Cremona
| Cremona | |
|
|
|
| [ krem'oona ] | |
| Pindala: 70 km² | |
| Elanikke: 72 179 (2011) | |
|
|
|
| Koordinaadid: 45° 8′ N, 10° 2′ Ekoordinaadid: 45° 8′ N, 10° 2′ E | |
|
Cremona on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Cremona provintsi halduskeskus.
Cremona asetseb Po madaliku keskmes Po jõe ääres.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Cremona oli algselt gallide asula; aastast 218 eKr Rooma koloonia. Tänaseni on vanalinnas säilinud vihjeid roomaaegsest tänavaplaanist.
Aastal 69 toimus linna lähedal kaks suurt lahingut. 14. aprillil purustas Vitellius Bedriacumi lahingus Rooma keisri Otho, kes seejärel tappis enda. Oktoobris sai keiser Vitellius ise Vespasianuselt lüüa, kes kogu linna purustas; Vitellius tappis enese ja Vespasianus sai keisriks.
Aastal 603 vallutasid Cremona langobardid.
1098 sai Cremonast vabalinn ning alates 1167. aastast, pärast pikaajalist Friedrich Barbarossa poliitika toetamist sai linnast Lombardia Liiga liige. Lombardia Liigas olles osales Cremona samal aastal ka Legano lahingus. Järgnenud majandusliku ja poliitilise õitsengu aastatel ehitati Cremonas palju, sealhulgas linna keskväljakut (Piazza dei Comunale) ümbritsevad hooned ning linnamüür 1169–1187).
Aastal 1334 vallutasid linna Viscontid ning aastast 1420 kuulus Cremona Milano hertsogiriiki.
Aastatel 1525–1702 oli linn Hispaania ja seejärel 1859. aastani vaheaegadega Austria valduses.
Arhitektuurimälestised [muuda]
Linna keskväljak on Piazza del Comune, mille ümber asuvad toomkiriku kompleks ning mitmed palazzod.
|
Kultuur [muuda]
16.–18. sajandil töötasid Cremonas kuulsad viiulimeistrite suguvõsad Amati, Stradivari (sealhulgas Antonio Stradivari) ja Guarneri.
Cremonas sündis helilooja Claudio Monteverdi. Ühe linna keskkoolidest lõpetas levilaulja Mina.
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Cremona |
- Cremona kommuuni ametlik kodulehekülg itaalia keeles
- Cremona turismileheküljed inglise keeles
