Hansapank

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Hansapank
Tüüp aktsiaselts
Tegutsemisaeg 10. jaanuaril 1992–2005
Asutajad Rain Lõhmus, Heldur Meerits, Jüri Mõis, Toomas Sildmäe, Tõnu Laak, Hannes Tamjärv, Andres Saame, Rein Kaarepere, Olari Taal
Peakorter Tallinn
Võtmeisikud Juhatuse esimees Jüri Mõis, nõukogu esimees Hannes Tamjärv
Juhatuse esimees Indrek Neivelt (1999−2005)
Hansapanga peahoone, Liivalaia tänaval Tallinnas

Hansapank Grupi alguseks võib lugeda 1. juulit 1991. aastal, mil praeguseks Baltikumi suurimaks finantsinstitutsiooniks kasvanud Hansapank alustas tööd Tartu Kommertspanga filiaalina. Ametlikult alustas Hansapank iseseisvat tegevust 10. jaanuaril 1992. aastal. Hansapank oli suurim pank Balti riikides ja osutas finantsteenuseid ligikaudu 3,5 miljonile[viide?] kliendile Eestis, Lätis ja Leedus. Tänaseks on Hansapank 100% Swedbank grupi tütarettevõte. 2009. aastal sai AS-i Hansapank uueks ärinimeks Swedbank AS. [1]

Loomine[muuda | muuda lähteteksti]

Rain Lõhmus, üks panga asutajaid, pani sügisel 1990 kirja projekti, milles tõi välja oma ettekujutuse kommertspanga loomisest. "Kuigi Eestis on viimastel aastatel loodud mitmeid uusi panku, puudub hetkel ometi nüüdisaegne, mitmesuguseid ja sealhulgas rahvusvahelisi teenuseid osutav pank," märkis ta uue panga tegevuse eeldusi kirjeldades.

Lõhmuse projekti järgi tuli luua esialgu piiratud kontorivõrguga, aga tulevikus lisaks Tallinnale ka teisi suuremaid linnu kattev pank. Nelja-viie aasta eesmärgiks seadus Lõhmus juba toona Eesti kahe-kolme suurima panga sekka jõudmise. See eesmärk täideti. Juba neljandal tegevusaastal kasvas Hansapank Eesti suurimaks.

Panga loomise mõttega pandi kokku AS Rebaco ehk Reval Banking Corporation. Rebaco valis Tartu kommertspanga filiaalina asutatava Hansapanga juhatusse neli meest - Hannes Tamjärve, Jüri Mõisa, Rain Lõhmuse ja Heldur Meeritsa.

Hansapank 25[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2009. aastast kannab Hansapank nime Swedbank.[1]

Hansabanga vastuvõtu paneelis osalesid (vasakult) Indrek Neivelt, Hannes Tamjärv, Jüri Mõis, Erkki Raasuke, Priit Perens, Robert Kitt.

2016. aasta suvel sai Hansapanga asutamisest 25 aastat. Sünnipäeva tähistamiseks toimus ka Swedbanki peamajas endiste pangajuhtide ja juhatuse liikmetega pidulik vastuvõtt. Õhtu jooksul arutasid endised ja praegused juhid paneeldiskussioonis panga mineviku, oleviku ja tuleviku teemadel.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1992. Ametlikult alustas Hansapank iseseisvat tegevust 10. jaanuaril 1992. aastal.

1993. aastal lõi pank oma esimese tütarettevõtte ASi Hansa Liising, mis keskendus liisingutoodete müügile. Samal aastal loodi Hansa Capital. Oluliseks verstapostiks panga ajaloos oli 1995. aasta, kui Hansapanga aktsiaid hakati noteerima Helsingi väärtpaberibörsi maaklerinimekirjas. Samal aastal avati Riias nii panga esindus kui ka Hansa Liisingu tütarettevõte AS Hansa Leasing Latvia.

1996. aastal siseneti Balti suurima riigi Leedu turule, kus erinevalt Eestist ja Lätist loodi esmalt Hansa Leasing Lithuania. Hansapanga Grupp arendati välja 1996. aasta lõpus, kui moodustati müügiüksused Hansapank Eesti, Hansabank Latvia ja Hansa Liising. Finantsturgude divisjoni baasil loodi Balti riikide finantsturge kattev üksus Hansabank Markets.

1998. aasta tähistab panga ajaloos liitumiste ja ühinemiste perioodi algust. 1998. aasta aprillis ühines Hansapank Eesti Hoiupangaga, uue panga juriidiliseks nimeks sai AS Hansapank. Sama aasta juunis allkirjastasid Hansa Liisingu Grupi holdingettevõte Hansa Capital ja Hoiupanga Liising ostu-müügilepingu. 1998. septembris kirjutati alla ka Hansabank Latvia ja Eesti Hoiupangale Lätis kuulunud Zemes Banka ühinemislepingule. Samal aastal omandas Rootsi osalusega FöreningSparbanken Hansapanga aktsiaemissiooni käigus üle 50% aktsiatest.

1999. aasta juulis avas Leedu pealinnas Vilniuses klientidele oma uksed lisaks juba turul tegutsevale Hansa Leasing Lithuania’le Hansapanga tütarpank Hansabankas.

2000. aastal juunis registreeris Läti äriregister Ventspils Apvienota Baltijas Banka (UBB Ventspils) reorganiseerimiseks Hansapanga Läti tütarettevõtte Hansabanka filiaaliks.

2000. aastal alanud läbirääkimised Leedu Riigivarafondiga jõudsid lõpule 2001. aasta esimeses pooles, kui 23. aprillil 2001 sõlmiti Hansapanga ja Leedu Riigivarafondi vahel leping Leedu Hoiupanga (LTB) 90,73% aktsiate ostmiseks. Ostu-müügileping jõustus 1. juunil

2002. aasta novembris allkirjastasid Hansa Capital ja EBRD Hansa Leasing Russia asutamislepingu. Hansa Leasing Russia keskendub oma tegevuses peamiselt Balti riike läbiva Venemaaga seotud transiidisektori olulisemate logistiliste osade - sadamate ja raudteede finantseerimisele.

2003. aasta oktoobris allkirjastas Hansapanga Leedu tütarfirma AB Bankas "Hansabankas" ostu-müügilepingu Leedu suurima elukindlustusseltsi UAB Lietuvos Draudimo Gyvybes Draudimas (LDGD) 100% aktsiate ostmiseks.

2004. aasta 24. septembril allkirjastas Hansapank Moskvas Kvest panga ostu-müügilepingu. Tehingu jõustumine sõltus heakskiidu saamisest Venemaa keskpangalt ja Eesti Finantsinspektsioonilt.

2005. aastal tegi Swedbank Hansapanga vähemusaktsionäridele ülevõtmispakkumise ning tänaseks on Hansapank Swedbank Grupi 100% tütarettevõte. 10. märtsil viis Hansapank edukalt lõpule Kvest panga ostu Venemaal ning juba septembris avati klientidele esimene kontor Moskvas.

2006. aasta 15. augustil sisenes Hansapank kindlustusturule – alustas Hansa Varakindlustus.

2007. aastal sisenes Swedbank Ukraina turule.

2009. aastal sai AS-i Hansapank uueks ärinimeks Swedbank AS.

e-teenused[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu enamik Eesti pankasid, võttis ka Hansapank üsna varakult kasutusele elektroonilised sidekanalid kliendiga suhtlemisel. Alguses oli see vormistatud BBS sissehelistamisteenusena, hiljem ainult eraldi tarkvarana Telehansa ning lõpuks Internetipangana.

Hanza.net[muuda | muuda lähteteksti]

12. mail 2000 avas Hansapank uue internetipanga hanza.net. Uus internetipanga keskkond võimaldas Hansapangal pakkuda soodsamaid teenuste hindu ja suhelda pangaga mitu korda kiiremalt. Hanza.net oli võrreldes eelneva internetipangaga selgema ülesehituse ja mitmete lisavõimalustega. Esialgu koosnes hanza.net viiest põhiosast: pank, postkast, investeerimine, shopping ja e-teenused. Uue kaubamärgi netiaadressi laiendiks valiti .net, mitte .ee, et see oleks ühtne kogu Baltikumis.

NPNK[muuda | muuda lähteteksti]

2005. aastal teostas Hansapank reklaamikampaania, mille käigus soditi värviga ära mitmed objektid ning Tallinn ja Tartu oli täis kleebitud lipendavaid pabereid. See aktsioon põhjustas üldist pahameelt selle autorite vastu. Alguses Hansapank valetas läbi ametlike kanalite, et nemad selle taga ei ole.

Hiljem korraldati Hansapanga vastu aktsioone kus nõuti panga vabandamist ja NPNK kaubamärgi kasutamisest loobumist. Hansapank lükkas ettepaneku tagasi.

NPNK reklaamikampaaniat tunnustati auhinnaga "Aasta Turundustegu 2005", mis omakorda kutsus esile proteste.

Hoiupanga ülevõtmine[muuda | muuda lähteteksti]

Hansapanga ajaloos vajab eraldi äramärkimist Hoiupanga ülevõtmine. Lühiajaliselt oli Eesti Ühispank kasvanud suuremaks kui Hansapank ning Hoiupangaga liitumine tõotas Hansapangale sellest rumalast PR olukorrast väljatulekut. Siis aga juhtus piinlik skandaal seoses Daiwa Panga laenuga, mis oli välja antud Hoiupanga Töötajate AS-le ning tagatud Hoiupanga poolt. Hiigelnõue Daiwa panga poolt aga kippus muutma Hoiupanga ostmise majanduslikult kahjulikuks ning rikkuda kogu protsessi. Sellega seotult toimus mitmeid kohtuprotsesse ühe võtmeisiku Marcel Vichmanni vastu.

Hansapank oli suurim pank Balti riikides ja Eesti panganduses juba aastaid kindel turuliider. Kui vahepeal kasvaski Eesti Ühispank varade mahult suuremaks, siis pärast Hoiupanga ülevõtmist 1998. aastal on Hansapank püsinud esimesena. Esikohta hoiti nii eraisikute kui ettevõtete laenudes ja hoiustes. Just Hoiupanga ülevõtmine tõi kaasa ohtralt uusi vähemvarakaid ja maapiirkondade kliente ning mitmekesistas seeläbi oluliselt Hansapanga kliendibaasi.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Tallinna börsi põhinimekirja ettevõtted
Flag of Estonia.svg

Põhinimekiri: Arco Vara  | Baltika  | Ekspress Grupp  | Harju Elekter  | LHV  | Merko Ehitus  | Nordecon  | Olympic Entertainment Group  | PRFoods  | Silvano Fashion Group  | Skano Group  | Tallink Grupp  | Tallinna Kaubamaja | Tallinna Vesi
Lisanimekiri: Pro Kapital Grupp  | Trigon Property Development
Börsilt lahkunud ettevõtteid: ASA Kindlustus  | Eesti Näitused  | Eesti Telekom  | Eesti Ühispank  | EMV  | ESS  | Estiko  | EVEA Pank  | Fakto  | Hansapank  | Hoiupank  | Järvevana  | Kalev  | Leks Kindlustus  | Norma  | Pennu  | Rakvere Lihakombinaat  | Reval Hotelligrupp  | Saku Õlletehas  | Sampo Pank  | Starman  | Tallinna Farmaatsiatehas  | Tallinna Külmhoone  | Viru Rand  | XXL.EE

  1. 1,0 1,1 https://www.swedbank.ee/about/contact/story/history?language=EST
  2. http://elu24.postimees.ee/3766089/palju-onne-sunnipaevaks-25-aastat-tagasi-asutati-hansapank