43° 51′ N, 10° 31′ Ekoordinaadid: 43° 51′ N, 10° 31′ E
Lucca (Itaalia)
Lucca
Piazza Anfiteatro

Lucca on linn Itaalias Toscanas, Lucca provintsi halduskeskus.

Lucca pindala on 185,5 km² ja elanike arv 2012. aasta lõpu seisuga 87 598. Kesklinn on merepinnast 19 meetri kõrgusel.

Luccast saab nii maanteed kui raudteed mööda sõita edelasse Pisa kaudu Livornosse, loodesse Viareggio ja Massa kaudu La Speziasse ning itta Montecatini, Pistoia ja Prato kaudu Firenzesse.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lucca oli liguuride asula. Hiljem taandusid liguurid roomlaste ja etruskide ühise pealetungi eest Apua Alpidesse.

Lucca esmamaining pärineb aastast 218 eKr, mil Rooma väejuht Sempronius koondas siin oma vägesid pärast Hannibalile kaotatud lahingut.

Alates 178 eKr sai Luccast Rooma koloonia ja Via Claudia lõpp-punkt. [1]

56 eKr pikendati Luccas Caesari, Pompeiuse ja Crassuse vahelist I triumviraati. [1]

Roomaaegne tänavateplaan on ajaloolises kesklinnas säilinud tänaseni. Antiikaja foorumi asukohas on praegu San Michele väljak. See kajastub siiani väljakul asuva kiriku San Michele in Foro nimes (in Foro ehk foorumil). Amfiteatri jälgi saab siiamaale näha Amfiteatri väljakul (Piazza dell'Anfiteatro).

5. sajandil rüüstas Luccat Odoaker.

Lucca oli tähtis linn ja kindlus veel 6. sajandil, kui Justinianus I kindral Narses seda aastal 553 mitu kuud piiras.

10. ja 11. sajandil oli Lucca Toskaana markkrahvkonna keskus, mis nimeliselt allus Saksa-Rooma riigile, aga sisuliselt oli sõltumatu. Sel ajal rikastus Lucca siidiga kaubitsedes, tõustes Bütsantsi rivaaliks.

Pärast Toscana Matilda surma 1115 kuulutas Lucca end iseseisvaks. Aastal 1160 võeti vastu oma põhikord. Iseseisva vabariigina jäi Lucca enam kui 500 aastaks, kuni 1628. aastani.

Sõltumatuna oli Lucca veelgi kauem, kuni Napoleon vallutas selle 1805 ja pani seda valitsema oma õe Elisa Bonaparte Baciocchi, kellele andis tiitli "Etruuria kuninganna". 1815 sai Lucca osaks Parma hertsogkonnast, 1847 Toscana suurhertsogkonnast, 1859 Sardiinia kuningriigist ja lõpuks Itaaliast.

Luccal on seitse sõpruslinna: Abingdon (Suurbritannia), Buenos Aires (Argentiina), Colmar (Prantsusmaa), Gogolin (Poola), Lucca Sicula (Itaalia), Schongau (Saksamaa) ja Sint-Niklaas (Belgia).

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Torre Guinigi

Lucca linnamüür[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lucca ajaloolist linnasüdant ümbritseb 16. ja 17. sajandist pärit kaitsemüüride süsteem. Müürid ehitati 15441650 ja rekonstrueeriti 1800-ndate alguses. Punastest, spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud tellistest Lucca linnamüür (Mura Lucca) on ehitatud kaitseks linna põlise vaenlase Firenze vastu. Sõjategevust pole müürid aga näinud ja on säilinud pea puutumatuna.

Müürides on kuus väravat (porte), millest kõik peale ühe on nimetatud pühakute järgi. Porta Elisa on saanud nime oma ehitaja järgi.

19. sajandil rajati müüride vahele jalgteed ja istutati puid, nii on müürivöönd suurepäraseks jalutuskohaks.

  • Lucca toomkirik Duomo di San Martino (11. sajandist)
  • San Michele in Foro kirik (ehitamisega alustati 1143)
  • San Frediano kirik (romaani basiilika)
  • Torre delle ore (kellatorn)
  • Torre Guinigi (15 sajand)
  • Palazzo Mansi pinakoteek
  • Casa di Puccini; Giacomo Puccini sünnikodu

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 324

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]