Sekundaarne sektor
Sekundaarne sektor ehk töötlev majandus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Sekundaarse sektori koosseisu kuuluvad tööstus ja ehitus.
Sekundaarse sektori areng algas Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus manufaktuuride rajamisega. Maailmamajanduses mängis sekundaarne sektor suurt rolli 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel.
Tänapäevases majanduses näitab sekundaarse sektori ülekaal, et riik või piirkond on keskmiselt arenenud. Sekundaarse sektori ülekaal on vähim arenenud Põhja riikides ja kõrgeim arenenud Lõuna riikides.
Sekundaarse sektori harud
[muuda | muuda lähteteksti]- Energeetika sh kütusetööstus (naftatööstus, gaasitööstus ja soetööstus) ning elektroenergeetika
- Metallurgia, sh must metallurgia ja värviline metallurgia
- Masinatööstus, sh laevaehitus, veduri-vagunitööstus, autotööstus, lennukitööstus, aparaaditööstus, tööpingitööstus, elektroonikatööstus, elektrotehnikatööstus, arvutitööstus, meditsiintehnikatööstus, robotitööstus jm.
- Keemiatööstus, sh üldkeemiatööstus, orgaanilise sünteesi tööstus, farmaatsiatööstus
- Kergetööstus, sh tekstiiltööstus (puuvillatööstus jt), naha- ja jalatsitööstus, õmblustööstus, moetööstus jm.
- Toiduainetetööstus, sh leivatööstus, piimatööstus, lihatööstus, konservitööstus, juustutööstus, makaronitööstus, suhkrutööstus, õlletööstus, veinitööstus, tubakatööstus jm.
- Puidutööstus, sh tselluloosi- ja paberitööstus, mööblitööstus jm.
- Ehitus