Eesti geograafia
Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast.
Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on 2222[1]. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa.
Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga.
Eesti mered[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti asub Läänemere ääres, millest osa moodustab Väinameri. Mitmeid Eesti territoriaalvete piires olevaid Läänemere praegusi ja endisi osi nimetatakse meredeks. Mere nime kannavad mõned lahed: Lõpemeri, Vahemeri ja Vööla meri; ja mõned järved: Kajumeri, Karjatse meri, Maksameri, Möldri meri, Sutlepa meri, Vahemered.
Loendid Eesti geograafiast[muuda | muuda lähteteksti]
Geograafiline ruum ja selle jaotamine[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti alevike loend
- Eesti alevite loend
- Eesti kaitsealade loend
- Eesti külade loend
- Eesti linnade loend
- Eesti linnaosade loend
- Eesti maakondade loend
- Eesti valdade loend
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti jõgede loend
- Eesti jugade loend
- Eesti järvede loend
- Eesti lahtede loend
- Eesti loodusmälestiste loend
- Eesti maastike loend
- Eesti madalate loend
- Eesti poolsaarte ja neemede loend
- Eesti saarte ja laidude loend
- Eesti soode ja rabade loend
- Eesti väinade loend
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kaart illustreerib, kui hõredalt on Eesti asustatud, uudised.err.ee, 4. november 2013
