Põlva maakond

Põlva maakond
Põlvamaa vapp Põlvamaa lipp
Pindala: 1823 km² (2017)
Elanikke: 25 347 (1.01.2019)
Maakonnalinn: Põlva

Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab suurema osa endise Põlva rajooni alast.

Üldandmed

Põlva maakond (Põlvamaa) asub Kagu-Eestis. Põlvamaa piirneb põhjas ja loodes Tartu maakonnaga, idas Venemaa Pihkva oblastiga, lõunas, edelas ja kagus Võru maakonnaga, läänes Valga maakonnaga. Maakonna kirdepiir Lämmijärves on ühtlasi riigipiir Venemaaga.

Kohalikud omavalitsused

Põlva maakonna vallad

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Põlva maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 Kanepi vald ning alates 22. oktoobrist 2017 Põlva vald ja Räpina vald. Räpina valla koosseisu kuulub nüüd ka osa endisest Meeksi vallast Tartu maakonnas.. Põlva maakonnas on 3 valda:

Kanepi vald – Põlva vald – Räpina vald

Maakonnalinn Põlva oli omaette omavalitsusüksus aastani 2013, mil ta ühines Põlva vallaga.

Loodus

Maastik

Põlva maakond liigestub maastikuliselt kaheks:

• Kagu-Eesti lavamaa (maakonna lääne- ja keskosa)
• Palumaa (ida- ja kaguosa).

Maastik Põlvamaa keskosas - Põlva vallas

Kõrgeimaks kohaks on Laanemägi (212,3 m).

Põlva maakonnas asub Eesti üks tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi Suur Taevaskoda – 22,5 meetri kõrgune liivakivipaljand Ahja jõe ürgorus.

Veestik

Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis tähendab, et maakonna kõigi üle 40 jõe ja oja veed jõuavad Peipsisse ja Lämmijärve.

Maakonnas on ligi 130 järve, kogupind 1000 ha. Enamik maakonna järvedest moodustab järvestikke:

• Kanepi-Kooraste aheljärvestik, kus suurimateks järvedeks on Jõksi järv (65 ha), Piigandi järv (43 ha) ja Kooraste Suurjärv (39 ha);
• Mooste järved;
• Partsi järved;
• Tilsi järved.

Maakonna suurim järv on Meelva järv (78,7 ha).

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Põlva maakonnas 31 002 elanikku. Neist 47,48% oli mehi ja 52,52% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 9,97‰, suremuse üldkordaja 13,64‰ ja loomulik iive −3,68‰. 94,74% elanikest olid eestlased ja 4,04% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,77%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,43% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,80%. Töötuse määr oli 8,6%. Asustustihedus oli 14,3 in/km².

Asustusüksused

Põlva maakonnas on 2 linna, 7 alevikku ja 181 küla.

Linnad

Põlva – Räpina

Alevikud

Ahja – Kanepi – Mehikoorma - Mooste – Vastse-Kuuste – Veriora – Võõpsu

Külad

Aarna – Abissaare – Adiste – Aiaste – Akste – Andre – Aravu – Eoste – Erastvere – Haavametsa – Haavapää – Hauka – Heisri – Himma – Himmaste – Himmiste (Veriora) – Hino – Holvandi – Hurmi – Häätaru – Ibaste – Ihamaru – Jaanikeste – Jaanimõisa – Joosu – Jõepera (Meeksi) - Jõevaara – Jõeveere – Jõgehara – Jõksi – Kaagna – Kaagvere – Kaaru – Kadaja – Kanassaare – Karaski (Kõlleste) – Karilatsi (Kõlleste) – Karilatsi (Vastse-Kuuste) – Karste – Kassilaane – Kastmekoja – Kauksi – Kiidjärve – Kikka – Kirmsi – Kiuma – Koigera – Kooli – Koolma – Koolmajärve – Kooraste – Koorvere – Kosova – Krootuse – Krüüdneri – Kullamäe – Kunksilla – Kõnnu – Kähri – Kärsa – Köstrimäe – Lahe – Laho – Laho (Veriora) – Lauri – Leevaku – Leevi – Leevijõe – Lihtensteini – Linte – Logina – Loko – Lootvina – Lutsu (Põlva) – Maaritsa – Magari – Mammaste – Meeksi – Meelva – Meemaste – Meerapalu – Metste – Miiaste – Mustajõe – Mustakurmu – Mõtsavaara – Mõtsküla – Mägiotsa – Männisalu – Mügra – Naha – Naruski – Nooritsmetsa – Nulga – Närapää – Orajõe – Padari – Pahtpää – Palutaja – Parapalu – Partsi – Peetrimõisa – Peri – Piigandi – Piigaste – Pikajärve – Pikareinu – Pindi – Pragi – Prangli – Puskaru – Puugi – Puuri – Põlgaste – Pääsna – Raadama – Rahumäe (Räpina) – Raigla – Rasina – Rebaste – Ristipalo – Roosi – Rosma – Ruusa – Saareküla – Sarvemäe – Saverna – Savimäe – Sikakurmu – Sillapää – Sirvaste – Soesaare – Soodoma – Soohara – Sulaoja – Suure-Veerksu – Suurküla – Suurmetsa – Sõreste – Säkna – Säässaare – Sülgoja – Süvahavva – Taevaskoja – Terepi – Tiido – Tilsi – Timo – Toolamaa – Tooste – Tromsi – Tsirksi – Tuulemäe – Tõdu – Tännassilma – Uibujärve – Valgemetsa – Valgesoo – Valgjärve – Vana-Koiola – Vanaküla – Vanamõisa – Varbuse – Vardja – Vareste – Verioramõisa – Veski – Viira – Viisli – Viluste – Vinso – Vissi – Vooreküla – Voorepalu – Võiardi – Võika – Võuküla – Väike-Veerksu – Vändra

Vaatamisväärsused

Loodusobjektid Suur Taevaskoda, Väike Taevaskoda, Sõjatare müür, Erastvere mõisapark, Nohipalu Mustjärv, Tilleoru maastikukaitseala, Tsõõrikmäe meteoriidikraater.

Kirikud Kärsa metodisti kirik, Kähri Peaingel Miikaeli kirik, Põlva Püha Neitsi Maarja kirik, Räpina Püha Sakariase ja Elisabethi kirik, Kanepi Jaani kirik, Räpina Miikaeli kirik.

Ajalugu

Põlvamaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi

 Pikemalt artiklites Petserimaa, Võrumaa ja Tartumaa

 Pikemalt artiklis Põlva rajoon

Põlva rajoon nimetati ümber Põlva maakonnaks 1. jaanuaril 1990.

2011. aastal oli Põlva maakonnas: Põlva linn, Ahja vald, Kanepi vald, Kõlleste vald, Laheda vald, Mikitamäe vald, Mooste vald, Orava vald, Põlva vald, Räpina vald, Valgjärve vald, Vastse-Kuuste vald, Veriora vald, Värska vald.

 Pikemalt artiklites Põlva maavanem ja Põlva Maavalitsus

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel endine Värska vald ja Mikitamäe vald arvati alates 21. oktoobrist 2017 Võru maakonna Setomaa valla koosseisu ning endine Orava vald alates 21. oktoobrist 2017 Võru maakonna Võru valla koosseisu

Vaata ka

• Põlvamaa Vapimärk

Välislingid

• Põlvamaa portaal
• Põlva maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
• Kanepi wiskeid kihelkonna ajaloost, 1925
• Põlva maakond kaardil