Põlva maakond

Põlva maakond
Põlvamaa lipp Põlvamaa vapp
Pindala: 1823 km² (2017)
Elanikke: 24 473 (1.01.2021)
Rahvastikutihedus: 13,4 in/km²
Maakonnalinn: Põlva

Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab suurema osa endise Põlva rajooni alast.

Üldandmed

Põlva maakond asub Kagu-Eestis. Põlvamaa piirneb põhjas ja loodes Tartu maakonnaga, idas Venemaa Pihkva oblastiga, lõunas, edelas ja kagus Võru maakonnaga, läänes Valga maakonnaga. Maakonna kirdepiir Lämmijärves on ühtlasi riigipiir Venemaaga.

Kohalikud omavalitsused

Põlva maakonna vallad

Alates 2017. aastast kuuluvad Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel Põlva maakonna koosseisu Kanepi, Põlva ja Räpina vald. Räpina valla koosseisu kuulub ka osa Tartu maakonda kuulunud endisest Meeksi vallast.

Maakonnalinn Põlva oli omaette omavalitsusüksus aastani 2013, mil ta ühines Põlva vallaga.

Loodus

Maastik

Põlva maakond liigestub maastikuliselt kaheks:

• Kagu-Eesti lavamaa (maakonna lääne- ja keskosa)
• Palumaa (ida- ja kaguosa).

Maastik Põlvamaa keskosas - Põlva vallas

Kõrgeimaks kohaks on Laanemägi (212,3 m).

Põlva maakonnas asub Eesti üks tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi Suur Taevaskoda – 22,5 meetri kõrgune liivakivipaljand Ahja jõe ürgorus.

Veestik

Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis tähendab, et maakonna kõigi üle 40 jõe ja oja veed jõuavad Peipsisse ja Lämmijärve.

Maakonnas on ligi 130 järve, kogupind 1000 ha. Enamik maakonna järvedest moodustab järvestikke:

• Kanepi-Kooraste aheljärvestik, kus suurimateks järvedeks on Jõksi järv (65 ha), Piigandi järv (43 ha) ja Kooraste Suurjärv (39 ha);
• Mooste järved;
• Partsi järved;
• Tilsi järved.

Maakonna suurim järv on Meelva järv (78,7 ha).

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Põlva maakonnas 31 002 elanikku. Neist 47,48% oli mehi ja 52,52% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 9,97‰, suremuse üldkordaja 13,64‰ ja loomulik iive −3,68‰. 94,74% elanikest olid eestlased ja 4,04% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,77%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,43% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,80%. Töötuse määr oli 8,6%. Asustustihedus oli 14,3 in/km².

Asustusüksused

Põlva maakonnas on 2 linna, 7 alevikku ja 181 küla.

Linnad: Põlva – Räpina

Alevikud: Ahja – Kanepi – Mehikoorma - Mooste – Vastse-Kuuste – Veriora – Võõpsu

Külad: Aarna – Abissaare – Adiste – Aiaste – Akste – Andre – Aravu – Eoste – Erastvere – Haavametsa – Haavapää – Hauka – Heisri – Himma – Himmaste – Himmiste (Veriora) – Hino – Holvandi – Hurmi – Häätaru – Ibaste – Ihamaru – Jaanikeste – Jaanimõisa – Joosu – Jõepera (Meeksi) - Jõevaara – Jõeveere – Jõgehara – Jõksi – Kaagna – Kaagvere – Kaaru – Kadaja – Kanassaare – Karaski (Kõlleste) – Karilatsi (Kõlleste) – Karilatsi (Vastse-Kuuste) – Karste – Kassilaane – Kastmekoja – Kauksi – Kiidjärve – Kikka – Kirmsi – Kiuma – Koigera – Kooli – Koolma – Koolmajärve – Kooraste – Koorvere – Kosova – Krootuse – Krüüdneri – Kullamäe – Kunksilla – Kõnnu – Kähri – Kärsa – Köstrimäe – Lahe – Laho – Laho (Veriora) – Lauri – Leevaku – Leevi – Leevijõe – Lihtensteini – Linte – Logina – Loko – Lootvina – Lutsu (Põlva) – Maaritsa – Magari – Mammaste – Meeksi – Meelva – Meemaste – Meerapalu – Metste – Miiaste – Mustajõe – Mustakurmu – Mõtsavaara – Mõtsküla – Mägiotsa – Männisalu – Mügra – Naha – Naruski – Nooritsmetsa – Nulga – Närapää – Orajõe – Padari – Pahtpää – Palutaja – Parapalu – Partsi – Peetrimõisa – Peri – Piigandi – Piigaste – Pikajärve – Pikareinu – Pindi – Pragi – Prangli – Puskaru – Puugi – Puuri – Põlgaste – Pääsna – Raadama – Rahumäe (Räpina) – Raigla – Rasina – Rebaste – Ristipalo – Roosi – Rosma – Ruusa – Saareküla – Sarvemäe – Saverna – Savimäe – Sikakurmu – Sillapää – Sirvaste – Soesaare – Soohara – Sulaoja – Suure-Veerksu – Suurküla – Suurmetsa – Sõreste – Säkna – Säässaare – Sülgoja – Süvahavva – Taevaskoja – Terepi – Tiido – Tilsi – Timo – Toolamaa – Tooste – Tromsi – Tsirksi – Tuulemäe – Tõdu – Tännassilma – Uibujärve – Valgemetsa – Valgesoo – Valgjärve – Vana-Koiola – Vanaküla – Vanamõisa – Varbuse – Vardja – Vareste – Verioramõisa – Veski – Viira – Viisli – Viluste – Vinso – Vissi – Vooreküla – Voorepalu – Võiardi – Võika – Võuküla – Väike-Veerksu – Vändra

Vaatamisväärsused

Loodusobjektid

• Suur Taevaskoda,
• Väike Taevaskoda,
• Sõjatare müür,
• Erastvere mõisapark,
• Nohipalu Mustjärv,
• Tilleoru maastikukaitseala,
• Tsõõrikmäe meteoriidikraater.

Kirikud

• Kärsa metodisti kirik,
• Kähri Peaingel Miikaeli kirik,
• Põlva Püha Neitsi Maarja kirik,
• Räpina Püha Sakariase ja Elisabethi kirik,
• Kanepi Jaani kirik,
• Räpina Miikaeli kirik.

Ajalugu

Põlvamaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi

Põlva rajoon nimetati ümber Põlva maakonnaks 1. jaanuaril 1990.

22. veebruaril 1995 võeti Riigikogus vastu "Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus", millega on sätestatud Eesti haldusjaotus ning haldusjaotuse üksuste piiride ja nimede muutmise kord Eestis. Eesti territooriumi haldusüksuste nimistusse kuulusid Põlva maakonnas:

• linnad: Põlva, Räpina
• vallad: Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Värska vald.

2011. aastal oli Põlva maakonnas:

• Põlva linn,
• Ahja vald, Kanepi vald, Kõlleste vald, Laheda vald, Mikitamäe vald, Mooste vald, Orava vald, Põlva vald, Räpina vald, Valgjärve vald, Vastse-Kuuste vald, Veriora vald, Värska vald.

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel arvati endine Värska ja Mikitamäe vald alates 21. oktoobrist 2017 Võru maakonna Setomaa valla koosseisu ning endine Orava vald alates 21. oktoobrist 2017 Võru maakonna Võru valla koosseisu. Samuti lõpetas tegevuse Põlva maavalitsus.

Vaata ka

• Põlvamaa Vapimärk

Välislingid

• Põlvamaa portaal
• Põlva maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis