1919. aasta maareform

Allikas: Vikipeedia
Maareformi mälestuskivi, mille püstitasid maareformi 10. aastapäeval Uhtna ümbruse põllumehed.

1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine.

10. oktoobri 1919. aasta maaseadusega sundvõõrandati 1065 mõisat ehk 96,6% suurmaaomandist (eestlastele kuulus neist 57 mõisat) koos üle 1,9 miljoni hektari maaga, mis moodustas ligi 58% kogu Eesti põllumajandusmaast[1]. Võõrandati ka mõisate tööstusettevõtted: 225 viinavabrikut, 344 veskit, 74 saeveskit, 64 kivi- ja savitööstust, 18 meiereid, 7 õlletehast jne[2].

Sundvõõrandatud maa-aladest loodi ca 56 000 uut väikest talundit.

Alles hiljem, 1926. aastal said eksproprieeritud (enamjaolt aadlikest suurmaaomanikud) väikese hüvitise[3]. Samasugused ümberkorraldused toimusid pärast Esimest maailmasõda mitmes Euroopa riigis, kuid Eestis ja ka Lätis toimunud reformid olid kõige radikaalsemad.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1936 - "Maareformi allakäik Varangul". // Virumaa Teataja, 14. veebruar 1936, nr 18, lk 2
  • 2014 - Kadri Tael. "Muutuste tuules. 1919. aastal alanud maareform Vana-Põltsamaa vallas". // Põltsamaa Muuseumi Ajaloo Vihik 6. Toimetaja Rutt Tänav. Põltsamaa Muuseum. Põltsamaa 2014

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]