Eesti majandus

Allikas: Vikipeedia
Eesti majandus
Ayuntamiento, vistas panorámicas desde Toompea, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 21.JPG
Tornimäe äripiirkond Tallinnas
Valuuta euro (EUR)
Majandusaasta kalendriaasta
Kaubandusorganisatsioonid EL, WTO, OECD ja teised
Statistika
SKT 20,9 mld eurot[1]
SKT kasv Tõus1,6% (2016. aastal 2015. aastaga võrreldes)[1]
SKT elaniku kohta 16 034 eurot
SKT elaniku kohta maailma edetabelis 40. kohal (2016. aastal IMFi järgi)[2]
Inflatsioon Tõus0,1% (2016. aastal 2015. aastaga võrreldes)[3]
Vaesuses elavate inimeste hulk 277 000 suhtelises vaesuses
51 300 absoluutses vaesuses (2015. aastal)[4]
Inimarengu indeks 30. kohal (2016. aasta raporti järgi)[5]
Tööpuudus 5,2% (2017. aasta III kvartal)[6]
Keskmine brutopalk (aritmeetiline) 1201 eurot (2017. aasta III kvartalis)[7]
Keskmine brutopalk (mediaan) 909 eurot (2017. aasta III kvartalis)[8]
Välismajandus
Eksport Tõus11,9 mld eurot (2016. aastal)[9]
Ekspordiartiklid elektrimasinad ja -seadmed (22%)
puit ja puittooted (10%)
põllumajandussaadused ja toidukaubad (9%)
mitmesugused tööstustooted (9%)[10]
Peamised ekspordipartnerid Flag of Sweden.svgRootsi (18%)
Flag of Finland.svgSoome (16%)
Flag of Latvia.svgLäti (8%)[10]
Import Tõus13,52 mld eurot (2016. aastal)[9]
Impordiartiklid elektrimasinad ja -seadmed (18%)
transpordivahendid (11%)
põllumajandussaadused ja toidukaubad (11%)[10]
Peamised impordipartnerid Flag of Finland.svgSoome (13%)
Flag of Germany.svgSaksamaa (11%)
Flag of Lithuania.svg Leedu (9%)[10]
Välisvõlg kokku 2,02 mld eurot (2017. aastal)[11]
Rahandus
Tulu 8,15 mld eurot (2017. aastal)[12]
Kulu 8,56 mld eurot (2017. aastal)[12]
Riigireiting
  • Standard & Poor's:[13]
    AA- (pikaajaline)
    A-1+ (lühiajaline)
    väljavaade stabiilne
  • Moody's:[14]
    A1
    väljavaade stabiilne
  • Fitch:[15]
    A+
    väljavaade stabiilne

Eesti majandus on kõrge sissetulekuga[16] turumajanduslik majandus Euroopa Liidu siseturul. Pärast taasiseseisvumist on Eesti majandusest saanud avatud tänapäevane teenindusmajandus, mille osaks on arenenud tehnoloogiaettevõtted. Ajalooliselt mängis majanduses suurt rolli põllumajandus ja vähene tootmine. Eesti kuulub Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD). Majandusvabaduse indeksi poolest on Eesti maailmas kuuendal kohal ja ELi riikide seast esimesel kohal.[17]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti majanduse ajalugu.

Muinasajast feodaalajani[muuda | muuda lähteteksti]

9000–8000 eKr kuni 5000 eKr elas Eesti aladel Kunda kultɯur, kes tegeles peamiselt koriluse ja küttimisega. Eesti aladel polnud eriti metalle ja pronksi toodi Poolast. Vana-Roomast pärit leidude vähesuse põhjal võib oletada, et siinsed inimesed polnud kuigi jõukad. Paikne põllumajandus tekkis Eesti aladel 100–400 pKr.[18] Viikingid hakkasid läbi Eesti alade viima läbi kaupu Novgorodi ja Kiiev kaubanduskeskustesse. Ajaloolisest Birka linnast Rootsis oli Eesti alade kaudu minnes hea vältida Vahemerel tegutsevad saratseenidest piraate. Metall liikus läbi Eesti alade itta ning karusnahk ja puit läände. Kaubavahetusest annavad tunnistust tuhanded leitud Bütsantsi, Araabia ja Saksa mündid.

Feodaalaeg[muuda | muuda lähteteksti]

13. sajandini oli Eesti aladel elav rahvas iseseisev ja rüüstas isegi Rootsi ja Taani alasid. Põhjala ristisõdade tulemusel jagunesid Eesti maa-alad taanlaste, Liivi ordu ja Saksa ordu vahel. Revalist ja Narvast said olulised kaubanduskeskused. Samal ajal hakkas tekkima pärisorjus. Kohalikud talupojad töötasid suurte mõisate heaks, mis kuulusid sakslastele.

Vene võimu aeg[muuda | muuda lähteteksti]

1710. aastal ühendati kogu Eesti ala Vene tsaaririigiga. 19. sajandi alguses kaotati pärisorjus, kuid paljud kaasnevad igandid, näiteks teoorjus jäi kehtima. 1857. aastal loodi Kreenholmi Manufaktuur, mis oli 19. sajandi teisel poolel kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaa Keisrigiigis ja mitukümmend aastat kõige suurem testiilivabrik kogu Euroopas.

Iseseisev Eesti 1918–1940[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti iseseisvumise järel loodeti ebarealistlikult, et Eesti suudab Venemaa ääretul turul leida omale koha ning olla sillaks Lääne ja Venemaa vahel.[19]

10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mille alusel korraldati üks Euroopa äärmuslikemaid maareforme ja võõrandati üle 90% mõisnike suurmaavaldustest ja loodi 55 000 uut talu. Need olid küll liiga väiksed, et olla majanduslikult tõhusad ja pankrotistumine oli tavaline nähtus.[20]

1920ndate keskpaigaks olid Eesti kullavarud otsas ja majandus kriisis, kust ei paistnud väljapääsu. Majandusele andis uue hingamise 1924. aastal rahandusministriks saanud Otto Strandman. Tema juhtimisel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati väljavedu ja karmistati laenusaamise tingimusi. Lisaks lõpetati tööstuse eelisarendamine ja keskenduti hoopis põllumajandusele. Majanduskriisi ajal läks kuni 15% riigieelarvest põllumeestele makstavateks toetusteks. 1920ndate teisel poolel hakkas Eesti majandus kiirelt arenema.[19] 1. jaanuaril 1928 viidi läbi rahareform ja margad asendati kroonidega.[20]

Eesti eksportvõi kast

1930–1933 mõjutas ülemaailmne majanduskriis Eestit väga tugevalt ja riigist käis üle järjekordne pankrotilaine. Kriisist toibumisele aitas suuresti kaasa krooni devalveerimine 27. juunil 1933. 1930ndate keskel hakkas majandus hoogsalt kasvama ja inimeste elatustase tõusma. Selleks ajaks oli Eestist kujunenud edukas liha- ja piimatoodete väljavedaja. Peamiselt veeti Suurbritanniasse. Lõpuks hakkas ka taastuma põllumajandus. Kasutusele võeti muude loodusvarade hulgas turvas. Majanduslikult arengult sarnanes Eesti Kreeka, Itaalia, Ungari ja Poolaga. Soomest jäädi mõningal määral, kuid Rootsist, Taanist ja Lääne-Euroopa riikidest juba tugevalt maha.[20]

Teine maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Nõukogude okupatsioon (suvi 1940 – sügis 1941)[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aasta suvel alustati Eesti majanduse ühendamist Nõukogude Liidu plaanimajandusega. Tööstus, pangandus ja peagi ka kaubandus riigistati. Põllumajanduses sooviti tekitada uusmaasaajate kihti, mistõttu kärbiti suuremate talude maaomandit ja osa põllumajandusloomi võeti ära. 1941. aastal kohustati talunikke müüma riigile põllumajandussaadusi madalama hinnaga. 25. novembril 1940 viidi läbi rahareform, mille käigus vahetati kroonid rublade vastu. Esmatarbekaupade hinnad tõusid hüppeliselt ning teatud kaupadele kehtestati ostupiirangud.[20]

Saksa okupatsioon (sügis 1941 – sügis 1944)[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa okupatsiooni ajal toimis Eesti majandus Saksa riigi huve täitva sõjamajandusena. Hjalmar Mäe juhitud Eesti Omavalitsuse mõju majandusele oli pea olematu. Tööstusettevõtted täitsid Saksa sõjaväe tellimusi, kuid tööjõust oli suur puudus ning rakendati isegi sõjavange. Nõukogude maareform tühistati ning Nõukogude okupatsiooni ajal riigistatud vara tagastati osaliselt. Taludele kehtis toiduainete müügi kohustus, kuid tingimused olid siiski leebemad kui Nõukogude okupatsiooni ajal.[20]

Taasiseseisvunud Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

1992–2010 kehtisid Eestis kroonid

Eesti taasiseseisvumise järel oli Eestis kehtivaks valuutaks rubla ja NSV Liidu hüperinflatsioon mõjutas tugevalt ka Eestit. Pooleteise aastaga tõusid hinnad umbes 10 korda. 20.–22. juunil 1992 viidi läbi rahareform, mille käigus asendati rubla Eesti krooniga. Eesti palga- ja hinnatase oli algul väga madal. Eesti kroonile määratud vahetuskurss ergutas väljavedu. Kuna Vene turg oli muutunud peaaegu maksejõuetuks, pöördus Eesti majandus kiirelt Läände, eelkõige Skandinaaviasse. Tekkima hakkasid uued kodumaisel ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted ning riigiettvõtted erastati.[20]

1994. aastal hakkas majandus sügava languse järel taas kasvama. 1. jaanuaril jõustus Euroopa Liiduga vabakaubandusleping. 1996. aastal avati Tallinna Väärtpaberibörs. Eesti ettevõtete aktsiate hinnad tõusid lühikese ajaga väga kiirelt. 1997. aastal sõlmiti Eesti ja Euroopa Liidu assotsieerumise leping.[20]

Kaks aastat pärast Tallinna börsi käivitumist, tabas seda üllatuslik langus ja 1999. aastal järgnes Venemaa 1998. aasta rahanduskriisi mõjul majanduslangus. Kriisi ajal toimus Eestis ulatuslik omandi ümberjaotus, mille käigus müüdi hulk kodumaiseid ettevõtteid välisomanikele. 1999. aastal ühines Eesti NATO-ga. Krooni vahetuskurss seoti euroga.[20]

2000. aastal algas uus majandustõus. 1. mail 2014 ühines Eesti Euroopa Liiduga. Teeninduse osatähtsus SKT-s hakkas kasvama ning põllumajanduse ja tööstuse osatähtsused langema. Suurettevõtted olid enamasti asendunud keskmiste ja väikeettevõtetega ning erasektor moodustas majandusest 80%. Eesti elatustase lähenes kiirelt Euroopa Liidu arenenumate riikide omale. Samal ajal toimus laenu- ja kinnisvarabuum ning riik paisutas liigselt riigieelarvet.[20]

2009. aastal jõudis Eestisse ülemaailmne majanduskriis. SKT vähenes 14% ja töötus tõusis 6% pealt 15% peale. Oluliselt kärbiti riigieelarve kulusid. Sisetarbimise olulise vähenemise tõttu pidurdus hinnatõus, mistõttu õnnestus Eestil täita eurole ülemineku tingimused. Euroalaga liituti 1. jaanuaril 2011.[20]

SKT[muuda | muuda lähteteksti]

2017. aasta II ja III kvartalis panustas SKT kasvu enim ehitus

Alates 2017. aastast avaldab Statistikaamet sisemajanduse kogutoodangu näitajaid neli korda aastas kaks kuud pärast kvartali lõppu. Lisaks loobuti varasematest kiirhinnangutest ja avaldatakse vaid täpsustatud hinnangud, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 kaasneva andmeedastusprogrammi kasutuselevõtt lühendas andmeedastustähtaegu ning kiirhinnangu ja täpsustatud hinnangu avaldamise vahele jäänuks vaid kaks nädalat.[21]

2017. aasta III kvartalis oli sisemajanduse kogutoodang jooksevhindades 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult suurenes see eelmise kvartaliga võrreldes 0,3% ja 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 4,2%.[22]

SKT kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kolmandat kvartalit järjest kõige kiiremini kasvav valdkond. Enim pidurdas kasvu lisandväärtuse vähenemine energeetika tegevusalal.[22]

Eesti SKT 2017. aastal[23]
I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerimata SKT jooksevhindades (mld eurot) 5,26 5,82 5,80 ...
SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) –7,3 10,0 –2,7 ...
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT jooksevhindades (mld eurot) 5,59 5,73 5,77 ...
SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 1,2 1,3 0,3 ...

2016. aastal oli Eesti SKT jooksevhindades kogu aasta lõikes 21,1 miljardit eurot[23]. 2016 aastat iseloomustab SKT aeglane, kuid stabiilne kasv, mis oli küll alla Euroopa Liidu keskmist. SKT suurenemisse panustas enamik tegevusalasid.[10]

SKT elaniku kohta oli 2016. aastal 16 035 eurot.[10].

Värskeimad andmed SKT jaotusest maakondade järgi on leitavad 2015. aasta kohta, kuid need andmed pole 2017. aasta novembri seisuga veel korrigeeritud. Kogu Eesti SKP-d jooksevhindades on korrigeeritud ja 2015. aastal oli see 20,35 miljardit eurot. Kõige suurem osatähtsus Eesti SKT-st oli maakondadest Harju maakonnal (63%) ja linnadest Tallinnal (53%). Maakondadest oli teisel kohal Tartu maakond (10%) ja linnadest Tartu (8%). Kõige väiksem osatähtsus Eesti SKT-st oli maakondadest Hiiu maakonnal (0,4%) ja Põlva maakonnal (0,9%).[23]

Eesti keskmine SKT elaniku kohta oli 2015. aastal 15 478 eurot. Maakondadest oli suurim SKT elaniku kohta Harju maakonnas (143% Eesti keskmisest) ja linnadest Tallinna linnas (167% Eesti keskmisest). Kõigis ülejäänud maakondades jäi SKT elaniku kohta alla Eesti keskmise. Kui välja arvata Tartu linn (112% Eesti keskmisest), oli ka kõigi ülejäänud linnade SKT elaniku kohta alla keskmise.[23]

Eesti SKT aastatel 1995–2016[23]
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005
SKT jooksevhindades (mld eurot) 2,78 3,65 4,49 5,0 5,38 6,17 6,98 7,77 8,71 9,71 11,26
SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) ... 5,3 11,8 4,1 –0,9 10,6 6,3 6,1 7,4 6,3 9,4
SKT elaniku kohta 1 934 2 578 3 212 3 643 3 869 4 417 5 026 5 636 6 354 7 125 8 313
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
SKT jooksevhindades (mld eurot) 13,52 16,25 16,52 14,15 14,72 16,67 17,93 18,93 19,77 20,35 21,1
SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 10,3 7,7 –5,4 –14,7 2,3 7,6 4,3 1,9 2,9 1,7 2,1
SKT elaniku kohta 10 040 12 118 12 353 10 600 11 053 12 556 13 559 14 364 15 037 15 478 16 035

Tööturg[muuda | muuda lähteteksti]

Töötus ja tööhõive[muuda | muuda lähteteksti]

2017. aasta III kvartalis oli 15–74-aastaste seas töötuse määr 5,2% ja tööhõive määr 68%.[24] Eesti on täitnud Euroopa 2020 tööhõivestrateegias seatud tööhõive eesmärgi, et 20–64-aastastest töötab vähemalt 75%.[10]

15–74-aastaste töötuse ja tööhõive määrad 2017. aastal[24]
I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal
Töötuse määr (%) 5,6 7,0 5,2 ...
Tööhõive määr (%) 66,3 66,9 68,3 ...

2016. aastal oli töötuse määr 6,8% [25]. Pikajaliste töötute arv on viimastel aastatel pidevalt langenud ja töötute meeste arv on suurem töötute naiste omast. 2016. aastal oli kõrgharidusega töötuid üle kolme korra vähem kui põhiharidusega töötuid.[10]

2016. aasta ei toonud tööturule suuri muutusi. Tööhõive määr oli 66%. 15–74-aastaste tööturul hõivatute määr on olnud alates 2011. aastast kasvutrendis, kuid eri vanuserühmades on trendid erinevad. Tööturule lisandus 2016. aastal 4000 uut tööealist hõivatut ja kokku oli tööturul 644 600 hõivatud, kellest 32 400 ehk 5% olid vähemalt 65-aastased. 1996. aastal oli vähemalt 65-aastaseid töötajaid ligi kaks ja pool korda vähem. Kõrgharidusega 15–74-aastaste hõivemäär oli 2016. aastal 78%, kesk- ja kutseharidus inimestel 68% ja põhiharidusega inimestel vaid 36%.[10]

Tööturul mitteaktiivsete arv on viimaste aastate madalpunktis. 2016. aastal oli tööturult eemal 290 800 tööealist inimest, mis on 41 100 võrra vähem kui 2011. aastal. 60–74-aastaseid oli 2016. aastal mitteaktiivsete hulgas 44% ja 20–29-aastaseid 15%. Hoolitsemisvajaduse tõttu mitteaktiivsete meeste arv oli suurem naiste omast. 2016. aastal olid vastavad näitajad 2500 ja 12 500. Ka haiguse tõttu oli 2016. aastal tööturult eemal rohkem naisi kui mehi, kuid erinevus ei olnud nii suur (vastavalt 31 900 naist ja 28 400 meest). Õpingute tõttu jäi tööturult eemale enam-vähem sama palju mehi ja naisi (36 000). [10]

Vabad ametikohad[muuda | muuda lähteteksti]

2017. aasta III kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ligi 12 700 vaba ametikohta. See näitaja on viimaste aastate suurim. 71% vabadest töökohtadest asus erasektoris. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas vabade ametikohta arv 6% ja 2016. aasta III kvartaliga võrreldes 15%. Kokku oli III kvartalis üle 558 000 ametikoha.[26]

Valdkondadest oli vabade ametikohtade arv kõige suurem töötleva tööstuse (20%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) ametikohtadel. Samas on need valdkonnad ka kõige suuremad tööpakkujad. Maakondadest asus enamik vabadest ametikohtadest Harju maakonnas (64%), Tartu maakonnas (10%) ja Ida-Viru maakonnas (5%).[26]

Keskmine brutokuupalk[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti keskmine palk.
2017. aasta III kvartalis oli keskmine brutokuupalk suurim info ja side tegevusalal

2017. aasta III kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1201 eurot, mis on eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,4% suurem. Brutokuupalga aastakasv on kiirenenud teist kvartalit järjest. Eelmiste kvartalitega võrreldes langes keskmine brutokuupalk peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemise tõttu 3,3%.[7]

Brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis tegevusalade lõikes kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses (vastavalt 2109 ja 1914 eurot) ja maakondade lõikes Harju ja Tartu maakondades (vastavalt 1337 ja 1199 eurot).[7]

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta III kvartalis 7,22 eurot.[7]

Keskmine brutokuupalk 2017. aastal[7]
I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal
1153 1242 1 201 ...

2016. aastal oli kogu aasta keskmine brutokuupalk oli 1146 eurot, mis oli 7,6% kõrgem kui 2015. aasta keskmine brutokuupalk.[10]

Kõige suurem oli keskmine brutokuupalk info ja side alal (1900 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuses (1865 eurot), kõige väiksem aga muudes teenindavates tegevustes (nt juuksuri- ja muud iluteenused ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus), kus keskmine brutokuupalk oli umbes kolm korda väiksem kui IT-alal (617 eurot).[10]

2016. aastal suurenesid palgad kõikidel tegevusaladel, välja arvatud mäetööstuses, kus see jäi enam-vähem samale tasemel kui eelneval aastal. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus- ja abitegevuses (16,4%) ning kinnisvarategevustes (14,3%), kõige aeglasem kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (3,7%) ning finants- ja kindlustustegevuses (4,4%). Kõige kiiremini tõusis palk I kvartalis (8,1%), kõige aeglasemalt IV sektoris (6,9%). Eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes kasvas brutokuupalk kiiremini kui riigile kuuluvates asutustes (vastavalt 8,9% ja 5,2%).[10]

Reaalpalk, mis on suurenenud alates 2011. aastast, suurenes 2016. aastal 7,5%.[10]

Maakonniti oli keskmine brutokuupalk 2016. aastal kõige suurem Harju (1271 eurot) ja Tartu maakondades (1149 eurot) ning kõige madalam Põlva (864 eurot), Saare (880 eurot) ja Jõgeva maakondades (884 eurot). Eelneva aastaga võrreldes suurenes palk kõikides maakondades, kuid kiireim oli kasv Lääne ja Tartu maakondades ning aeglaseim Hiiu ja Võru maakondades.[10]

Hinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tarbijahinnaindeks[muuda | muuda lähteteksti]

2017. aasta oktoobris ja novembris kallines toiduainetest enim või

2017. aasta novembris muutus tarbijahinnaindeks võrreldes septembriga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 4,2%.[27]

2016. aasta novembriga võrreldes mõjutas 2017. aasta novembris muutust enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis moodustas tõusust kaks viiendikku. Alkohoolsete jookide 7,8% hinnatõus andis kogutõusust viiendiku. Toiduainetest kallines enim või (54%), kartul (28%) ja värske köögivili (23%).[27]

2016. aastal tõusis tarbijahinnaindeks 2015. aastaga võrreldes 0,1%. Enim mõjutas muutust alkohoolsete jookide 6,7% ja tubakatoodete 5,5% hinnatõus. Aastamuutusele avaldasid veel suurt mõju soojusenergia ja torugaasi odavnemine vastavalt 9,1% ja 20,1%. Toidukaupadest kallines enim puuvili ja suhkur (21%) ning odavnes väherasvane piim (10%) ja värske köögivili (7%).[10]

Tarbijahinnaindeksi muutus, 1999–2016 (protsentides)
Allikas: Statistika andmebaas, vaadatud 07.11.2017

Eluaseme hinnaindeks[muuda | muuda lähteteksti]

2017. aasta II kvartali eluaseme hinnaindeks kallines võrreldes 2017. aasta I kvartaliga 0,3% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 4,8%. Korterite hinnad tõusid 0,1% ja majade hinnad 0,8%.[28]

2016. aastal muutus eluaseme hinnaindeks muutus võrreldes 2015. aastaga 4,7%. Majade hind kallines rohkem kui korterite hind, mis tõusid vastavalt 5,4% ja 4,5%.[23]

2017. aasta II kvartalis oli omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes I kvartaliga –1,7% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 3%.[29] Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks muutus 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 3,5%. Enim kallines eluaseme soetus (5,3%). Eluaseme kapitaalremondi ja kindlustuse hinnaindeksid vähenesid vastavalt 0,4% ja 0,3%.[30]

Maksud[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti maksusüsteem.

Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest.[31]

Riiklikud maksud on:

Kohalikud maksud on:

Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse ning kohalikud maksud, osa füüsilise isiku tulumaksust ja kogu maamaks laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse.[31]

Tulumaks ja maksuvaba tulu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tulumaks.

Eestis on tulumaksu kinnipidamise määraks 20%.[32]

2017. aastal on maksuvaba tulu 180 eurot kuus (2160 eurot aastas). Selle rakendamiseks peab väljamakse saaja esitama tulumaksu kinnipidajale (nt tööandjale või Sotsiaalkindlustusametile) vastava avalduse.[32]

Maksuvaba tulu alates 2018. aastast[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1. jaanuarist 2018 oleneb maksuvaba tulu määr kogu aasta tulude summastː

  • aastatuluga kuni 14 400 eurot (1200 eurot kuus) on maksuvaba tulu määr 6000 eurot (500 eurot kuus),
  • aastatuluga 14 400 eurot (1200 eurot kuus) kuni 25 200 (2100 eurot kuus) arvutatakse maksuvata tulu määr valemiga 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400,
  • aastatuluga üle 25 200 (2100 eurot kuus) on maksuvaba tulu määr 0 eurot.[33]

Aastatulu hulka arvestatakse:

  • brutotöötasu ja muu tasu (puhkusetasu, toetus, haigushüvitis vm)
  • võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu,
  • ettevõtlustulu,
  • kasu vara võõrandamisest,
  • rendi- ja üüritulu,
  • litsentsitasu,
  • intress,
  • dividend,
  • maksustatav pension,
  • toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.[33]

Maksuvaba tulu saab arvestada ainult ühe tööandaja juures, kuid seda võib rakendada kuupõhiselt. Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvestatud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, saab tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.[33]


Maksuvaba tulu sõltuvus sissetuleku suurusest alates 2018. aastast

Riigieelarve[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti 2017. aasta riigieelarve.

2017. aasta riigieelarve kulude ja investeeringute mahuks kavandati 9,57 miljardit eurot ning tulude mahuks 9,42 miljardit eurot.[34]

2017. aasta riigieelarve eesmärgiks on edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut, tugevdada Eesti julgeolekut ning uuendada riigi ja kohalikku haldust. 2017. aasta teisel poolel on Eesti Euroopa Liidu eesistujariik ja selle jaoks kavandati 66 miljonit eurot.[35]

2017. aasta 15. novembriks oli eelarve tuludest täidetud 68% ja kuludest 65%.[23]

2018. aasta riigieelarve[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti 2018. aasta riigieelarve.

2017. aasta septembris kiitis valitsus oma istungil heaks 2018. aasta riigieelarve eelnõu, mille järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,3 miljardit eurot ning tulude maht 10, 3 miljardit eurot.[36] 2017. Aastaga võrreldes kasvavad kulud ja investeeringud 922 miljoni euro võrra ehk 9,5% ning tulud kasvavad 808 miljoni euro võrra ehk 8,5%. Eelarvega toetatakse Valitsuse nelja põhieesmärki, milleks on

  • edendada Eesti majanduskasvu,
  • suurendada Eesti rahvaarvu,
  • tugevdada julgeolekut,
  • ja suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.[37]

Et edendada Eesti majanduskasvu, langetatakse maksuvaba tulu reformiga tööjõu maksukoormust, suurendatakse teaduse ja arendustegevuse rahastamist 14,9 miljoni võrra ning investeeritakse 56,7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ja 277 miljonit eurot teehoidu (näiteks ehitatakse Kose–Mäo maanteelõik 4-realiseks, renoveeritakse Haabersti ristmik ja rajatakse Reidi tee). Lisaks jätkub Rail Balticu trassi ehitus.[37]

Et suurendada Eesti rahvaarvu, muudetakse vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, jätkatakse õpetajate palgatõusu ja viiakse läbi tervishoiu rahastamise reform.[37]

Et tugevdada julgeolekut, panustatakse kaitsevaldkonda rekordilised 528 miljonit eurot ja tõstetakse siseturvalisuse töötajate töötasusid.[37]

Et suurendada suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust, muudetakse toimetulekutoetuste süsteemi, pikaajalise hoolduse korraldust ja jätkatakse töövõimereformi teise etapiga ning tehakse ettevalmistusi Narvas ja Tallinnas eesti keele majade avamiseks.[37]

Pangandus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti krediidiasutuste loend‎.

Eestis tegutsevad tegevusloa alusel 2017. aasta novembri seisuga üheksa krediidiasutustː

Lisaks neile tegutsevad välisriigi krediidiasutuse filiaalidena AS Citadele banka Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal, Folkefinans AS Eesti filiaal, Nordea Bank AB Eesti filiaal, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, TF Bank AB Eesti filiaal.[38]

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti taasiseseisvumise järel on põllumajanduses töötavate inimeste hulk ja põllumajanduse osatähtsus SKT-st hoogsalt langenud. 2017. aastal töötab põllumajanduses ligi 17 000 inimest (vähem kui 3% hõivatutest) ja põllumajanduse osatähtsus on Eesti SKT-st umbes 2%. Euroopa Liiduga liitumise järel hakkas Eestis kehtima EL-i ühine põllumajanduspoliitika. Eesisse on saabunud hulgaliselt Euroopa tõukefondide investeeringuid, kuid Eesti põllumajandusele makstavad toetused on kolmandiku võrra väiksemad kui vanade liikmesriikide makstavad toetused.[20]

Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aastal oli Eestis kasutatavat põllumajandusmaad 10 035 km2, mis moodustab Eesti pindalast ligi viiendiku. 9943 km2 ehk 99% kasutatavast põllumajandusmaast oli põllumajanduslike majapidamiste valduses ja kõigest 92 km2 koduaedades ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes. 2015. aastaga võrreldes suurenes kasutatava põllumajandusmaa kogupindala 1%.[10]

Kasutatavast põllumajandusmaast oli 69% põllumaa, 31% püsirohumaa ja 1% püsikultuuride pind (viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid jm püsikultuurid). Põllumaa pind kasvas 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes 3%.[10]

Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aasta lõpus oli Eestis 248 200 veist, kellest 86 100 olid piimaveised ja 27 800 ammlehmad, 265 900 siga, 90 600 lammast ja kitse ning 2,1 miljonit lindu.[10]

Piimatoodang oli 2016. aastal 783 200 tonni, mis on umbes sama suur kui 2015. aastal.[10]

Lihatoodang oli 2016. aastal 77 900 tonni, millest moodustas 55% sealiha, 25% linnuliha, 19% veiseliha ja 1% lambaliha. Elaniku kohta toodeti aastaga 59 kg liha, mis on kuue kilo võrra vähem kui eelneval aastal.[10]

Mune toodeti 2016. aastal 199 miljonit.[10]

Kalandus[muuda | muuda lähteteksti]

Räim on Eestis enimpüütud kala

Eesti kalanduses pole viimastel aastatel pea ühegi näitaja osas esinenud suuri muutusi.[10]

2016. aastal püüti veekogudest kõige rohkem kala Läänemerest, kust pärines kogupüügist 80% (60 440 tonni). Enamik sellest püüti avamerepüügil, mille osatähtsus kogu Läänemere püügis pole alates 1992. aastast eriti muutunud. Keskmiselt tuleb Läänemere püügimahust 83% avamerepüügist ja 17% rannapüügist. Kaladest püüti enim räime ja kilu (2016. aastal vastavalt 33 768 tonni ja 23 687 tonni).[10]

Siseveekogudest püüti enim kala Peipsi järvest, Pihkva järvest ja Lämmijärvest. Sisevete kalapüügi kogumaht oli 2016. aastal 3018 tonni ja kaladest püüti enim ahvenat, koha ja latikat.[10]

Kaugpüügist saadi 2016. aastal umbes 12 000 tonni kala. Peamised piirkonnad on Atlandi ookeani kirde- ja loodeosa. Kirdeosast püüti 73% kogu ookeanipüügi mahust ehk 8744 tonni kala. Liikide poolest püüti kirdeosast kogu hariliku süvameregarneeli ehk kreveti saak, loodeosast saadi enamasti meriahvenat.[10]

Eesti vesiviljelussektoris kasvatatakse eri kalu ja vähke. Müügis on kõige suurem osakaal vikerforellil, mida müüdi 2015. aastal 559 tonni, kuid teiste kalade mahtude suurenemise ja mitme uue liigi lisandumise tõttu on selle osatähtsus viimase viie aasta jooksul vähendanud 80%-lt 70%-ni. Toidukalamarja turustati 2015. aastal 7,3 tonni. 2015. aastal müüdi kogu kaubakala toodangust 7% välismaale. Põhiliseks eksportkalaks oli angerjas, vähemal määral tuurlased.

Metsandus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Metsandus.
Männik on Eesti levinuim puistutüüp[10]

Eesti maismaast moodustab mets poole. Levinumad puistud on männikud (33% puistute kogupindalast), kaasikud (30%) ja kuusikud (17%).[10]

Metsasektoris töötab Eestis 35 000 inimest, kaudselt on sellega seotud veel turismi-, spordi- ja transpordisektori töökohad.[10]

Energeetika[muuda | muuda lähteteksti]

Narva Elektrijaamad annavad üle 90% Eestis toodetavast elektrienergiast[39]

2016. aastal toodeti Eestis elektrit kokku 12 teravatt-tundi, mis on 15% rohkem kui 2015. aastal. Aastases võrdluses suurenes sisetarbimine 3% ja eksport vähenes üle 12%, kuid Eestis ületab sellegipoolest toodang tarbimist ja Eesti on netoeksportiv riik.[10]

Ligi 90% Eesti elektrist toodetakse põlevkivist. Ülejäänud energia toodetakse maagaasist, vedelkütustest, puidust ja teistest taastuvatest energiaallikatest.[10]

Taastuvelektri toodang vähenes 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes 6%. Kõige enam vähenes tuuleenergia toodang (15%). Kuni 2015. aastani oli taastuvelektri toodang aina kasvanud. Prügilates ja veepuhastusjaamades tekkival biogaasil põhinevat elektrienergiat toodeti 2016. aastal 45 GWh, mida on 10% vähem kui eelneval aastal.[10]

Põlevkivist toodetakse peale elektrienergia ka põlevkiviõli. 2016. aastal toodeti põlevkiviõli 740 000 tonni, millest ligi 90% eksporditi. Peamised sihtriigid olid Belgia (35%), Holland (31%) ja Rootsi (13%).[10]

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti majutusettevõtetes töötas 2016. aastal umbes 10 000 inimest. Majutusteenuste müügist saadud sissetulek suurenes viiendat aastat järest ja oli 2015. aastaga võrreldes 10% suurem. Ühel turistil tuli ühe öö eest maksta keskmiselt 35 eurot.[10]

2016. aastal käis Eestis ligi kuus miljonit välisküljastajat (4% rohkem kui eelneval aastal), kes tarbisid siin kaupu ja teenuseid ligi 1,4 miljardi euro eest. Eesti suuremad turismipartnerid on Soome, Venemaa ja Läti. Soome statistikaameti andmetel tehti enam kui viiendik soomlaste ööbimistega reisidest Eesti. Iga neljas reis Eesti tehti väljaspoolt Euroopa Liitu ja pisut vähem kui pool väliskülastajatest peatusid Eestis vaid ühe päeva.[10]

2016. aastal oli Eestis avatud 1454 majutusettevõtet, kus oli kokku 25 000 tuba ja 59 000 voodikohta. 222 majutusettevõttes olid toad ka piiratud liikumisvõimega inimestele. Kokku peatus majutusettevõtetes 3,3 miljonit turisti (Eesti riiklikus turismiarengukavas 2014–2020 seati 2020. aasta eesmärgiks viis miljoni ööbimist). 38% neist olid siseturistid, kellest 62% oli puhkuse- ja 23% tööreisil. Eestis käinud välisturistidest peatus majutusettevõttes 34%. Kokku veetsid turistid majutusettevõtetes 6,2 miljonit ööpäeva, millest 2,2 miljonit ööpäeva kasutasid siseturistid.[10]

Väliskaubandus[muuda | muuda lähteteksti]

Eksport[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti eksport.
Estonian Cell ekspordib kogu oma toodangu.

2016. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,9 miljardi euro eest. Enim viidi Eestist välja elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2016. aastal 22%. Järgnesid puit ja puittooted (10%), põllumajandussaadused ja toidukaubad (9%) ning mitmesugused tööstustooted (9%). Lõpptarbimise jaotuse järgi (kapitalikaubad, vahetooted ja tarbekaubad) viidi 2016. aastal enim välja vahetooteid, mis moodustasid koguekspordist 53%.[10]

Eestist eksporditi kaupu 178 riiki. Suurim ekspordipartner oli 2016. aastal Rootsi, kuhu eksporditi 18% koguekspordist. Teisel kohal oli Soome (16%) ja kolmandal Läti (9%). Aastaga suurenes eksport kõige rohkem Mehhikosse, Saksamaale ja Soome, kuid vähenes Lätti, Hollandisse ja Rootsi.[10]

Eesti päritolu toodete ekspordi osatähtsus kogu ekspordis on viimastel aastatel püsinud vahemikus 71–72%. Eesti päritolu toode peamiseks ekspordi sihtriigiks oli Rootsi, kuhu eksporditud kaubast oli 90% Eesti päritolu. Kõige väiksem osatähtsus Eesti päritolu kaupade ekspordis on Venemaal, kuhu eksporditud kaubast oli Eesti päritolu 26%. Kaubajaotistest oli Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis suurim puidu ja puittoodete väljaveos (97%). Teisel kohal oli mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, madratsid, kokkupandavad ehitised) eksport (91%).[10]

Eesti ekspordi osatähtsus ELi ekspordis oli 2016. aastal 0,2%.[10]

Teenuseid eksporditi 2016. aastal 5,5 miljardi euro eesti. Maakondadest eksporditi teenuseid kõige rohkem Harjumaalt ehk 3,60 miljardi euro eest, millest 2,50 miljardit moodustas Tallinna linna eksport. Teisel kohal oli Tartu maakond 0,28 miljardi euroga, millest 0,26 miljardit eurot eksporditi Tartu linnast. Kõikide teiste maakondade eksport oli vähemalt suurusjärgu võrra väiksem. Tegevusala järgi moodustasid suurima osa veondus ja laondus (27%), info ja side (11%) ning töötlev tööstus (9%).[23]

Kaupade eksport, 2004–2016 (mld eurot)

Import[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aastal imporditi Eestist kaupu jooksevhindades 13,5 miljardi euro eest. Eestisse imporditi kõige rohkem elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatähtsus oli Eesti koguimpordis 18%. Teisel ja kolmandal kohal olid transpordivahendid (11%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (11%). Ka impordist oli lõpptarbimise järgi kõige suurem osatähtsus vahetoodetel, mis moodustasid koguimpordist 51%.[10]

Kõige enam imporditi kaupu Soomest, kust saabus 13% koguimpordist. Järgnesid Saksamaa (11%) ja Leedu (9%). Aastaga suurenes kaupade sissevedu enim Hollandist ja Ungarist ning vähenes Soomest ja Venemaalt.[10]

Eesti impordi osatähtsus ELi ekspordis oli 2016. aastal 0,3%.

Teenuseid imporditi 2016. aastal 3,9 miljardi euro eesti. Maakondadest imporditi teenuseid kõige rohkem Harjumaale ehk 2,10 miljardi euro eest, millest 1,60 miljardit moodustas Tallinna linna import. Teisel kohal oli Tartu maakond 0,16 miljardi euroga, millest 0,15 miljardit eurot imporditi Tartu linna. Kõikide teiste maakondade import oli vähemalt suurusjärgu võrra väiksem. Tegevusala järgi moodustasid suurema osa veondus ja laondus (17%), info ja side (8%) ning hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont (8%).[23]

Kaupade import, 2004–2016 (mld eurot)
Allikas: Statistika andmebaas, vaadatud 6.11.2016

Bilanss[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aastal oli kaubavahetuse puudujääk 1,6 miljardi eurot. Eelneva aastaga võrreldes suurenes puudujääk 62 miljoni euro võrra. Ülejääk oli suurim puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, kokkupandavad puidust ehitised) kaubavahetuses, puudujääk oli suurim transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.[10]

Teenuste bilanss oli 2016. aastal kogu Eesti peale kokku positiivne 1,60 miljardi euroga.[23]

Väliskaubanduse bilanss, 2004–2016 (mld eurot)
Allikas: Statistika andmebaas, vaadatud 30.10.2017


Eesti ja Euroopa Liit[muuda | muuda lähteteksti]

EL struktuurifondide raha ja selle kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aasta Reutersi uuringute tulemusel oli Eesti on edukaim taristuteks ette nähtud Euroopa Liidu raha kulutaja (Reuters analüüsis 10 Ida-Euroopast pärit liikmesriigi EL-i raha kasutamist). Alates 2007. aastast on Eesti ära kasutanud 41 protsenti ehk 76 miljonit eurot meile eraldatud 185 miljonist eurost[40].

Eesti majandus ja roheline mõtteviis[muuda | muuda lähteteksti]

Rahareformile eelnesid seni kehtinud raha Eesti krooni vahetuskampaaniad:

  • 2010. aasta lõpus eesti müntide tasuta vahetamiskampaania[41]
  • 2010. aasta detsembrikuus eeljaotuskampaania kommertspankade poolt koos äriettevõtetega
  • 2010. aasta 31. detsember elektroonilise rahaarvestuse üleviimine eurovääringusse
  • 2011. aasta 1.14. jaanuar, Eesti krooni ja Euro paralleelne käibelolek
  • 2011. aasta jaanuar kuni juuni võimalus vahetada Eesti kroone kommertspankades ilma vahetustasuta
  • Pärast 2011. aasta 1. juulit Eesti kroonide vahetusvõimalus ainult Eesti Pangas.

Eesti riigireiting[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2. juulil 2007 kinnitas Standard & Poor's Eesti riigireitingu tasemel A, kuid muutis väljavaate stabiilsest negatiivseks. Reitinguagentuur Moody's kinnitas juulis 2007 reitingu tasemel A1, muutes väljavaate positiivsest stabiilseks. Reitinguagentuur Fitch kinnitas juulis 2007 Eesti riigireitingu tasemel A stabiilne[42].
  • 23. juulil 2008 kinnitas reitinguagentuur Standard & Poor's Eesti Vabariigi pikaajalise reitingu tasemel A ja lühiajalise reitingu tasemel A-1. Samal ajal kinnitas reitinguagentuur ülekannete ja konverteeritavuse hinnangu tasemel AA. Eesti riigireitingu väljavaade on negatiivne[43].
  • 8. aprillil 2009 alandas reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingut astme võrra tasemele BBB+, jättes reitinguväljavaate negatiivseks[44]
  • 19. juulil 2010 tõstis reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu kahe pügala võrra tasemele A, agentuur kinnitas reitingu väljavaate stabiilsena[45].
  • 5. jaanuaril 2011 eemaldas Moody’s ülempiiri Eesti ettevõtete reitingutelt, mis võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtetel omada kuni kõrgeima taseme ehk AAA reitingut ning Eesti riigile antud reiting ei piira enam ettevõtete reitingutaset. Reitinguagentuur on seisukohal, et euroala riikidele antud võlakirjade ja pangahoiuste AAA-reiting peegeldab sarnaselt teistele euroala riikidele nüüd ka Eesti puhul seda, et moratooriumi kehtestamise oht on väga väike. Eesti riigireiting jäi tasemele A1, stabiilse väljavaatega[46].
  • 2013. aasta maikuus kinnitas reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel A+ koos stabiilse väljavaatega[47].
Next.svg Pikemalt artiklis Euro hinda ei tõsta.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Statistikaamet. "Mullu Eesti majandus kasvas". 28. veebruar 2017. Statistikaamet. Kasutatud 28.10.2017. Eesti.
  2. "World Economic Outlook Database". International Monetary Fund.
  3. Statistikaamet. "Tarbijahinnaindeksi muutus". 6. oktoober 2017. Statistikaamet. Kasutatud 28.10.2017. Eesti.
  4. Anu Ots. "Suhtelist vaesust koges mullu iga viies Eesti elanik". 15.12.2016. Statistikaamet. Kasutatud 28.10.2017. Eesti.
  5. Statistikaamet. "Estonia". Statistikaamet. Kasutatud 28.10.2017. Eesti.
  6. Statistikaamet. "Töötuse määr". 14. november 2017. Kasutatud 29.11.2017. Eesti.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Statistikaamet. "II kvartalis keskmise palga aastakasv kiirenes". 29. november 2017. Statistikaamet. Kasutatud 29.11.2017. Eesti.
  8. Maksu- ja Tolliamet. "Mediaanväljamakse". 29.11.2017. Kasutatud 29.11.2017. Eesti.
  9. 9,0 9,1 Statistikaamet. "Kaupade eksport, import ja bilanss". 10. oktoober 2017. Statistikaamet. Kasutatud 28.10.2017. Eesti.
  10. 10,00 10,01 10,02 10,03 10,04 10,05 10,06 10,07 10,08 10,09 10,10 10,11 10,12 10,13 10,14 10,15 10,16 10,17 10,18 10,19 10,20 10,21 10,22 10,23 10,24 10,25 10,26 10,27 10,28 10,29 10,30 10,31 10,32 10,33 10,34 10,35 10,36 10,37 10,38 10,39 10,40 10,41 10,42 Eesti Statistika. "Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/2017", Tallinn, 2017.
  11. National Debt Clocks. "National Debt of Estonia". 28. oktoober 2017. Kasutatud 28.10.2017. Inglise.
  12. 12,0 12,1 Statistikaamet. "Riigieelarve tulud ja kulud, aasta". 16. oktoober 2017. Statistikaamet. Kasutatud 29.10.2017. Eesti.
  13. Merili Nael. "S&P kinnitas Eesti reitingu senisel tasemel". err.ee, 9. juuni 2017. Statistikaamet. Kasutatud 29.10.2017. Eesti.
  14. "Rating Action: Moody's affirms Estonia's A1 rating; maintains stable outlook". 21. juuli 2017. Statistikaamet. Kasutatud 29.10.2017. Inglise.
  15. "Fitch Affirms Estonia at 'A+'; Outlook Stable". Reuters, 12. mai 2017. Kasutatud 29.10.2017. Inglise.
  16. World Bank 2007
  17. "2017 Index of Economic Freedom". Kasutatud 30.10.2017. Inglise.
  18. Ants Laansalu. "Maamajanduse looduslikud eeldused". 03.09.2002. Estonica. Entsüklopeeida Eestist. Kasutatud 30.10.2017. Eesti.
  19. 19,0 19,1 Mart Laar. 101 Eesti ajaloosündmust, Tallinn: Varrak, 2010. Lk 150.
  20. 20,00 20,01 20,02 20,03 20,04 20,05 20,06 20,07 20,08 20,09 20,10 Ahti Tomingas. Eesti Vabariik 100, Tallinn: TEA Kirjastus, 2017.
  21. Statistikaamet. "Sisemajanduse koguprodukti näitaja avaldamine alates 2017. aastast". 11. august 2016. Statistikaamet. Kasutatud 26.11.2017. Eesti.
  22. 22,0 22,1 Statistikaamet. "III kvartalis majanduskasv jätkus". 30. november 2017. Kasutatud 30.11.2017. Eesti.
  23. 23,0 23,1 23,2 23,3 23,4 23,5 23,6 23,7 23,8 23,9 Statistikaamet. "Statistika andmebaas". Statistikaamet. Kasutatud 7.11.2017. Eesti.
  24. 24,0 24,1 Statistikaamet. "Statistika andmebaas. Tabel TT461". 14.11.2017. Kasutatud 27.11.2017. Eesti.
  25. Statistikaamet. "Statistika andmebaas. Tabel TT330.". 14.02.2017. Kasutatud 27.11.2017. Eesti.
  26. 26,0 26,1 Statistikaamet. "Vabade ametikohtade arv III kvartalis suurenes". 7.12.2017. Kasutatud 9.12.2017. Eesti.
  27. 27,0 27,1 "Tarbijahinnaindeksit mõjutasid novembris enim toit ja mootorikütus". 7.12.2017. Statistikaamet. Kasutatud 9.11.2017. Eesti.
  28. Statistikaamet. "Eluaseme hinnaindeks jätkas II kvartalis tõusu". 22.09.2017. Statistikaamet. Kasutatud 7.11.2017. Eesti.
  29. Statistikaamet. "Eluaseme hinnaindeks jätkas II kvartalis tõusu". 22.09.2017. Statistikaamet. Kasutatud 7.11.2017. Eesti.
  30. Statistikaamet. "Statistika andmebaas". Statistikaamet. Kasutatud 7.11.2017. Eesti.
  31. 31,0 31,1 31,2 31,3 Maksu- ja Tolliamet. "Maksud ja maksusüsteem". 16.11.2017. Kasutatud 27.11.2017. Eesti.
  32. 32,0 32,1 Maksu- ja Tolliamet. "Maksumäärad". 05.10.2017. Kasutatud 27.11.2017. Eesti.
  33. 33,0 33,1 33,2 Maksu- ja Tolliamet. "Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018". september 2017. Kasutatud 27.11.2017. Eesti.
  34. "Valitsus kiitis heaks 2017. aasta riigieelarve". 27. september 2016. Rahandusministeerium. Kasutatud 26.11.2017. Eesti.
  35. "Valitsus kiitis heaks 2017. aasta riigieelarve". 27. september 2016. Rahandusministeerium. Kasutatud 26.11.2017. Eesti.
  36. "Valitsus kiitis heaks 2018. aasta eelarve eelnõu". 28. september 2017. Rahandusministeerium. Kasutatud 26.11.2017. Eesti.
  37. 37,0 37,1 37,2 37,3 37,4 Rahandusministeerium. 2018. aasta riigieelarve. Lühiülevaade Eesti riigieelarvest, Tallinn, 2017.
  38. 38,0 38,1 Finantsinspektsioon. "Krediidiasutused". Kasutatud 28.11.2017. Eesti.
  39. "Elektri ja sooja tootmine". Kasutatud 4.11.2017. Eesti.
  40. Eesti on parim Euroopa Liidu rahade kasutaja, e24.ee, 21.06.2012
  41. Pangad hakkavad euro eel kroonimünte kampaania korras koguma, Delfi Majandus, 31. august 2010
  42. Eesti Pank: Eesti riigireiting näitab majandusarengu tasakaalustumist, 22. jaanuar 2008
  43. Standard & Poor´s: Eesti riigireiting kinnitati; seoses majanduse raske maandumise ohuga jääb väljavaade negatiivseks, EESTI PANGA PRESSITEADE, 23. juuli 2008
  44. Eesti riigireiting kukkus astme võrra, Õhtuleht, 9. aprill 2009
  45. Reitinguagentuur Fitch tõstis Eesti riigireitingut, 19. juli 2010
  46. Moody’s eemaldas ülempiiri Eesti ettevõtete reitingutelt, Delfi Majandus, 6. jaanuar 2011
  47. Fitch kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel, e24.ee, 3. juuni 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]