Käibemaks

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Riigi rahandus
Assorted United States coins.jpg
See artikkel on osa teemast:
Rahandus ja maksud
Maksustamine maailmas

Käibemaks (lühend km, ingliskeelne lühend VAT value-added tax) on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt.

Käibemaks Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on käibemaks riiklik maks, mida kogub Maksu- ja Tolliamet. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist käibemaksuseadus. 25. augustil 1993 võttis Riigikogu vastu käibemaksuseaduse, mille kohaselt tõusis käibemaks seniselt 10 protsendile üldjuhul 18 protsendile. Alates 1. juulist 2009 on Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär 20% (varem 18%) maksustatavast väärtusest, erandjuhtudel kehtivad käibemaksumäärad 0%, 5% ja 9%. 9-protsendiline käibemaksumäär kehtib raamatute ja õppetöös kasutatavate töövihikute, teatud ravimite, rasestumisvastaste vahendite, sanitaar- ja hügieenitoodete, puudega isiku meditsiini- ja abiseadmete ning majutuse puhul.[1] Käibemaksumäär 5 protsenti kehtib nii füüsilisel kandjal kui ka elektroonilise ajakirjandusväljaande puhul alates 01.08.2022.[1]

Maksukohustuse tekkimine[muuda | muuda lähteteksti]

Käibemaks kuulub Eesti maksusüsteemi riiklikult kehtestatud maksude koosseisu ja käibemaksu haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet. Maksuhaldur on kehtestanud käibemaksuseaduses sätestatule vastavalt käibemaksu arvestuse põhimõtted, kogumise protseduurid, laekumise ning tasaarvelduse ja maksudeklaratsioonide ringlemise süsteemi ka käibedeklaratsiooni esitamise ja esitamata jätmise korra ja vastutuse. Kehtiv käibemaksuseadus (2003) toob ära, koos eranditega, ka Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse, kui maksukohustuslase käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot, nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida[2].

Käibemaksukohustuslane[muuda | muuda lähteteksti]

Käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud füüsiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kellel on käibemaksuseaduse kohaselt tekkinud kohustus end maksukohustuslasena registreerida.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Käibemaksuseadus, § 15". Riigi Teataja.
  2. Käibemaksuseadus § 19
  3. Käibemaksuseadus § 3

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]