Kõrgharidus

Allikas: Vikipeedia

Kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikule käsitlusele rajanev haridus, mida tõendab vastav lõpudokument[1].

Alates 2002/2003. õppeaastast on kõrgharidussüsteem kolmeastmeline, järgides Euroopa kõrgharidusruumi bachelor-master-PhD mudelit. Kõrgharidustaseme õpped on kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõpe, ja rakenduskõrgharidusõpe, kõrghariduse teisel astmel magistriõpe ja integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe ning kõrghariduse kolmandal astmel doktoriõpe. Kõrgharidusõppesse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus, kuid õppeasutused võivad kehtestada täiendavaid vastuvõtutingimusi, näiteks sisseastumiseksamid, riigieksamite tulemused või vestlus.

Kõrgharidust andvad õppeasutused jagunevad:

a) avalik-õiguslikeks ülikoolideks ja eraülikoolideks, mis viivad läbi õpet kõigil kõrgharidustaseme õpetel

b) riigirakenduskõrgkoolideks ja erarakenduskõrgkoolideks, mis viivad läbi õpet rakenduskõrgharidusõppes ja võivad õpet läbi viia ka magistritasemel.

Lisaks võivad rakenduskõrgharidusõpet läbi viia ka kutseõppeasutused, kellel on õppe läbiviimise õigus.

Kõrgharidussüsteemi reguleerivad Eestis "Ülikooliseadus", "Rakenduskõrgkooli seadus" ja "Erakooliseadus".

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Ülikooliseadus".