Töötlev tööstus

Allikas: Vikipeedia
Kondiitritoodete tootmisliin
Villaste sokkide virn, Chipman Knitting Mills, Easton, Pennsylvania, USA, u 1918

Töötlev tööstus on tööstusharu, mis tegeleb toorainete töötlemisega valmis- või pooltoodeteks. Eesti statistikaameti määratluse kohaselt tegeleb töötlev tööstus "materjalide, ainete või komponentide mehaanilise, füüsikalise või keemilise muundamise või töötlemisega uueks tooteks"[1].

Töötleva tööstuse alla loetakse tavaliselt keemiatööstus, masinatööstus, ehitus, elektroonikatööstus, energeetika, toiduainetööstus, metallitööstus, plastitööstus, tekstiilitööstus, paberitööstus, transpordivahendite tootmine jms.

Majandussektorite jaotuses nimetatakse töötlevat tööstust sageli sekundaarseks sektoriks, vastandatuna primaarsele sektorile, mis hangib tooraineid loodusest, ning tertsiaarsele sektorile ehk teenindusele. Samas määratlevad mõned allikad töötlevat tööstust ka vaid osana sekundaarsektorist, eraldades töötlevast tööstusest mäetööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse[2].

Töödeldav materjal, aine või komponent on kas loodusest saadud tooraine, mis pärineb primaarsektorist, või töötleva tööstuse mõne teise tegevusala toode. Töötlemine tähendab kauba olulist muutmist, renoveerimist või rekonstrueerimist. Töötleva tööstuse toodang on kas valmistoode või pooltoode, mida kasutab mõni teine töötleva tööstuse haru. Töötleva tööstuse alla kuulub ka toodete koostamine omavalmistatud või ostetud detailidest.[1]

Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu ja ekspordi muutus perioodil 2010–2020

Töötlev tööstus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis tegutseb töötleva tööstuse valdkonnas 7981 ettevõtet. Need ettevõtted moodustavad 8% kõigist Eesti ettevõtetest. Siin on hõivatud üle 107 000 inimese, mis moodustab 22% kõigist Eesti ettevõtetes hõivatutest. 2020. aastal oli töötleva tööstuse ettevõtete summaarne kasumimarginaal 4,9%. 78% töötleva tööstuse ettevõtetest on mikroettevõtted, kus töötab alla 10 töötaja. 3% ettevõtetes töötab enam kui 100 töötajat (215 ettevõtet). 17% töötleva tööstuse ettevõtetest on müügitulu suurem kui 1 miljon eurot. 52% töötleva tööstuse müügitulust tuleb ekspordist.[3]

Eestis on tööstussektori osatähtsus majanduses lisandväärtuse põhjal veidi väiksem kui ELis keskmiselt (u 15%). Töötlevas tööstuses hõivatute osatähtsus on Eestis aga ELi riikide seas üks kõrgemaid (ligi viiendik), mis näitab, et mujal suudetakse üldiselt sama arvu töötajate juures luua rohkem lisandväärtust. Töötlev tööstus tervikuna on Eestis suurimaks tööandjaks – peaaegu iga viies tööga hõivatud inimene töötab selles valdkonnas. Töökohti loodi 2019. aastal enim juurde elektriseadmete tootmises ning masinate ja seadmete remondis ja paigalduses. 2019. aastal kasvas tootmismahult enim puidutööstus. Töötajate arvult suuremad tööstusharud on puidutööstus, toiduainete tootmine ning metallitööstus. Sektor on tugevasti sõltuv välisturgudest, kuhu müüakse üle 60% toodangust. Peamised eksporditurud on Soome ja Rootsi, kust on tulnud ka suurem osa (enam kui 60%) Eesti töötlevasse tööstusse tehtud otsestest välisinvesteeringutest.[4]

Trendid[3][muuda | muuda lähteteksti]

2019. aasta 2020. aasta Muutus võrreldes

2019. aastaga

Keskmine muutus aastas

(perioodil 2010–2020)

Ettevõtete arv 7787 7981 +2,5% Tõus +3,6% Tõus
Ettevõtete arv, kelle müügitulu

on suurem kui 1 miljon eurot

1397 1339 –4,2% Langus +4,3% Tõus
Hõivatute arv 110 934 107 567 –3% Langus +0,8% Tõus
Müügitulu (€) 13 786 578 700 € 13 326 795 200 € –3,3% Langus +7,6% Tõus
Eksport (€) 7 057 396 324 € 6 971 576 818 € –1,2% Langus +7% Tõus
Ärikasum (€) 656 152 000 € 652 322 900 € –0,6% Langus +27,9% Tõus

2021. aasta kohta avaldab Statistikaamet andmed 2023. aasta märtsis.

Suurimad töötleva tööstuse ettevõtted müügitulu järgi[5][muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõte Põhitegevusala Asutatud[6] Müügitulu,
2022. aasta II kvartal (mln €)
Töötajate arv,
2022. aasta II kvartal
Suurim omanik[6] Omanike (suurima) koduriik[6]
1 Ericsson Eesti Aktsiaselts Sideseadmete tootmine 1995 215,2 1861 Telefonaktiebolaget L M Ericsson Rootsi
2 Stora Enso Eesti AS Saematerjali tootmine 1990 102,7 750 Stora Enso Oyj Soome
3 Prysmian Group Baltics AS Muu elektroonika ja elektrijuhtme või -kaabli tootmine 1992 78,9 167 PRYSMIAN GROUP FINLAND OY Argentina
4 Enics Eesti Aktsiaselts Masinate ja seadmete remont 1992 71,9 808 Enics Group Šveits
5 Scandagra Eesti Aktsiaselts Valmissööda tootmine loomakasvatusele 1993 70 112 SCANDAGRA GROUP AB Taani / Rootsi
6 AS HKScan Estonia Liha töötlemine ja säilitamine 1890 63,5 1139 HKScan Oyj Soome

Eesti töötleva tööstuse sektor võrreldes Euroopa Liidu (EL) riikide töötleva tööstuse sektoriga[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti töötleva tööstuse ettevõtete toodetav koondmüügitulu on Euroopa Liidu riikide võrdluses üks väiksemaid. Arvestades ka Euroopa Liidu riikide pindala ja rahvaarvu, siis see on ka igati mõistetav. Eesti töötleva töötuse sektor oli 2018. aastal suurem (sektori koondmüügitulu alusel) vaid Malta, Küprose ja Läti vastavatest sektoritest. Meiega võrreldava suurusega on Luksemburgi töötlev tööstus, kus on aga Eestist vähem ettevõtteid ja sektoris hõivatuid. Läti töötleva tööstuse ettevõtetel on Eestist väiksem müügitulu, kuid neil tegutseb töötleva tööstuse valdkonnas enam ettevõtteid ja hõivatuid, mis näitab, et Läti vastava sektori ettevõtete tootlikkus on väiksem kui Eestis.[7]

Mikroettevõtete osakaal[7][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Mikroettevõtete
osakaal 2018
Muutus perioodil
2015–2018
Eesti 77% 76% → 77%
EL keskmine 82% 81% → 82%
Läti 83%
Leedu 86%
Soome 81%
Rootsi 88%

Võrreldes Euroopa Liidu riikide töötleva tööstuse ettevõtetega on Eestis keskmisest vähem mikroettevõtteid (ettevõtteid, kus töötajaid on alla kümne). Kõige väiksem on mikroettevõtete osakaal Luksemburgis ja kõige suurem Slovakkias.[7]

Üle 250 töötajaga ettevõtted moodustavad Eestis 0,8% kõigist töötleva tööstuse ettevõtetest, mis jääb samasse suurusjärku Euroopa Liidu riikide keskmise näitajaga, mis on 0,9%.[7]

Kui kõik töötleva tööstuse ettevõtetes töötavad inimesed jagada ettevõtete arvuga, siis töötab Eestis keskmiselt ühes töötleva tööstuse ettevõttes 15 töötajat (EL keskmine on 16 töötajat). [7]

Müügitulu töötaja kohta[7][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Müügitulu töötaja
kohta 2018. aastal, €
Muutus perioodil
2015–2018
Eesti 119 700 + 5,6%
EL keskmine 226 300 + 9,7%
Läti 76 400
Leedu 101 200
Soome 390 400
Rootsi 348 800

Eesti töötleva tööstuse ettevõtted toodavad müügitulu töötaja kohta 47% vähem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt (2018). Euroopa Liidus on kõige suurem müügitulu töötaja kohta Belgia ettevõtetel ja kõige väiksem Bulgaaria ettevõtetel. Siit nähtub, et üldiselt on suutnud teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtted oma tootlikkust efektiivsemalt suurendada.[7]

Lisandväärtus töötaja kohta[7][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Lisandväärtus töötaja
kohta 2018. aastal, €
Muutus perioodil
2015–2018
Eesti 30 100 + 14,4%
EL keskmine 55 200 + 13,4%
Läti 21 500
Leedu 22 700
Soome 86 900
Rootsi 93 100

Eesti töötleva tööstuse ettevõtete toodetud lisandväärtus töötaja kohta on 45% väiksem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt (2018). Euroopa Liidus on kõige suurem lisandväärtus töötaja kohta Taani ettevõtetel ja kõige väiksem Bulgaaria ettevõtetel. [7]

Personalikulud töötaja kohta[7][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Personalikulud töötaja
kohta 2018. aastal, €
Muutus perioodil
2015–2018
Eesti 19 800 + 22%
EL keskmine 34 900 + 10%
Läti 12 400
Leedu 13 800
Soome 53 300
Rootsi 63 200

Euroopa Liidu kõrgeimad personalikulud töötaja kohta on töötlevas tööstuses Taanis ja madalaimad Bulgaarias. [7]. Siit nähtub, et Eestis on sektori personalikulud ühtlustumas Euroopa Liidu vastava sektori personalikulude osakaaluga.

Personalikulude suhe kaupade ja teenuste kogukuludesse[7][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Personalikulude osakaal
kogukuludes 2018. aastal
Muutus perioodil
2015–2018
Eesti 21% 19,8% → 21,1%
EL keskmine 19% 18,5% → 18,9%
Läti 21%
Leedu 16%
Soome 16%
Rootsi 21%

Eesti töötleva tööstuse ettevõtetel tuleb oma kuludest suurem osakaal kui Euroopa Liidus vastava sektori ettevõtetel keskmiselt tasuda tööjõukuludeks (2018). Tööjõukulud moodustavad Euroopa Liidus kõige väiksema osa ettevõtte kogukuludest Hollandis ja kõige suurema osa Saksamaal.[7] See näitab, et Eestis on tööjõukulude osakaal kogukuludes suurenenud Euroopa Liidu keskmisest kiiremini.

Investeeringud töötaja kohta[7][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Investeeringud töötaja
kohta 2018. aastal, €
Muutus perioodil
2015–2018
Eesti 6000 + 3%
EL keskmine 9500 + 15%
Läti 3600
Leedu 5400
Soome 10 200
Rootsi 13 200

Eesti töötleva tööstuse ettevõtete investeeringud töötaja kohta on 58% madalamad Euroopa Liidu vastava sektori keskmisega. Kõige enam investeerisid 2018. aastal töötaja kohta Belgia töötleva tööstuse ettevõtted ja kõige vähem Läti ettevõtted. [7]. See näitab, et Euroopa Liidu ettevõtted investeerivad enam kui Eesti vastavad ettevõtted ning see erinevus aina suureneb, mis on halb märk Eesti vastavate ettevõtete konkurentsivõimele. Kindlasti mõjutab Eesti töötleva tööstuse ettevõtete investeerimisnäitajat ka asjaolu, et sektoris hõivatute osatähtsus on Eestis ELi riikide seas üks suuremaid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Tööstus", stat.ee
  2. "Sõnastik", märksõna "Sekundaarsektor", stat.ee
  3. 3,0 3,1 "Statistikaameti andmebaas, tabelid EM001, EM0072 ja VK22". Vaadatud 6.10.2022.
  4. "2019. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE" (PDF). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2019. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2.06.2021. Vaadatud 29.05.2021.
  5. "Juriidiliste isikute statistika, tegevusalade lõikes, põhitegevusala alusel". Vaadatud 6.10.2022.
  6. 6,0 6,1 6,2 Ettevõtete koduleht
  7. 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 7,10 7,11 7,12 7,13 7,14 Algandmed Eurostati andmebaasist (2018. a kohta). EL näitaja ei sisalda Iirimaa, Kreeka ja Suurbritannia näitajat, kuna neil riikidel puudusid 2018. a näitajad.