Eesti Turbatööstused
Eesti Turbatööstused oli aastatel 1936–1940 tegutsenud turbatööstusega tegelev riiklik aktsiaselts[1]. Ettevõtte eelkäija oli aastatel 1922–1936 tegutsenud Riigi Turbatööstus[2].
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi Riigi Turbatööstuse põhimäärus kinnitati Riigikogus 27. juunil 1922. Veel samal aastal algasid täiemahulised tööd Rakke ja Einmanni rabas, mis küll peagi majanduslikel kaalutlustel lõpetati. Alustati turbatööstuse arendamist Lavassaare, Ellamaa, Sooniste ja Aruküla rabas ning rajati 2 elektrijaama. Pärast arendatud tööstuste töölerakendamist selgus mitmeid probleeme ja nõnda leidis Riigikontroll oma majandusaasta 1926/1927 ülevaates, et kasumlikult töötasid vaid Ellamaa ja Aruküla ning sellega oli ettevõtte kaasa toonud olulise kahju tekitamise riigile. Selgus, et Sooniste rabast saadi põletamiseks vähekõlbulikku turvast ning et Lavassaares olid turba ülestöötamise ja transpordi kulud kaugelt liiga suured. 1928. aasta aruande järgi olid seis oluliselt paranenud ning Riigikogu kandis sama aasta lõpus maha ligi 97 miljoni marga ulatuses kahjusid. Edasi jätkas tööstus kasumlikult.[3]
1929. aastal muudeti ettevõtte põhimäärust ning Riigi Turbatööstus allutati kõigile kehtivatele maksudele, millest ettevõttel varem vabastus oli. Sellega kaotati eelisseisund eraettevõtete ees.[3]
Riigivanem Konstantin Pätsi 25. juunist 1936 pärineva dekreedi alusel korraldati ettevõte ringi. Selle varad ja kohustused anti üle uuele aktsiaseltsile. AS Eesti Turbatööstused alustas tegevust ametlikult 30. septembril 1936.[3]
1930ndate teises pooles asuti riiklikult korraldama kütteainete turgu eesmärgiga vähendada küttepuude osakaalu ning suurendada turba, põlevkivi ja muude alternatiivsete kütteainete kasutamist. Metsa üleraie vähendamiseks ette võetud abinõud tõid kaasa turba müügimahtude olulise kasvu.[3]
1936. aastal asutati ettevõtte poolt Lehtse Turbatööstus ning asutati Rabasaare tööstusküla, keskuse, kus asusid ka Lehtse turbatehase juhtide ning tööliste elamud koos vajalike teeninduspunktidega (söökla, rahvamaja, kauplus, saun jms, hiljem ka lasteaed[4] Lehtse kandis on kolm turbaraba: Läste (turbakihi paksus 3,4m), Rebase (3,2m) ja Pruuna (6,0m). Turbatööstus toimis kuni 1992. aastani. 1937. aastal rajati Pööravere/Tootsi briketivabrik.[3]
Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]
Riigi Turbatööstus[muuda | muuda lähteteksti]
Juhid
- 1922–1927 – Aleksander Kink
- 1927–1936 – Kotri Hangelaid (ehk Gottfried Hacker)
Nõukogu esimehed
- 1922–1925 – O. Hinto
- 1925–1936 – Juhan Kukk
Eesti Turbatööstused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1936–1939 – Kotri Hangelaid, direktor
- 1936–1939 – Juhan Kukk, nõukogu esimees