LHV Pank

Allikas: Vikipeedia
LHV logo
LHV Panga sularahaautomaat, mis paigaldati Kristiine keskusse 2015 augustis.

LHV Pank (algselt loodud investeerimisühinguna LHV Direct; hiljem tegutsenud ka nime all AS Lõhmus Haavel & Viisemann) on 1999. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev pank.

AS LHV Pank pakub hoiuseid, ärilaene, arveldusteenust, väärtpaberivahendust, pensionifonde, liisingut ja varahaldusteenust nii eraisikutele kui ettevõtetele. Institutsionaalsetele investoritele pakub LHV Pank Balti turgude maaklerteenust. LHV toimetab finantsuudiste portaali www.lhv.ee ja investeerimisfoorumit[1]. Ettevõtte on esindatud Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes.

LHV Pank on võrreldes teiste pankadega rohkem keskendunud klientide varade kasvatamisele ja investeeringute haldamisele. LHV Pank on üks suurimaid maaklereid NASDAQ OMX Balti börsidel [1].

AS LHV Varahaldus juhib kahte aktsiafondi ja viit II samba pensionifondi, omades suuruselt kolmandat turuosa Eestis.

Ettevõtte omanikeks on kaks endist Hansapanga asutajat Rain Lõhmus ja Andres Viisemann ning hulk Eesti investoreid. Nõukogusse kuuluvad 2012. aastal Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Tiina Mõis, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits ja Raivo Hein.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pank asutati 1999. aastal investeerimisühinguna nime all LHV Direct. Järgmisel aastal käivitati finantsportaali lhvdirect.com (tänane aadress www.lhv.ee) ja avati esimene investeerimiskonto. Alustati ka täna "Börsihai" nime all tuntud aktsiamängu.

2001 hakati pakkuma investeerimistoodet "Kasvukonto" ning peeti esimesed investeerimisseminarid. Aasta hiljem tuldi turule pensionifondidega. 2003 avati kauplemiskeskkond "LHV Trader".

2004 koliti peakontor City Plaza büroohoonesse Tallinnas ning ärinimi muudeti AS Lõhmus, Haavel & Viisemanniks.

2005. aastal võeti üle Seesami pensionifondid. Samal aastal laiendati "Börsihai" mängu ka Lätti ja Leetu. Alustati ka investeerimistootega "Lapsekonto".

LHV ja GILD Bankers jagunesid 2006. aastal kaheks eraldiseivaks äriühinguks.

2007. aastasse jääb personaalse nõustamise teenuse ja Balti Pro algus. Investeerimisfondide LHV Maailma Aktsiad Fond ja LHV Tõusva Euroopa Alfa Fond loomine. Logo muutmine: AS-ist Lõhmus, Haavel & Viisemann saab LHV. Aasta pärast loodi eelmistele fondidele lisaks ka LHV Pärsia Lahe Fond.

Aktsiakapital tõstetakse 2009. aastal 100 miljoni kroonini. Nõukogu liikmeks saavad Hannes Tamjärv ja Heldur Meerits. LHV saab pangalitsentsi. Ärinime muutmine: AS-ist Lõhmus, Haavel & Viisemann saab AS LHV Pank.

Alates 6. maist 2009 omab LHV Pank krediidiasutuse tegevusluba[2].

2010. aastast alustavad arveldusteenused. Finantsajakiri Euromoney valis LHV Panga parimaks portfellihalduse teenuse pakkujaks Eestis. Nõukogu liikmeks saab Raivo Hein. LHV Pank võtab üle Luottotalo Fenno OY ja laiendab tegevust Soome.

2011. aasta sügisest alustas LHV Pank deebet- ja krediitkaartide väljastamist[3], kuid sularaha väljastamiseks ATMidest peavad kliendid kasutama teiste pankade rahaautomaate ristkasutussüsteemi alusel[4]. Ühtlasi hakati pakkuma internetipanga teenuseid igapäevasteks pangatoiminguteks.

2012. aastal alustati koostöös Tallinna Kaubamajaga LHV Partner Krediitkaardi väljaandmist. Septembris alustas LHV liising.

2016. aasta maikuus plaanib ettevõtte minna börsile. Aktsiad noteeritakse Tallinna börsil.[5]

LHV Fondid[muuda | muuda lähteteksti]

AS LHV Varahaldus haldab kahte aktsiafondi:

  • LHV Maailma Aktsiad Fond, mis investeerib hajutatult aktsiaturgudele üle maailma
  • LHV Pärsia Lahe Fond, mis investeerib Araabia poolsaarel asuvatesse riikidesse

Finantsportaal[muuda | muuda lähteteksti]

LHV Finantsportaal on investeerimisalane internetikeskkond, mis pakub ülevaateid finantsturgudest ning jagab reaalajas turukommentaare. Finantsportaalis on foorumid, värsked majandus- ja börsiuudised ning muu investeerimisalane info.

Kauplemine[muuda | muuda lähteteksti]

LHV Trader kauplemissüsteem on mõeldud eelkõige kogenud kauplejale. Peamine rõhk on USA väärtpaberitel, kuid kaubelda on võimalik enam kui 70 turukeskuses üle maailma nii aktsiate, optsioonide, valuutade kui futuuridega.

  • Aktsiaid on võimalik kaubelda 13 riigis: USA, Kanada, Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Rootsi, Šveits, Suurbritannia, Hongkong, Jaapan, Austraalia, Lõuna-Korea.
  • Optsioone on võimalik kaubelda 12 riigis: USA, Kanada, Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Šveits, Suurbritannia, Hongkong, Jaapan, Lõuna-Korea, Rootsi.
  • Futuure on võimalik kaubelda 16 riigis: USA, Kanada, Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Itaalia, Hispaania, Šveits, Suurbritannia, Hongkong, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Singapur, Rootsi.
  • Valuutadest on võimalik kaubelda 10 valuutat: AUD, CAD, CHF, EUR, GBP, HKD, JPY, MXN, SEK, USD.

LHV Pensionifondid[muuda | muuda lähteteksti]

LHV-l on viis erineva iseloomuga II samba pensionifondi:

  • LHV XL – agressiivse strateegiaga fond
  • LHV L – progressiivse strateegiaga fond.
  • LHV M – tasakaalustatud strateegiaga fond.
  • LHV S – konservatiivse strateegiaga fond.
  • LHV XS – pikaajalise stabiilse kasvatamisstrateegiaga fond.

LHV-s on ka III samba vabatahtlik pensionifond: LHV Täiendav Pensionifond.

Omanikud[muuda | muuda lähteteksti]

LHV Pank on AS LHV Group tütarettevõte. Samasse gruppi kuulub 100% ulatuses AS LHV Varahaldus, mis haldab aktsiafonde ja pensionifonde.

AS LHV Group omanikud on: Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Heldur Meerits, Mai Kaarepere, Tõnis Sildmäe, Raivo Hein, Hannes Tamjärv jt investorid, sh 3% ulatuses töötajad.

Skandaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Peegi ja Lepiku juhtum[muuda | muuda lähteteksti]

Novembris 2005 külmutas USA väärtpaberijärelevalve LHV klientide kauplemiskontod, sest selgus, et vähemalt viie kontoga seotud isikud olid kasutanud tehingute tegemiseks ebaseaduslikult hangitud infot.[6] Ebaseadusliku info hankimise ja ülikasumlike aktsiatehingute taga olid LHV turustrateeg Oliver Peek ja partner Kristjan Lepik.

Järgnenud uurimise tulemusel sõlmis SEC Lepiku ja Peegiga kohtuvälise kokkuleppe, millega uurimine nende suhtes lõpetati.

Koppeli juhtum[muuda | muuda lähteteksti]

Septembris 2007 LHVsse tööle asunud maakleri assistent Hendrik Koppel investeeris miljoneid kroone kolme kliendi raha omal käel börsimaakleri teenust pakkudes. 22. veebruaril 2008 ta vallandati eeskirjade rikkumise tõttu. Kliendid jäid oma rahast ilma kui Hendrik Koppeli kui eraisiku vastu algatati pankrotimenetlus ja ta kuulutati pankrotis olevaks.[7][8]

2009. aastal kajastas ETV saade "Pealtnägija" LHVst vallandatud endise maakleri assistendi Hendrik Koppeli lugu, kes osutas peale töösuhte lõppu eraviisiliselt kolmele erakliendile nende soovil maaklerteenust. Kliendid jäid oma rahast ilma. Hendrik Koppeli kui eraisiku vastu algatati pankrotimenetlus ja ta kuulutati pankrotis olevaks. LHV Foorumis leiti, et saatelõik oli tugevalt kallutatud ning paljastati, et saate autor Mihkel Kärmas on ühe kahju kannatanud kliendi kursusevend [9].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]