Piim

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib piimanäärme saadusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Piim (täpsustus)

Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit enne seda, kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima.

Koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

  Piima koostis
Ained Inimene Lehm Lammas Kits Hobune
Vesi 87,2 % 87,5 % 82,7 % 86,6 % 90,1 %
Süsivesikud 7,0 % 3,6 % 6,3 % 3,9 % 5,9 %
Rasvad 4,0 % 3,5–4,0 % 5,3 % 3,7 % 1,5 %
Valgud 1,5 % 4,6 % 4,6 % 4,2 % 2,1 %
Mikroelemendid 0,3 % 0,7 % 0,9 % 0,8 % 0,4 %

Piim on emulsioon, mis koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem valku. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid.

Piim kui toiduaine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piim klaasis

Mõne imetaja, eriti lehma, kitse, lamba ja pühvli piima koguvad inimesed toiduks. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöörimist, või töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rjaženka).

Kui värske piim jäetakse mõneks ajaks seisma, siis läheb ta hapuks. Seda põhjustab fermentatsioon: piimhappebakterid muudavad piimasuhkru piimhappeks. Seda fermentatsiooniprotsessi kasutatakse mitmete piimatoodete valmistamisel.

Ka pastööritud lehmapiim läheb hapuks, kui seda ei hoita külmutuskapis 1–4 kraadi juures. Piima hapnemist saab ära hoida töötlemisega ultrakõrgel temperatuuril. Niiviisi töödeldud piima saab avamata kujul säilitada väljaspool külmutuskappi mitu kuud.

Rinnapiim[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rinnapiim

Inimese rinnapiima peetakse tavaliselt imikute peamiseks toiduks. See sisaldab

Taluvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimene, eriti Euroopa ja osalt ka Aafrika päritoluga inimene, joob erinevalt teistest imetajatest piima ka pärast imikuiga. Võime seedida piimas sisalduvat laktoosi ka täiskasvanuna on geneetiliselt hiline (umbes 8000 aastat vana) ning on tõenäoliselt tekkinud levinud piimaveisekasvatuse põhjal nimetatud piirkondades. Laktoosi seedimiseks on tarvis ensüüm laktaasi, mida toodetakse esimestel elukuudel küll kõikide inimeste organismis, kuid mille tootmine enamikul inimestel pärast imikuiga lakkab. Kui enamik Euroopa päritolu inimesi talub piima, siis enamikul aasialastel, Ameerika põliselanikel ja aafriklastel tekivad laktoositalumatuse tõttu seedehäired (puhitused, kõhulahtisus). Kuid need inimesed võivad puuduva ensüümi laktaasi tablettidena sisse võtta.

Majanduslik tähtsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa Liidus lubatud joogipiima sordid
Nimetus Rasvasisaldus Märkus
Toorpiim 3,5–4,0 % töötlemata piim, tohib müüa ainult
tootmispaigas
Pakitud toorpiim 3,5–4,0 % nagu toorpiim, kuid pakendatuna
kaupluses saadaval
Täispiim vähemalt 3,5 % peab olema termiliselt töödeldud
Väherasvane piim
vähese rasvasisaldusega piim
1,5–1,8 % peab olema termiliselt töödeldud
Rasvatu piim
kooritud piim
maksimaalselt 0,3 % peab olema termiliselt töödeldud

Piima põllumajanduslik kogutoodang on umbes 500 miljonit tonni aastas, millest umbes 85% moodustab lehmapiim. Kõige suuremad piimatootjad on USA, India ja Venemaa.

Nii mõneski kultuuris, mis pärineb põhiliselt karjastest ja nomaadidest, on piimaloomapidamine, piim ja piimasaadused (näiteks juust, jogurt) toitumises kesksel kohal, kuid on ka rahvaid, kes peale rinnapiima üldse piima ei tarvita.

Piimatarbimine kasvab maailmas jõudsalt, kuid ülekaalukalt piimasaaduste kujul. Toiduainetetööstus töötleb piima arvukates vormides alates pagaritööstusest ja jäätisetööstusest kuni lihatöötlemiseni ning konservitööstuse ja kulinaariatööstuseni välja.

Piimatootmine Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis toodetud joogipiimast on üle 90% 2,5-protsendine piim.

25. märtsil 2004 kiitis Euroopa Liidu piima ja piimatoodete korralduskomitee heaks määruse eelnõu, mille kohaselt Eesti võib jätkata 2,5-protsendise joogipiima tootmist ja kasutamist kuni 30. aprillini 2007. 2,5-protsendilist joogipiima võib turustada ainult Eestis ning ainult Eestis toodetud ja töödeldud piimast.

Eestis lüpstava piima rasvasisaldus on 3,8%–5,0%.

Piimaloomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis on peaaegu ainuke piimaandja lehm. Ka Kesk-Euroopas on põhiline piimaandja lehm, peamiselt mägedes ka lammas (vt lambapiim) ja kits (vt kitsepiim), peamiselt Aasias veel pühvel (vt pühvlipiim) ja ka hobune (vt hobusepiim), kohati ka eesel, kaamel ja jakk, Lõuna-Ameerika Andides harva ka laama. Arktikas kasutatakse ka põhjapõtrade piima.

Suuremad piimatootjad 2012. aastal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimad lehmapiima tootjad[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osak.,
%
USA USA 90 865 000 14,5
India India 54 000 000* 8,6
Hiina Hiina 37 419 500 6,0
Brasiilia Brasiilia 32 099 658 5,2
Venemaa Venemaa 31 576 047 5,0
Saksamaa Saksamaa 30 506 929 4,9
Prantsusmaa Prantsusmaa 23 983 197 3,8
Uus-Meremaa Uus-Meremaa 20 053 000 3,2
Türgi Türgi 15 977 837 2,6
Suurbritannia Suurbritannia 13 884 000 2,2
Maailm kokku 625 754 261 100
* – FAO hinnang
Suurimad pühvlipiima tootjad[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osak.,
%
India India 66 000 000* 67,7
Pakistan Pakistan 23 652 000 24,3
Hiina Hiina 3 080 000* 3,2
Egiptus Egiptus 2 650 000* 2,7
Nepal Nepal 1 153 838 1,2
Myanmar Myanmar 307 000 0,3
Itaalia Itaalia 192 455 0,2
Iraan Iraan 145 000* 0,1
Sri Lanka Sri Lanka 61 710 0,1
Türgi Türgi 46 989 0,0
Maailm kokku 97 417 135 100
* – FAO hinnang
Suurimad kitsepiima tootjad[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osak.,
%
India India 4 850 000* 27,2
Bangladesh Bangladesh 2 608 000** 14,6
Sudaan Sudaan 1 532 000* 8,6
Pakistan Pakistan 779 000 4,4
Mali Mali 715 000 4,0
Prantsusmaa Prantsusmaa 624 016 3,5
Somaalia Somaalia 500 000* 2,8
Hispaania Hispaania 443 625 2,5
Kreeka Kreeka 407 000* 2,3
Türgi Türgi 369 429 2,1
Maailm kokku 17 846 118 100
* – FAO hinnang
** – arvutuslik
Suurimad lambapiima tootjad[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osak.,
%
Hiina Hiina 1 580 000 15,6
Türgi Türgi 1 010 007 10,0
Süüria Süüria 703 008 6,9
Kreeka Kreeka 699 500** 6,9
Rumeenia Rumeenia 650 912 6,4
Somaalia Somaalia 615 000* 6,1
Hispaania Hispaania 552 517 5,5
Sudaan Sudaan 532 000* 5,3
Iraan Iraan 465 000* 4,6
Itaalia Itaalia 406 177 4,0
Maailm kokku 10 122 521 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik
Suurimad kaamelipiima tootjad[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osak.,
%
Somaalia Somaalia 1 090 000* 39,1
Keenia Keenia 933 616 33,5
Etioopia Etioopia 165 117 5,9
Mali Mali 138 727 5,0
Saudi Araabia Saudi Araabia 100 000* 3,6
Niger Niger 98 079 3,5
Sudaan Sudaan 61 000* 2,2
AÜE AÜE 45 000* 1,6
Mauritaania Mauritaania 26 250** 0,9
Tšaad Tšaad 24 000** 1,4
Maailm kokku 1 635 857 100
* – FAO hinnang
** – arvutuslik

Konserveerimine ja piimasaadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Et värsket piima paremini säilitada, seda kuumutatakse. Selleks on mitmeid menetlusi: pastöörimine, millega saadakse tavalist piima, ja ultrakõrgrõhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil säilivaks.

Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks. Ka arvukad hapupiimasaadused, nagu hapupiim, jogurt, keefir, kumõss ja pett, aitavad muuhulgas piima säilitada.

Piima saab töödelda arvukateks piimasaadusteks, näiteks võiks, juustuks ja kohupiimaks. Töötlemiskohti, kus piima ka säilitamiseks töödeldakse, nimetatakse meiereideks, piimatööstusteks ja juustutööstusteks.

Varia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Piimalehmad toodavad tänapäeval umbes 4000–4500 liitrit aastas (11–12 liitrit päevas). Üksikud tipplehmad toodavad ajuti kuni 12 000 liitrit aastas (33 liitrit päevas).
  • Kõige rohkem piima toodavad sinivaalad. Üks emane sinivaal toodab 400–600 liitrit väga rasvarikast piima päevas. Vaalapoeg võtab päevas juurde umbes 100 kg.
  • Kõige kallimat piima on (eksperimendi jaoks) lüpstud hiirtelt. Et ühe liitri hiirepiima saamiseks on tarvis lüpsta umbes 4000 hiirt, siis üks liiter hiirepiima maksab umbes 20 000 eurot.

Kasulikkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selle üle vaieldakse, kas lehmapiima joomine on täiskasvanud inimesele kasulik, kuigi on üldtunnustatud, et lastele on see kasulik. Piima küll kiidetakse sageli selle pärast, et see sisaldab palju kaltsiumi, mis on vajalik luude normaalseks kasvuks ja närvide funktsioneerimiseks, kuid mõningatel andmetel ei lase piimas sisalduvad valgud selles leiduvat kaltsiumi luude ehitamiseks kasutada.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org. Kasutatud 15.01.2015. (inglise)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: