1921

Sündinud 1921 • Surnud 1921 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1917 | 1918 | 1919 | 1920 | 1921 | 1922 | 1923 | 1924 | 1925 | ► | ►►

1921. aasta (MCMXXI) oli 20. sajandi 21. aasta.

Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

...

Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

...

Märts[muuda | muuda lähteteksti]

...

Aprill[muuda | muuda lähteteksti]

...

Mai[muuda | muuda lähteteksti]

31. mail ja 1. juunil toimusid Ameerika Ühendriikides Tulsa rassirahutused, kus valgetest elanikest koosnevad jõugud ründasid Oklahoma osariigis Tulsa maakonnas asuva Greenwoodi piirkonna mustanahalisi elanikke ja nende ettevõtteid. Seda on nimetatud Ameerika ajaloo kõige hullemaks rassilise vägivalla juhtumiks.

Juuni[muuda | muuda lähteteksti]

...

Juuli[muuda | muuda lähteteksti]

27. juuli – kanadalastel Frederick Bantingul ja Charles Bestil õnnestus eraldada insuliini, mis osutus tõhusaks suhkurtõve ravivahendiks.

August[muuda | muuda lähteteksti]

25. august – Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginia osariigis algas kuni sama aasta 2. septembrini kestnud Blair Mountaini lahing, mis oli riigi ajaloo suurim töölisülestõus ja suurim relvastatud ülestõus pärast kodusõda.

September[muuda | muuda lähteteksti]

...

Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]

...

November[muuda | muuda lähteteksti]

...

Detsember[muuda | muuda lähteteksti]

...

Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis 1921. aasta Eestis

20. jaanuar – Tartus Emajõel toimusid esimesed suusavõistlused Eestis. Võisteldi 1500 ja 5000 m distantsil, osa võttis 10 suusatajat^[1].
24. jaanuar – toimusid Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises, kus kõik neli distantsi võitis Christfried Burmeister^[1].

18. veebruar – Eesti Foto-Klubi sai tegevusloa^[2].
26. veebruar – Riias toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisvõistlused, kus kõik distantsid (500, 5000 ja 10 000 m) võitis Christfried Burmeister. Kõikidel distantsidel püstitas ta ka Eesti rekordi^[1].
27. veebruar – Tartus toimusid Emajõel Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuusatamises. Distantsi pikkus oli 25 km ja selle võitis Arnold Veiss^[1].
28. veebruar – Tallinnas loodi Eesti Arstideseltside Liit^[2].

13. märts – Aggio Bachmanni juhitud harrastusnäitlejatest koosnev Hommikteater andis esimese etenduse^[2].
16. märts – Vabariigi Valitsus nimetas Karl Terrase riigisekretäriks.
18. märts – Vabariigi Valitsus kaotas Läänemaal, Pärnumaal ja Haapsalus 29. novembril 1918 maksma pandud sõjaseaduse.
22. märts – kinnitati lennundusaktsiaseltsi Aeronaut põhikiri^[2].

11. aprill – asutati spordiselts Pärnu Tervis^[1].
21. aprill – asutati Tallinna Jalgpalli Klubi (TJK)^[1].

1. mai – Vabariigi Valitsus kehtestas Eestis senise Tallinna aja asemel Ida-Euroopa aja^[2].
10. mai – ärimees Eduard Saarepera annetas VS Spordi jalgpallimeeskonnale väärtusliku karika (Eesti jalgpallikarikas), mida hakati nüüdsest välja andma Eesti meistrile jalgpallis^[1].
13. mai – Tallinnas pandi Narva ja Pärnu maanteel hobutrammide (konka) asemel liikuma mootortrammid^[2].
16. mai – Tartus alustas tegevust Riigi Keskarhiiv^[2].
16. mai – Kuusalu kalmistul avati^[küsitav] Eesti esimene Vabadussõja mälestussammas^[2].

5. juuni – Jakob Kukk ordineeriti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskopiks.

8. juuli – Eesti osales esimest korda Rahvusvahelise Olümpiakomitee kongressil^[1].
23. juuli – Tallinna Tiigiveski väljakul toimus Eesti-Rootsi maavõistlus jalgpallis. Mäng jäi viiki 0:0. See oli Eesti esimene jalgpalli maavõistlus koduväljakul^[1].

3. august – Kohtlas olid esimesed põlevkiviõli katsetootmised^[2].
23. august – toimus iseseisvusaja esimene autovõidusõit, millest võttis osa 8 autot ja 2 mootorratast^[2].
29. august – Eestist jõudis Moskvasse Venemaa näljahädalistele toiduaineid vedav rong^[2].

10. september – Kadrioru lossis avati Eesti Kunstimuuseumi esimene näitus.
12. september – Tallinnas avati kindralstaabi kursused^[2] (millest sai hiljem kõrgem sõjakool).
14. september – ilmus kirjandusrühmituse Tarapita häälekandja (Tarapita) esimene number^[2].
18. september – Tartus lõppesid Eesti esimesed meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses ja tõstmises^[1].
19. september – Tallinnas toimus esimene Eesti alal peetud rahvusvaheline poksivõistlus, kus spordiselts Sport oli vastamisi Inglise laevastiku madrustega^[1].
22. september – Eesti, Läti ja Leedu said Rahvasteliidu liikmeks^[2].
Aaspere mõisa rajati lastekodu.

8. oktoober – asutati Eesti Arhitektide Ühing^[2].

14. detsember – alguse sai erialaliit Eesti Jalgpalli Liit, kes eraldus Eesti Spordi Liidu jalgpalliosakonnast^[1].
14. detsember – registreeriti Noorte Meeste Kristlik Ühing^[2].
22. detsember – registreeriti Eesti Lauljate Liit^[2].

Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Sündinud 1921

1. jaanuar – Alain Mimoun, prantsuse jooksja
1. jaanuar – Ilmar Torn, eesti kunstnik
5. jaanuar – Friedrich Dürrenmatt, šveitsi kirjanik
6. jaanuar – Ants Viidalepp, eesti kunstnik
8. jaanuar – Leonardo Sciascia, itaalia kirjanik
22. jaanuar – Arno Babadžanjan, helilooja
29. jaanuar – Herta Laipaik, eesti kirjanik
31. jaanuar – Mario Lanza, itaalia päritolu ameerika ooperilaulja ja näitleja
31. jaanuar – Abu Sayeed Chowdhury, Bangladeshi poliitik
4. veebruar – Betty Friedan, feminist
4. veebruar – K. R. Narayanan, India poliitik
16. veebruar – Hua Guofeng, Hiina poliitik
21. veebruar – John Rawls, USA filosoof
21. veebruar – Lembit Remmelgas, eesti tõlkija ja kriitik
22. veebruar – Jean-Bédel Bokassa, Kesk-Aafrika poliitik
22. veebruar – Giulietta Masina, itaalia filminäitleja
24. veebruar – Ludvík Aškenazy, Tšehhi kirjanik ja ajakirjanik
11. märts – Ástor Piazzolla, Argentina helilooja
12. märts – Gianni Agnelli, itaalia tööstur
12. märts – Emil Laansoo, eesti muusik
21. märts – Vassili Džugašvili, Jossif Stalini poeg
21. märts – Arthur Grumiaux, belgia viiuldaja ja muusikapedagoog
24. märts – Vassili Smõslov, maletaja
25. märts – Simone Signoret, prantsuse näitleja
1. aprill – André Stil, Prantsuse kirjanik
15. aprill – Georgi Beregovoi, Nõukogude kosmonaut
16. aprill – Peter Ustinov, vene päritolu Briti kirjanik, näitleja ja režissöör
23. aprill – Rein Sepp, eesti luuletaja ja tõlkija
25. aprill – Karel Appel, hollandi maalikunstnik
12. mai – Joseph Beuys, saksa kunstnik
21. mai – Andrei Sahharov, vene füüsik ja poliitik
23. mai – Grigori Tšuhrai, filmirežissöör ja stsenarist
8. juuni – Suharto, Indoneesia poliitik
11. juuni – Harald Suislepp, eesti kirjanik
11. juuni – Edgar Mattisen, eesti kirjanik
28. juuni – P. V. Narasimha Rao, India poliitik
1. juuli – Seretse Khama, Botswana poliitik
5. juuli – Viktor Kulikov, Nõukogude sõjaväelane
6. juuli – Nancy Reagan, Ronald Reagani abikaasa
18. juuli – John Glenn, USA astronaut
22. juuli – Herman Heinla, eesti kunstnik
2. august – Ruth Barcan Marcus, USA filosoof ja loogik
19. august – Gene Roddenberry, USA teleprodutsent
1. september – Willem Frederik Hermans, hollandi kirjanik
12. september – Stanisław Lem, poola kirjanik
30. september – Deborah Kerr, šoti päritolu Briti filminäitleja
13. oktoober – Yves Montand, prantsuse laulja ja näitleja
18. oktoober – Jesse Helms, USA poliitik
22. oktoober – Georges Brassens, prantsuse laulja
24. oktoober – Jüri Saarma, eesti psühhiaater
25. oktoober – Mihai I, Rumeenia kuningas
5. november – Fawziyah, Egiptuse printsess ja Iraani šahhinna
14. november – Ea Jansen, eesti ajaloolane
19. november – Géza Anda, Šveitsi pianist
27. november – Alexander Dubček, Tšehhoslovakkia poliitik
29. november – William Alston, USA filosoof
5. detsember – Eeva-Liisa Manner
11. detsember – Ilmar Laaban, eesti luuletaja ja publitsist
18. detsember – Juri Nikulin, vene näitleja
19. detsember – Adolf Wiklund, rootsi laskesuusataja
29. detsember – Dobrica Ćosić, serbia kirjanik ja Jugoslaavia poliitik

Surnud[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Surnud 1921

8. veebruar – Pjotr Kropotkin, vene anarhist
3. aprill – Villem Sikk, endine Jõgeva alevivanem
16. august – Petar I, Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi kuningas
31. august – Karl von Bülow, Saksa sõjaväelane
2. oktoober – Wilhelm II, endine Württembergi kuningas
14. november – Isabel, Brasiilia keiserliku perekonna pea
22. november – August Weizenberg, eesti skulptor
16. detsember – Camille Saint-Saëns, prantsuse helilooja

Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

füüsika – Albert Einstein
keemia – Frederick Soddy
meditsiin – auhinda välja ei antud
kirjandus – Anatole France
rahu – Karl Hjalmar Branting, Christian Lous Lange

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 ^2,14 ^2,15 ^2,16 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 202–206.

[ESBL-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 ^2,14 ^2,15 ^2,16 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 202–206.

[1]

[2]