Töötlev tööstus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kondiitritoodete tootmisliin
Villaste sokkide virn, Chipman Knitting Mills, Easton, Pennsylvania, USA, u 1918

Töötlev tööstus on tööstusharu, mis tegeleb toorainete töötlemisega valmis- või pooltoodeteks. Eesti statistikaameti määratluse kohaselt tegeleb töötlev tööstus "materjalide, ainete või komponentide mehaanilise, füüsikalise või keemilise muundamise või töötlemisega uueks tooteks"[1].

Töötleva tööstuse alla loetakse tavaliselt keemiatööstus, masinatööstus, ehitus, elektroonikatööstus, energeetika, toiduainetööstus, metallitööstus, plastitööstus, tekstiilitööstus, paberitööstus, transpordivahendite tootmine jms.

Majandussektorite jaotuses nimetatakse töötlevat tööstust sageli sekundaarseks sektoriks, vastandatuna primaarsele sektorile, mis hangib tooraineid loodusest, ning tertsiaarsele sektorile ehk teenindusele. Samas määratlevad mõned allikad töötlevat tööstust ka vaid osana sekundaarsektorist, eraldades töötlevast tööstusest mäetööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse[2].

Töödeldav materjal, aine või komponent on kas loodusest saadud tooraine, mis pärineb primaarsektorist, või töötleva tööstuse mõne teise tegevusala toode. Töötlemine tähendab kauba olulist muutmist, renoveerimist või rekonstrueerimist. Töötleva tööstuse toodang on kas valmistoode või pooltoode, mida kasutab mõni teine töötleva tööstuse haru. Töötleva tööstuse alla kuulub ka toodete koostamine omavalmistatud või ostetud detailidest.[1]

Töötlev tööstus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Töötleva tööstuse valdkonnas tegutseb Eestis 7363 ettevõtet. See moodustab 8% kõigist Eesti ettevõtetest. Selles on hõivatud üle 110 000 inimese, mis moodustab 23% kõigis Eesti ettevõtetes hõivatutest. Nimetatud ettevõtete koondmüügitulu oli 2018. aastal 13,2 miljardit eurot (19% kõigi Eesti ettevõtete müügitulust). 77% töötleva tööstuse ettevõtetest on mikroettevõtted, kus töötab alla 10 töötaja. 3% ettevõtetes töötab enam kui 100 töötajat (215 ettevõtet). 21% töötleva tööstuse ettevõtetest on müügitulu suurem kui 1 miljon eurot (1322 ettevõtet)[3]. 53% töötleva tööstuse müügitulust tuleb ekspordist.[4]

Eestis on tööstussektori osatähtsus majanduses lisandväärtuse põhjal veidi väiksem kui ELis keskmiselt (ca 16%). Töötlevas tööstuses hõivatute osatähtsus on Eestis aga ELi riikide seas üks kõrgemaid (23%), mis näitab, et mujal suudetakse üldiselt sama arvu töötajate juures luua rohkem lisandväärtust. 2018. aastal olid suurima müügituluga töötleva tööstuse alamvaldkonnad Eestis puidutööstus, muud tööstusharud ja aparaaditööstus. Nende igaühe müügitulu moodustas enam kui 15% töötleva tööstuse müügitulust. Enam kui 10% töötleva tööstuse müügitulust moodustas ka toiduainetööstuse ja metallitööstuse ettevõtete müügitulu.[5]

2020. aasta kolmandas kvartalis oli töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu kokku 3,9 miljardit eurot. [6]

Sektorit iseloomustavad näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastastatistika Kvartalistatistika,

lühiajastatistika

Näitaja 2018[7] 2020 III kvartal[8]
Ettevõtete arvu muutus –1,9%
Müügitulu muutus +6% –1%
Töötajate arvu muutus 0% –3%
Makstud tööjõukulude muutus +8% –6%
Ärikasumi muutus +12%
Ärikasumi osakaal müügitulus ehk kogurentaablus 5,4%
Hinnanguline keskmine brutopalk (kuus) 1323 €
Hinnanguline keskmine müügitulu töötaja kohta (kuus) 12 118 €

Suurimad töötleva tööstuse ettevõtted müügitulu järgi[6][muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõte Põhitegevusala Asutatud[9] Müügitulu, €,
2020 III kvartal
Töötajate arv,
2020 III kvartal
Suurim omanik[9] Omanike (suurima) koduriik[9]
1 Ericsson Eesti Aktsiaselts Sideseadmete tootmine 1995 250 008 596 1669 Telefonaktiebolaget L M Ericsson Rootsi
2 AS HKScan Estonia Liha töötlemine ja säilitamine 1890 62 230 820 1111 HKScan Oyj Soome
3 Enics Eesti Aktsiaselts Masinate ja seadmete remont 1992 56 626 786 766 Enics Group Šveits
4 ABB Aktsiaselts Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine 1991 48 684 563 1236 ABB Ltd. Šveits
5 Stora Enso Eesti AS Saematerjali tootmine 1990 44 995 247 712 Stora Enso Oyj Soome
6 aktsiaselts A. Le Coq Õlletootmine 1800 42 729 012 349 Olvi Oyj Soome

Eesti töötleva tööstuse sektor võrreldes Euroopa Liidu (EL) riikide töötleva tööstuse sektoriga[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti töötleva tööstuse ettevõtete toodetav koondmüügitulu on Euroopa Liidu riikide võrdluses üks väiksemaid. Arvestades ka Euroopa Liidu riikide pindala ja rahvaarvu, siis see on ka igati mõistetav. Eesti töötleva töötuse sektor oli 2018. aastal suurem (sektori koondmüügitulu alusel) vaid Malta, Küprose ja Läti vastavatest sektoritest. Meiega võrreldava suurusega on Luksemburgi töötlev tööstus, kus on aga Eestist vähem ettevõtteid ja sektoris hõivatuid. Läti töötleva tööstuse ettevõtetel on Eestist väiksem müügitulu, kuid neil tegutseb töötleva tööstuse valdkonnas enam ettevõtteid ja hõivatuid, mis näitab, et Läti vastava sektori ettevõtete tootlikkus on väiksem kui Eestis.[10]

Mikroettevõtete osakaal[10][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Mikroettevõtete
osakaal 2018
Muutus perioodil
2015–2018
Eesti 77% 76% → 77%
EL keskmine 82% 81% → 82%
Läti 83%
Leedu 86%
Soome 81%
Rootsi 88%

Võrreldes Euroopa Liidu riikide töötleva tööstuse ettevõtetega on Eestis keskmisest vähem mikroettevõtteid (ettevõtteid, kus töötajaid on alla kümne). Kõige väiksem on mikroettevõtete osakaal Luksemburgis ja kõige suurem Slovakkias.[10]

Üle 250 töötajaga ettevõtted moodustavad Eestis 0,8% kõigist töötleva tööstuse ettevõtetest, mis jääb samasse suurusjärku Euroopa Liidu riikide keskmise näitajaga, mis on 0,9%.[10]

Kui kõik töötleva tööstuse ettevõtetes töötavad inimesed jagada ettevõtete arvuga, siis töötab Eestis keskmiselt ühes töötleva tööstuse ettevõttes 15 töötajat (EL keskmine on 16 töötajat). [10]

Müügitulu töötaja kohta[10][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Müügitulu töötaja
kohta 2018. aastal, €
Muutus perioodil
2015–2018
Eesti 119 700 + 5,6%
EL keskmine 226 300 + 9,7%
Läti 76 400
Leedu 101 200
Soome 390 400
Rootsi 348 800

Eesti töötleva tööstuse ettevõtted toodavad müügitulu töötaja kohta 47% vähem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt (2018). Euroopa Liidus on kõige suurem müügitulu töötaja kohta Belgia ettevõtetel ja kõige väiksem Bulgaaria ettevõtetel. Siit nähtub, et üldiselt on suutnud teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtted oma tootlikkust efektiivsemalt suurendada.[10]

Lisandväärtus töötaja kohta[10][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Lisandväärtus töötaja
kohta 2018. aastal, €
Muutus perioodil
2015–2018
Eesti 30 100 + 14,4%
EL keskmine 55 200 + 13,4%
Läti 21 500
Leedu 22 700
Soome 86 900
Rootsi 93 100

Eesti töötleva tööstuse ettevõtete toodetud lisandväärtus töötaja kohta on 45% väiksem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt (2018). Euroopa Liidus on kõige suurem lisandväärtus töötaja kohta Taani ettevõtetel ja kõige väiksem Bulgaaria ettevõtetel. [10]

Personalikulud töötaja kohta[10][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Personalikulud töötaja
kohta 2018. aastal, €
Muutus perioodil
2015–2018
Eesti 19 800 + 22%
EL keskmine 34 900 + 10%
Läti 12 400
Leedu 13 800
Soome 53 300
Rootsi 63 200

Euroopa Liidu kõrgeimad personalikulud töötaja kohta on töötlevas tööstuses Taanis ja madalaimad Bulgaarias. [10]. Siit nähtub, et Eestis on sektori personalikulud ühtlustumas Euroopa Liidu vastava sektori personalikulude osakaaluga.

Personalikulude suhe kaupade ja teenuste kogukuludesse[10][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Personalikulude osakaal
kogukuludes 2018. aastal
Muutus perioodil
2015–2018
Eesti 21% 19,8% → 21,1%
EL keskmine 19% 18,5% → 18,9%
Läti 21%
Leedu 16%
Soome 16%
Rootsi 21%

Eesti töötleva tööstuse ettevõtetel tuleb oma kuludest suurem osakaal kui Euroopa Liidus vastava sektori ettevõtetel keskmiselt tasuda tööjõukuludeks (2018). Tööjõukulud moodustavad Euroopa Liidus kõige väiksema osa ettevõtte kogukuludest Hollandis ja kõige suurema osa Saksamaal.[10] See näitab, et Eestis on tööjõukulude osakaal kogukuludes suurenenud Euroopa Liidu keskmisest kiiremini.

Investeeringud töötaja kohta[10][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Investeeringud töötaja
kohta 2018. aastal, €
Muutus perioodil
2015–2018
Eesti 6000 + 3%
EL keskmine 9500 + 15%
Läti 3600
Leedu 5400
Soome 10 200
Rootsi 13 200

Eesti töötleva tööstuse ettevõtete investeeringud töötaja kohta on 58% madalamad Euroopa Liidu vastava sektori keskmisega. Kõige enam investeerisid 2018. aastal töötaja kohta Belgia töötleva tööstuse ettevõtted ja kõige vähem Läti ettevõtted. [10]. See näitab, et Euroopa Liidu ettevõtted investeerivad enam kui Eesti vastavad ettevõtted ning see erinevus aina suureneb, mis on halb märk Eesti vastavate ettevõtete konkurentsivõimele. Kindlasti mõjutab Eesti töötleva tööstuse ettevõtete investeerimisnäitajat ka asjaolu, et sektoris hõivatute osatähtsus on Eestis ELi riikide seas üks suuremaid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Tööstus", stat.ee
  2. "Sõnastik", märksõna "Sekundaarsektor", stat.ee
  3. Statistikaameti andmebaas, aastastatistika, 2018.a kohta, vaadatud 5.10.2020
  4. Statistikaameti andmebaas, aastastatistika, 2019.a kohta, vaadatud 5.10.2020
  5. "2018. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE". Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2019. Vaadatud 5.10.2020.
  6. 6,0 6,1 teatmik.ee andmebaas, valdkondlik statistika
  7. Algandmed Statistikaameti andmebaas, aastastatistika, 2018. ja 2017. aasta võrdlus
  8. algandmed teatmik.ee andmebaas, muutuse vaatlemise korral võrdlus 2019. a III kvartaliga
  9. 9,0 9,1 9,2 Ettevõtete koduleht
  10. 10,00 10,01 10,02 10,03 10,04 10,05 10,06 10,07 10,08 10,09 10,10 10,11 10,12 10,13 10,14 Algandmed Eurostati andmebaasist (2018. a kohta). EL näitaja ei sisalda Iirimaa, Kreeka ja Suurbritannia näitajat, kuna neil riikidel puudusid 2018. a näitajad.