Suurbritannia naelsterling

Allikas: Vikipeedia

Suurbritannia naelsterling (GBP) on valuuta, mis kehtib Suurbritannias, Põhja-Iirimaal, Mani saarel, Kanalisaartel, Gibraltaris ja Falklandi saartel. Ühendkuningriigis ringlevatel müntidel on kujundus ühine, kuid teistel territooriumidel ringlevad mündid on kohaliku kujundusega (kuninganna pilt on siiski kõikide müntide pöördel). Pangatähed on Inglismaal ja Walesis ühised, mida emiteerib Bank of England, kuid Šotimaal ja Põhja-Iirimaal annavad suured privaatpangad pangatähti välja, mis on omakorda kaetud Bank of Englandi 1- ja 100- miljoniliste pankadevaheliste pangatähtedega. Peale selle emiteerivad Kanalisaared, Gibraltar, Mani saar ja Falklandi saared igaüks oma pangatähti.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

19 sajandil 1 £ (pound, poundsterling, £ kuldmünt – sovereign) = 4 crown = 10 florin = 20 shilling = 240 pence, penny (d.) = 960 farthing. Traditsiooniline rahasüsteem kehtis kuni 1971. aastani. Peale seda 1 £ = 100 penni.

1 guinea ("gini") = 1,05 naela (1/1/-) ehk 1 nael ja 1 shilling.

Summa märgiti nii: £ 3/10/8 d. = 3 naela, 10 shilligit ja 8 penni e. lihtsalt 3/10/8. 5/- tähendas 5 shillingit.

1 £ = 9,4575825 Tsaari rubla (1898–1914).

Tänases vääringus kulla hinna järgi ümberarvutatuna (seisuga 07.05.2007) on 19 sajandi lõpu 1 £ = 1866 EEK. Kulla hind tõuseb hoogsalt. Seisuga 29.01.2013 on 19 sajandi lõpu 1£ = 290 € (4543 EEK).

Lihttöölise nädalapalk (6 päeva nädalas, 11 tundi päevas) oli keskmiselt 17 šillingit (0,85 £). On tähelepanuväärne, et Inglismaal trükiti 19. sajandil ajuti 1000 £-seid pangatähti (2013. aasta vääringus kulla hinna järgi 290.000. € !).

Kurss[muuda | redigeeri lähteteksti]

31. detsembril 2010 oli Suurbritannia naelsterlingi Eesti Panga kurss 18,1503 Eesti krooni. 22. juunil 2011 oli Euroopa Keskpanga kurss 0,8931 eurot.

Pangatähed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglismaal ja Walesis on pangatähtede väljaandmise ainuõigus Bank of Englandil. Igal Bank of Englandi poolt välja antud nüüdisaegse pangatähe ühel poolel on kuninganna portree, teisel poolel aga ühe kuulsa kodaniku portree. Praegu kehtivad Inglismaal ja Walesis järgmised pangatähed :

Šotimaal annavad naelu välja kolm panka: Bank of Scotland, Clydesdale Bank ja The Royal Bank of Scotland. Põhja-Iirimaal aga omavad õigust raha välja anda praegusel ajalgi koguni neli panka: Bank of Ireland, First Trust Bank, Northern Bank ja Ulster Bank. Northern Banki 5-naelane rahatäht on Ühendkuningriigis ainukene kehtiv plastist rahatäht. Jersey (JEP), Guernsey (GGP), Alderney, Mani (IMP), Gibraltari (GIP), Saint Helena (SHP) ja Falklandi saarte (FKP) naelu annavad välja kohalikud valitsused. Kui Suurbritannia ise ei plaani lähitulevikus euroga liituda, siis Mani saar uurib võimalusi liitumiseks ning on isegi välja töötanud oma euromüntide kavandid.

Mündid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurbritannias on ringluses 8 erinevat mündinominaali:

  • 1 penn ümmargune, pronksist, sile rant
  • 2 penni ümmargune, pronksist, sile rant
  • 5 penni ümmargune, niklist, rihveldatud rant
  • 10 penni ümmargune, niklist, rihveldatud rant
  • 20 penni seitsmenurkne, niklist , sile rant
  • 50 penni seitsmenurkne, niklist, sile rant
  • 1 nael ümmargune, paks, kollane, rant peenelt rihveldatud ja randikirjaga
  • 2 naela ümmargune, bimetalne, rant peenelt rihveldatud ja randikirjaga

Ühe- ja kahepennised on oma väärtuse kohta liiga suured ja rasked, seetõttu mõttetud. Väärtustel 1 kuni 20 penni arvupoole motiiv on sama, 50-pennistel on ühs põhimotiiv, aga esineb ka erinevaid motiive. Ühe- ja kahenaelaste motiivid on igal aastal erinevad ja nende väärtus on peale kirjutatud ainult sõnades. Iga mündi tagapoolel on kuninganna portree. Alates 2008. aastast on müntide disain muutunid: 1-,2-,5-,10-,20- ja 50- pennine kokku moodustavad kokku kuningliku vapi, 1-naelasel on vapp tervikuna peal.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]