Maakond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti haldusüksuse tüübist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Maakond (täpsustus)

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Praegused maakonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Hiiu maakondSaare maakondLääne maakondHarju maakondLääne-Viru maakondIda-Viru maakondRapla maakondJärva maakondJõgeva maakondTartu maakondPõlva maakondVõru maakondValga maakondViljandi maakondPärnu maakond
Eesti maakonnad (lingitud)
Eesti maakondade rahvastiku jaotus

Rahvaarvu järgi kahanevalt:

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aastal oli Eestis 11 maakonda. Maakonnad likvideeriti Eesti NSVs 1950. aasta haldusreformiga. 1960. aastate haldusreformid jätsid varem arvukatest maarajoonidest alles 15, mis 1990. aastate algul nimetati ümber maakondadeks.

Maakonnad ja vojevoodkonnad 17. sajandi algul[muuda | muuda lähteteksti]

Frederick de Witti 18. sajandi alguses avaldatud kaart

Rootsi valdused:

Poola valdused:

Taani valdus:

Maakonnad alates 1780. aastate haldusreformist kuni 1910. aastateni[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa kubermang (provints):

  • Harjumaa (saksa Kreis Harrien)
  • Järvamaa (saksa Kreis Jerwen)
  • Läänemaa (saksa Kreis Wiek, Kreis Wieck)
  • Virumaa (saksa Kreis Wierland)

Liivimaa kubermang (provints):

  • Pärnumaa (saksa Kreis Pernau)
  • Tartumaa (saksa Kreis Dorpat)
  • Viljandimaa (saksa Kreis Fellin)
  • Võrumaa (saksa Kreis Werro)
  • Saaremaa (saksa Oesel; Saaremaad loeti ka eraldi provintsiks, seal oli nt eraldi aadliomavalitsus kohaliku rüütelkonna näol)

Maakonnad 1918–1940[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti haldusjaotus 1925

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]