Väikeettevõte

Allikas: Vikipeedia
Üldiste kaupade pood Manaia mäe läheduses Uus-Meremaal

Väikeettevõte (inglise small business) on äriüksus, mida omab ja juhib juriidilisest isikust ettevõtja, tavaliselt on need väiksearvulise töötajaskonnaga ja tagasihoidliku käibega. Sellist laadi ettevõtte kriteeriumid erinevad maailmajagudes, näiteks Austraalias loetakse väikeettevõtluseks kuni 15 töötajat palkavat äri, Euroopa Liidus vastavalt kuni 50, Kanadas kuni 99 ja USAs kuni 500. Lisaks nendele kriteeriumitele eristatakse neid veel müügi, vara ja puhaskasumi põhjal.[1]

Paljudes riikides on väikeettevõtlus enim propageeritud ja soositud majandusruumi suuruse alusel. Väikeettevõtlus hoomab suurkorporatsioonide filiaale ja erinevaid füüsilisest isikust ettevõtjate tegutsemisvorme nagu näiteks erapoeomanikud, juuksurid, kingsepad jt.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Väikeettevõtlus tänapäevases vormis on suhteliselt noor nähtus, mille laiemat levikut on täheldatud pärast 1970. aastaid läänemaailmas. Eesti kuulus sellel ajal sotsialistlikku majandussüsteemi, milles domineerisid suured ja väga suured ettevõtted. 1980-ndatel oli Eestis levinud suurettevõtlus, mis moodustas enamuse kogu Eestimaa pinnal toimuvast äritegevusest. 1986. võttis Nõukogude Liit omaks läänelikuma suhtumise väikeettevõtlusse, võimaldades riigist eraldiseisvate üksuste tegutsemist enda majandusruumis. Uued suunad globaalses majandusruumis, mille käigus Eesti sai iseseisvaks ja oli võimeline paika panema enda majanduslikud normatiivid, jätsid eelnevad muutused väikeettevõtluses vähetähenduslikuks.[3]

Eestis hakkas väikeettevõtlus kiirelt arenema pärast taasiseseisvumist ja rahareformi. 1992. aasta sügisel võimule tulnud liberaalsete vaadetega koalitsiooni poliitika soodustas ettevõtete tegutsemist, mille tõttu väikeettevõtlus arenes jõudsalt ning andis ka sellega oma panuse majanduse languse pidurdamisse. Märkimisväärne osa tööhõivest langes taasiseseisvumise järel väikeettevõtjate õlgadele. Tööhõive kasv tõi kaasa ostujõu suurenemise, mis omakorda tõi kaasa kaubanduse elavnemise. Tänapäeva Eestis on väikeettevõtlusel võimalusi areneda erinevate teenuste ja kaupade turundamiseks mitmeid, millest üks tähtsamaid on internetikaubandus.[3].

Väikeettevõtluse eelised[muuda | muuda lähteteksti]

Väikeettevõtted pakuvad kvaliteetseid töökohti ja nendest töötavad inimesed tunnevad ennast paremini, töötades paindlikumas ja vähem akadeemilises töökeskkonnas. Selles võtmes on olulisel kohal inimfaktor. Näiteks suur osa perefirmasid suudavad pakkuda positiivset töökeskkonda. Paljud väikeettevõtted arvestavad oma tegevuses sotsiaalsete olude ja keskkonnatingimustega rakendades nn korporatiivset ühiskondlikku vastutust.[4] Väikeettevõtlus elavdab enda olemasoluga majandust. Kohalikud väikeettevõtted turustavad tihtipeale lähedusest saadavat toodangut ja neil on võimalus muuta oma kaubavalikut vastavalt kohalikule majandusruumile ja soovidele. Kiirem reageerimisvõime annab väikeettevõtetele eelise suurettevõtete ees, kuna suurus muudab muutuste läbiviimise protsessi logistiliselt keerukamaks, puudub bürokraatlik inerts.[1]

Väikeettevõtete probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

Väikeettevõtete probleemid algavad nende suurusest, sest tihtipeale suudavad suured ettevõtted tagada püsiva tarnetsükli. Üks suurimaid pankroti põhjuseid on kapitali puudus, mis on tingitud väikeettevõtluse olemusest. Väikeettevõtluse olemuslikud probleemid tulenevad tema definitsioonist. Väike kapitali hulk ja vähene töötajaskond ei võimalda alati võistelda suurettevõtetega samadel alustel. Näiteks sarnased standardid suur- ja väikeettevõttele pärsivad ebavõrdselt väiksemate võimalust tegutseda ja konkureerida.[1]

Panus majandusse[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikides moodustavad väikeettevõtete käibed umbes 50% sisemajanduse koguproduktist ja võimaldavad üle poole kogu riigi tööhõivest. Kõige suuremad tööpakkujad on ärid, mis palkavad alla kümne inimese, järgnevad vastavalt 10–20 ja 20–100 inimest palkavad ettevõttegrupid. Väljaande The Family Business Review andmetel on USA-s umbes 17 miljonit üksikisikust ettevõtja omatud äri. Selles grupis on enamuses niinimetatud „pereärid“, mis pole seotud suuremate konglomeraatidega. Ameerika Ühendriikides on hinnanguliselt 22 miljonit väikeettevõtet (alla 500 töötajaga) ja 14 000 suurettevõtet. Väikeettevõtlus on David Birchi uuringute alusel kõige efektiivsem meetod kohalike majandusruumide elavdamiseks ja selle propageerimine võimaldab suuremat konkurentsi ja seeläbi paremat tarbijate vajaduste katmist võistluses suurkorporatsioonidega.[1]

Väikeettevõte Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Väikeettevõtlus Euroopa Liidus[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidu üheks eesmärgiks on ettevõtluse arendamine. Ettevõtlus on konkurentsivõime, innovatsiooni, majanduskasvu ja tööhõive edendaja. Seetõttu võttis Euroopa Liidu komisjon uuesti kasutusele Ettevõtluse tegevusplaani. Sellised tegevused nagu ettevõtliku mõtteviisi ja suhtumise arendamine on juba rakendamist leidnud. Väiksed ettevõtted loovad enam töökohti kui suured firmad. Väikeettevõtetes töötab 2/3 Euroopa Liidu tööjõust. Eurostati uuring näitas, et uued ettevõtted palkavad keskmiselt kolm töötajat. Alustatud on ettevõtjate sotsiaalkaitse projektiga, mille ajendiks olid potentsiaalsete firmade alustajate erinevad esilekerkivad takistused. Komisjoni poolt loodud ekspertide grupp juhib uurimust, mille tulemusena loodetakse muuta FIE-dena tegutsemine atraktiivsemaks. Väikeettevõtete üks olulisemaid arengu aspekte on võimaliku tööjõu kutseõpe ja haridus. Oskustööliste puudus on üks väikeettevõtete sagedamini mainitud probleeme.[4]

Rahastamisvõtted[muuda | muuda lähteteksti]

  • Isiklik rahastamine oma rahaga, tagatisega laenuga
  • Laenuga sõpradelt või perelt
  • Rahastamine erafondidest
  • Isiklikest säästudest
  • Partnerluslepingute koostamisega
  • Pankade rahastamise ja laenu abil[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 http://en.wikipedia.org/wiki/Small_business
  2. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. detsember 2009. Vaadatud 1. mail 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. 3,0 3,1 Arvi Kuura. Väikeettevõtlus, Tartu 2001
  4. 4,0 4,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 1. mail 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]