Töötlev tööstus

Allikas: Vikipeedia
Kondiitritoodete tootmisliin.
Villaste sokkide virn, Chipman Knitting Mills, Easton, Pennsylvania, ca 1918.

Töötlev tööstus on tööstusharu, mis tegeleb toorainete töötlemisega valmis- või pooltoodeteks. Eesti statistikaameti määratluse kohaselt tegeleb töötlev tööstus "materjalide, ainete või komponentide mehaanilise, füüsikalise või keemilise muundamise või töötlemisega uueks tooteks"[1].

Töötleva tööstuse alla loetakse tavaliselt keemiatööstus, masinatööstus, ehitus, elektroonikatööstus, energeetika, toiduainetööstus, metallitööstus, plastitööstus, tekstiilitööstus, paberitööstus, transpordivahendite tootmine jms.

Majandussektorite jaotuses nimetatakse töötlevat tööstust sageli sekundaarseks sektoriks, vastandatuna primaarsele sektorile, mis hangib tooraineid loodusest, ning tertsiaarsele sektorile ehk teenindusele. Samas määratlevad mõned allikad töötlevat tööstust ka vaid osana sekundaarsektorist, eraldades töötlevast tööstusest mäetööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse[2].

Töödeldav materjal, aine või komponent on kas loodusest saadud tooraine, mis pärineb primaarsektorist, või töötleva tööstuse mõne teise tegevusala toode. Töötlemine tähendab kauba olulist muutmist, renoveerimist või rekonstrueerimist. Töötleva tööstuse toodang on kas valmistoode või pooltoode, mida kasutab mõni teine töötleva tööstuse haru. Töötleva tööstuse alla kuulub ka toodete koostamine omavalmistatud või ostetud detailidest.[1]

Eesti olulisim töötleva tööstuse haru on masinatööstus (umbes 25% toodangust). Tähtsuselt järgmised on puidu- ja paberitööstus (20%), toiduainetööstus (15%), keemiatööstus (umbes 10%), metallitööstus (13%) ja kergetööstus (alla 5%).[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Tööstus", stat.ee
  2. "Sõnastik", märksõna "Sekundaarsektor", stat.ee
  3. "Töötlev tööstus", Estonica