Eesti majandus

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.

Eesti on kõrge sissetulekuga[1] turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning 1. mail 2004 Euroopa Liiduga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti majanduse ajalugu

Eesti majandus aastail 1918–1940[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurärimehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti riigireiting[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 2. juulil 2007 kinnitas Standard & Poor's Eesti riigireitingu tasemel A, kuid muutis väljavaate stabiilsest negatiivseks. Reitinguagentuur Moody's kinnitas juulis 2007 reitingu tasemel A1, muutes väljavaate positiivsest stabiilseks. Reitinguagentuur Fitch kinnitas juulis 2007 Eesti riigireitingu tasemel A stabiilne[3].
  • 23. juulil 2008, kinnitas reitinguagentuur Standard & Poor's Eesti Vabariigi pikaajalise reitingu tasemel A ja lühiajalise reitingu tasemel A-1. Samal ajal kinnitas reitinguagentuur ülekannete ja konverteeritavuse hinnangu tasemel AA. Eesti riigireitingu väljavaade on negatiivne[4].
  • 8. aprillil 2009. aastal, alandas reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingut astme võrra tasemele BBB+, jättes reitinguväljavaate negatiivseks[5]
  • 19. juulil 2010. aastal, tõstis reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu kahe pügala võrra tasemele A, agentuur kinnitas reitingu väljavaate stabiilsena[6].
  • 5. jaanuaril 2011. aastal eemaldas Moody’s ülempiiri Eesti ettevõtete reitingutelt, mis võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtetel omada kuni kõrgeima taseme ehk AAA reitingut ning Eesti riigile antud reiting ei piira enam ettevõtete reitingutaset. Reitinguagentuur on seisukohal, et euroala riikidele antud võlakirjade ja pangahoiuste AAA-reiting peegeldab sarnaselt teistele euroala riikidele nüüd ka Eesti puhul seda, et moratooriumi kehtestamise oht on väga väike. Eesti riigireiting jäi tasemele A1, stabiilse väljavaatega[7].
  • 2013. aasta maikuus kinnitas reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel A+ koos stabiilse väljavaatega[8].

Väliskaubandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eksport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (2006. a. 25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid (16%), puitu ja puittooteid (9%), metalle ja metalltooteid (9%). [9] Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat.

Eesti ekspordimaht oli 119,56 miljardit krooni (2006). Tähtsaimad ekspordi sihtmaad olid Soome (18%), Rootsi (12%), Läti (9%), Venemaa (8%), Ameerika Ühendriigid (7%).[9] Eesti eksport moodustas 2006.a. 0,2% Euroopa Liidu ekspordist, millega ta edestas vaid Lätit, Maltat ja Küprost.[10]

Import[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti impordimaht oli 165,30 miljardit krooni (2006). Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (25% aastasest impordimahust), mineraalseid tooteid (16%), transpordivahendeid (12%), metalle ja metalltooteid (9%). Peamised impordimaad olid Soome (18%), Venemaa (13%), Saksamaa (12%) ja Rootsi (9%)[9]

Sisemajandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskmine brutokuupalk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti keskmine palk

Maksupoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti maksukoormus oli 2009. aastal Euroopa Liidu liikmesriikide keskmiste hulgas. 2009. aastal kasvas Eestis maksukoormus 2008. aastaga võrreldes 3,8 protsenti ja moodustas 35,9 protsenti SKPst. Võrreldes 2000. aastaga on Eestis suurenenud maksukoormus 4,9 protsendipunkti võrra (31 protsendilt 35,9 protsendile)[11].

1. jaanuarist 2011 on töötasu maksmise puhul maksuvaba tulu 144 eurot kuus ehk 1728 eurot aastas. Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on edaspidi 192 eurot kuus, tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise puhul 64 eurot kuus.

Tulumaks (21%) ja sotsiaalmaksu (33%) määrad jäävad ka uuel aastal endisele tasemele, sotsiaalmaksu maksmise kohustuse minimaalne alus on 2011. aastast kuumäär 278,02 eurot, mis tähendab, et sotsiaalmaksu minimaalne kuumakse on 91,75 eurot.

Endiseks jäävad töötuskindlustusmakse määrad, mis on ka 2011. aastal töötajale 2,8% ja tööandjale 1,4%.

Inflatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tarbijahinnaindeks tõusis augustiks 2007 võrreldes augustiga 2006 5,7%, septembriks 2007 võrreldes septembriga 2006 7,2& (sealhulgas teenused 11,6%, eluasemekulutused 16,1%, kaubad 4,9%, toidukaubad 6,8%, tööstuskaubad 3,5%). Võrreldes augustiga 2007 tõusis tarbijahinnaindeks septembriks 2007 1,1%.

  • juuli 2007 – 11%
  • jaanuar 2008 –
  • juuli 2008 –
  • jaanuar 2009 -8%
  • juuli 2009 –

SKP[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta SKP jooksevhindades, miljonit krooni (eurodes)
1995 43 283.4 (2 766.3€)
1996 56 890.8 (3 636.0€)
1997 70 122.7 (4 481.7€)
1998 78 738.2 (5 032.3€)
1999 83 841.9 (5 358.5€)
2000 96 380.5 (6 159.8€)
2001 109 070.4 (6 970.9€)
2002 121 672.7 (7 776.3€)
2003 136 421.1 (8 718.9€)
2004 151 541.6 (9 685.3€)
2005 174 956.2 (11 181.7€)
Aasta SKP jooksevhindades, miljonit krooni (eurodes)
2006 209 520.0 (13 390.8€) (+10,4%)[12]
2007 247 646.3 (15 827.5€) (+6,3%)[13]
2008 252 015.1 (16 106.7€) (−3,6%) [14]
2009 216 874.8 (13 860.8€) (−14,1%) [15]
2010 226 890,3 (14 500,9€)[16]
2012 16 998,2€ (+3,2%) [17]

Töötusemäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 2006 – 6,2%
  • 2007 – 4,9%
  • 2008 – 8,5%
  • 2009 – 11,1% (märts)
  • 2009 – 11,4% (I kvartal)[18]
  • 2009 – 12,1% (oktoober)
  • 2009 – 15,5% (IV kvartal)[18]
  • 2010 – 19,8% (137 000 inimest, sh 93 000 registreeritud) (I kvartal)[18]

Riigieelarve[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 2005 –
  • 2006 –
  • 2007 –
  • 2008 – 84,9 miljardit krooni

Maksutulusid laekus 2008. aasta lõpuks 70,4 miljardit krooni, mis on 95,8 protsenti eelarves kavandatust. Sotsiaalmaksu laekus mullu 31,3 miljardit krooni, mis moodustab 99,2 protsenti eelarves kavandatust. Füüsilise isiku tulumaksu laekus möödunud aastal 4,3 miljardit krooni, mis moodustab 104,3 protsenti eelarves kavandatust. Kohalikele omavalitsustele laekus füüsilise isiku tulumaksu mullu kokku 11,5 miljardit krooni.

Juriidilise isiku tulumaksu laekus möödunud aastal kokku 4,2 miljardit krooni, mis on 102,9 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust.

Käibemaksu laekus möödunud aastal kokku 20,5 miljardit krooni, mis moodustab 90,1 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Möödunud aasta jooksul laekus käibemaksu kokku 1,8 miljardit ehk 8 protsenti vähem kui 2007. aastal.

Aktsiise laekus eelmise aasta kokkuvõttes 9 miljardit krooni, mis moodustab 91,9 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Mittemaksulisi tulusid laekus mullu 14,5 miljardit krooni ehk 87 protsenti eelarves kavandatust. Suurima osa mittemaksuliste tulude laekumisest moodustavad toetused 7,4 miljardi krooniga. Neist välisvahendeid laekus 5,6 miljardit krooni ehk 62,5 protsenti eelarves planeeritust.

Lisaks toetustele laekus eelmise aasta jooksul kaupade ja teenuste müügist riigieelarvesse 1,8 miljardit krooni, mis on 99,7 protsenti eelarvega planeeritust. Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügi arvelt laekus 650,6 miljonit krooni ning tulusid varadelt teeniti 3,2 miljardit krooni, mis moodustavad eelarves kavandatust vastavalt 43,7 ning 138,7 protsenti.

Muid tulusid laekus eelmisel aastal 1,4 miljardit krooni, mis on 120 protsenti eelarvega planeeritust.

Eelarve kulusid tehti esialgsete andmete järgi 2008. aasta lõpu seisuga 90,1 miljardit krooni, mis moodustab 94,4 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Eelmisel aastal olid kululiikidest suurima osakaaluga mitmesugused eraldised nagu sotsiaaltoetused ja sihtotstarbelised eraldised kokku 65,1 miljardi krooni ulatuses.

Võrreldes 2007. aastaga kasvasid 2008. aastal need kulud 10,8 miljardit krooni ehk 16,6 protsenti. See tuleneb peamiselt pensionide ja muude sotsiaaltoetuste väljamaksete kasvust.


Välistoetuste arvelt on välja makstud 5,5 miljardit krooni ehk 61,2 protsenti planeeritust. Tegevuskuludeks ehk personali- ja majandamiskuludeks on 2008. aasta detsembri lõpu seisuga suunatud 18,7 miljardit krooni, mis on 3,1 miljardit ehk 16,7 protsenti rohkem kui 2007. aastal.

  • 2009 –

Eesti rahandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti kroon
Next.svg Pikemalt artiklis Euroala

Eesti pangandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis tegutsevad tegevusloa alusel 2011. aasta juulis krediidiasutustena AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, Bigbank AS, Marfin Pank Eesti AS, Swedbank AS ja Tallinna Äripank[19].

Lisaks neile tegutsevad välisriigi krediidiasutuse filiaalidena AB Bankas Snoras Eesti filiaal, AS Citadele banka Eesti filiaal, AS UniCredit Bank Eesti filiaal, Allied Irish Banks, p.l.c. Eesti filiaal, Bank DnB NORD A/S Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal (Sampo Pank), Folkia AS Eesti filiaal, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, Pohjola Bank plc Eesti filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal.[20] Piiriüleste pangateenuste pakkujatena tegutseb Eestis 258 välisriikide panka.[21]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti krediidiasutuste loend‎

Eesti ja Euroopa Liit[muuda | redigeeri lähteteksti]

EL Struktuurfondide rahad ja nende kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

2012. aastal Reutersi poolt läbiviidud uuringute tulemusel oli Eesti on edukaim taristuteks ette nähtud Euroopa Liidu rahade kulutaja, kes analüüsis 10 Ida-Euroopast pärit liikmesriigi rahade kasutamist. Alates 2007. aastast on Eestile ära kasutanud 41 protsenti ehk 76 miljonit eurot meile eraldatud 185 miljonist eurost[22].

Eesti majandus ja roheline mõtteviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti majandus kriisiaastail 2008–2010[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis

1. juulist 2009 hakkasid kehtima uuendused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Maksunduses
  • Tervisevaldkonnas:
    • haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4. päevast (senini maksti alates 2. päevast);
    • haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust;
    • alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa. Hüvitis on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust). (Kuni 1. juulini maksis hüvitist haigekassa alates teisest päevast. Hüvitise suurus ühe haiguspäeva eest on 80% eelmise aasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust);
    • raseduse ajal haigestumise või vigastumise puhul maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast; hüvitis on 70%;
    • alla 12-aastase lapse põetamisel makstakse kindlustatule hooldushüvitist 80% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust (senise 100% asemel). Hooldushüvitisi maksab jätkuvalt vaid haigekassa.
  • Töövaldkonnas
  • Sotsiaalvaldkonnas
    • Riiklikku matusetoetust makstakse ainult valla- või linnavalitsusele matuse korralduse kulude osaliseks katmiseks. Valla- või linnavalitsus korraldab inimese matust juhul, kui lahkunu on tundmatu või omasteta. Matusetoetust eraisikutele enam ei maksta.
    • Muutub lapsevanemate õppelaenu kustutamine. Seni kustutas riik osaliselt õppelaenu vanematel, kes kasvatasid kuni 5-aastast last. Lapsevanemad, kes on vastava taotluse teinud enne 1. juulit 2009, kustutatakse laen osaliselt. Peale 1. juulit esitatud õppelaenu kustutamise taotluse esitamisel õppelaenu enam ei kustutata.

2011–[muuda | redigeeri lähteteksti]

2012. aasta 1. jaanuarist tõstsid Eesti peamised kommunaalteenuste tarnijad teenuste hindu: AS Eesti Energia levinuima elektripaketi Kodu 1 hinda 4,6 protsenti, AS Eesti Gaas tõstis kodutarbijatele gaasi hinda ligi 15 protsenti ning AS Tallinna Küte tõstis soojuse hinda 3,7 protsenti[23].

€-päev[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. juulil 2010. aastal toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel võeti vastu nõukogu otsus ja määrused, millega kinnitati Eesti eurole üleminek 1.jaanuaril 2011 ja kroonide eurodeks vahetamise ümberarvestuskurss. Eesti kroonid vahetati üleminekul eurodeks kursiga 1 euro = 15,6466 krooni.

Rahareformile eelnesid senikehtinud raha Eesti krooni vahetuskampaaniad:

  • 2010. aasta lõpus eesti müntide tasuta vahetamiskampaania[24]
  • 2010. aasta detsembrikuus eeljaotuskampaania kommertspankade poolt koos äriettevõtetega
  • 2010. aasta 31. detsember elektroonilise rahaarvestuse üleviimine eurovääringusse
  • 2011. aasta 1.-14. jaanuar, Eesti krooni ja Euro paralleelne käibelolek
  • 2011. aasta jaanuar kuni juuni võimalus vahetada eesti kroone kommertspankades ilma vahetustasuta
  • Pärast 2011. aasta 1. juulit eesti kroonide vahetusvõimalus ainult Eesti Pangas.
Next.svg Pikemalt artiklis Euro hinda ei tõsta

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. World Bank 2007
  2. Tikukuninga uskumatud seiklused
  3. Eesti Pank: Eesti riigireiting näitab majandusarengu tasakaalustumist, 22. jaanuar 2008
  4. Standard & Poor´s: Eesti riigireiting kinnitati; seoses majanduse raske maandumise ohuga jääb väljavaade negatiivseks, EESTI PANGA PRESSITEADE, 23. juuli 2008
  5. Eesti riigireiting kukkus astme võrra, Õhtuleht, 9. aprill 2009
  6. Reitinguagentuur Fitch tõstis Eesti riigireitingut, 19. juli 2010
  7. Moody’s eemaldas ülempiiri Eesti ettevõtete reitingutelt, Delfi Majandus, 6. jaanuar 2011
  8. Fitch kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel, e24.ee, 3. juuni 2013
  9. 9,0 9,1 9,2 Statistikaameti andmebaas, 08, 2007
  10. Statistikaamet: Balti riikide väliskaubanduse areng on sarnane, 19.07.2007
  11. Eesti maksukoormus Euroopa Liidu keskmiste hulgas, Delfi Majandus, 1. juuli 2011
  12. Уточненные данные: В 2009 году ВВП Эстонии упал на 14,1%, внутренний спрос – на 24%
  13. Уточненные данные: В 2009 году ВВП Эстонии упал на 14,1%, внутренний спрос – на 24%
  14. Mullu sisemajanduse koguprodukt vähenes.
  15. Mullu jäi SKP suurim langus II kvartalisse.
  16. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT JA KOGURAHVATULU
  17. Eesti. Arve ja fakte 2013.
  18. 18,0 18,1 18,2 Безработица – 19,8%, Delovõje vedomosti, 14.05.2010
  19. Turuosaliste nimekirjad. Finantsinspektsiooni kodulehekülg. (Kasutatud 4. juulil 2011.)
  20. Turuosaliste nimekirjad. Finantsinspektsiooni kodulehekülg. (Kasutatud 4. juulil 2011.)
  21. Turuosaliste nimekirjad. Finantsinspektsiooni kodulehekülg. (Kasutatud 4. juulil 2011.)
  22. Eesti on parim Euroopa Liidu rahade kasutaja, e24.ee, 21.06.2012
  23. Uuest aastast kallinesid elekter ja gaas, Tarbija24.ee, 01.01.2012
  24. Pangad hakkavad euro eel kroonimünte kampaania korras koguma, Delfi Majandus, 31. august 2010

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]