Eesti politsei

Allikas: Vikipeedia

Eesti politsei


Eesti politsei vapp
Eesti politsei vapp
Moodustatud 1918
Asutuse tüüp avaõiguslik
Peakorter Tallinn
Piirkond Eesti Vabariik
Juhtkond Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor

Eesti politsei oli iseseisev täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulus aastatel 1991. kuni 2009. Siseministeeriumi valitsemisalasse.

Eesti politsei keskasutuseks oli Politsei- ja Piirivalveamet. Eesti Politsei organisatsioon koosnes neljast territoriaalsest politseiprefektuurist ja kahest üleriigilisest politseiasutusest. Eesti politsei loodi 1918. aastal ning taasloodi 1991. aastal ning reorganiseeriti 2010. aastal politsei, piirivalve ja kodakondsus- ning migratsiooniasutuste ühendametiks, Siseministeeriumi alluvuses.

Eesti riiklik iseseisvus kuulutati välja Tallinnas 24. veebruaril 1918. Järgmisel päeval algas 9 kuud kestnud Saksa okupatsioon. Eesti politsei asutati 12. novembril 1918. Kriminaalpolitsei asutamise kuupäev on 5. jaanuar 1920, kaitsepolitsei (aastast 1925Poliitiline Politsei) asutati 12. aprillil 1920.

Ülesanded ja pädevused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Eesti politsei täidab vastavalt seadusele järgnevaid ülesandeid : 1) abistab kodanikke oma pädevuse piires; 2) kaitseb kodanike elu, tervist, au ja väärikust, vara ning omandit õigusvastaste rünnete eest ja muu ohu korral; 3) tagab korra avalikes kohtades: õiguserikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed; 4) võtab vastu ja registreerib õiguserikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat informatsiooni, võtab viivitamatult tarvitusele abinõud õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks; 5) algatab kriminaalasju, teostab kohtueelset uurimist ja täidab muid ülesandeid, mis tulenevad kriminaalprotsessi seadustest; teeb ekspertiise ja kriminalistikauuringuid; 6) täidab oma pädevuse piires kohtuotsuseid ja kohtumäärusi, viib täide aresti, lühiajalist vangistust ja väljasaatmist, valvab ja konvoeerib kinnipeetud ja vahi alla võetud isikuid; 7) tagab politseisse toimetatud isikute õigused ja seaduslikud huvid, vajaduse korral meditsiinilise abi, annab esialgse selgituse politseisse kutsumise või toimetamise kohta; 8) osaleb õiguserikkumiste, narkomaania, joomarluse ja muude väärilmingute profülaktikas; 9) aitab kaasa karistuse ärakandnud isikute sotsiaalsele kohanemisele; 10) viib läbi menetlust haldusõiguserikkumiste asjades; 11) otsib taga teadmata kadunud, ebaseaduslikult Eestis viibivaid ning teisi isikuid seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud korras; 12) kaitseb välisriikide suursaatkondi ja suursaadikute elukohti; valvab Vabariigi Valitsuse poolt määratud objekte; 13) reguleerib liiklust ja teostab liiklusjärelvalvet, kontrollib teede, tänavate, liikluskorraldusvahendite ja liiklusvahendite seisukorda; 14) kontrollib kehtestatud eeskirjadest kinnipidamist tema järelevalve all olevate objektide avamisel ja töötamisel; 15) kontrollib passimäärustikest ning kodanike sisse- ja väljaregistreerimise eeskirjadest kinnipidamist; 16) kontrollib välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise ja töötamise seaduslikkust; 17) informeerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse organeid kuritegevuse olukorrast, avariidest, tulekahjudest, katastroofidest, loodusõnnetustest ja muudest erakorralistest sündmustest ning võtab tarvitusele vältimatud abinõud nende tagajärgede likvideerimiseks, inimeste päästmiseks ja abistamiseks; annab abi isikutele, kes on saanud kannatada õiguserikkumiste tõttu või kes on abitus seisundis; 18) tagab leitud ja politseile üleantud asjade ja dokumentide säilimise nende tagastamiseks omanikule või seaduslikule valdajale või üleandmiseks leiubüroole; 19) osaleb looduskeskkonna, loodusvarade ja -objektide kaitsel; 20) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.

2. Politsei abistab oma pädevuse piires : 1) tervishoiu- ja veterinaarjärelevalveorganeid karantiini rakendamisel epideemia või episootia korral; 2) raviasutusi, rakendades õigusaktidega ettenähtud korras nende isikute kohaletoimetamist, kes oma tervisliku seisundi tõttu kujutavad ohtu iseendale või teistele isikutele; 3) tuletõrje- ja päästeteenistusi nende teenistusülesannete täitmisel, tagades vajaduse korral avaliku korra; 4) Kodakondsus- ja Migratsiooniametit passimäärustikest kinnipidamise ning isikute sisse- ja väljakirjutamise eeskirjadest kinnipidamise kontrollimisel; 5) julgeolekuasutusi nende ülesannete täitmisel; 6) Maksu- ja Tolliametit tollieeskirjade tolliseaduse tähenduses rakendamisel.

3. Kui politseiametnik või vastava väljaõppe saanud politseikadett osutub õigusrikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud ajast ja kohast sõltumata asuma teenistuskohustuste täitmisele.

4. Vastava väljaõppe saanud politseikadetil on politsei teenistusülesannete täitmisele asumisel politseiametniku õigused, kohustused ja vastutus.[1]

Eesti politsei põhiväärtused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühtne organisatsioon vajab ühiselt tunnustatud eetilisi väärtusi, seepärast toimusid 2006. aastal kõigis politseiasutustes arutelud ja seminarid politseieetika teemadel. Neil koolitustel arutleti ka Eesti politsei ühtsete põhiväärtuste sõnastamise üle. Võimalus selles debatis kaasa rääkida oli antud kõigile politseiteenistujatele. 27. veebruaril 2007. aastal politseieetika konverentsil kinnitati politsei põhiväärtused, milleks on: professionaalsus, ausameelsus, inimlikku, koostöö. Professionaalsus – teadlikkus politsei rollist ühiskonnas, pühendumine objektiivsele klienditeenindusele, mis toimub pädevalt ja kvaliteetselt vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute ning nende järjepideva arendamise kaudu.

Ausameelsus – eeskujulik isiksus ja käitumine; seesmine kooskõla mõtete, sõnade ja tegude tasandil; seaduste, ameti- ja politseivande ning põhiväärtuste järgimine; au, õiglustunde ja usaldusväärsuse süvendamine.

Inimlikkus – objektiivne, eelarvamusteta tähelepanu ja hoolivus kõigi inimeste õiguste, inimväärikuse, väärtuste, veendumuste ja vara suhtes; abi ja toetuse osutamine nii sõnas kui ka teos.

Koostöö – üksteisest hoolimine ja abi osutamine; teadmine, et töötatakse ühise eesmärgi nimel; partnerlus, kommunikatsioon ja nõuandmine; meeskonnatöö ja meeskondlik toetamine; töötamine koos kogukonna ja teiste institutsioonidega, et tagada Eesti põhiseaduslik kord ja lahendada probleeme, mis mõjutavad turvalisust.

Struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Politseiasutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Politsei kuulub ühendametisse koos piirivalve ja kodakondsus ning migratsiooniameti asutustega, mille tööd koordineerib Politsei- ja Piirivalveamet (Pärnu maantee 139, Tallinn). Amet on politsei arengu ja strateegia väljakujundaja ning suunaja.

Eestis on 4 regionaalset politseiprefektuuri.

Lisaks on ka kaks üleriigilist spetsialiseeritud politseiasutust. Julgestuspolitsei (Ädala tänav 4e, Tallinn) tegeleb tähtsate objektide ja isikute kaitsega ning koordineerib korrakaitse tööd. Keskkriminaalpolitsei (Tööstuse tänav 52, Tallinn) uurib raskemaid või üleriigilise tähtsusega kuritegusid.

Politseipeadirektorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Politsei juhtide loend

Eesti Politsei viimane juht oli 16. juunist 2008 kuni 31. detsembrini 2009. aastani politseipeadirektor Raivo Küüt.

Politseiteenistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Politseiteenistus on töötamine politseiasutuses, Eesti Riigikaitse Akadeemias ja politseiõppeasutuses politseiametniku ametikohal. Politseiametnik on politseiteenistuses olev isik, kes on riigiametnik.

Politseiametnike ametikohad jagunevad kolme põhigruppi (lähtudes ametikohal töötamiseks esitatavatest haridus- ja muudest põhinõuetest) : kõrgemad -; vanem – ja noorempolitseiametnikud.

  • Kõrgemad politseiametnikud :
    • Politseipeadirektor, kaitsepolitsei peadirektor;
    • Politseipeadirektori asetäitja, kaitsepolitsei peadirektori asetäitja;
    • Politseidirektor, politseiprefekt;
    • Politseiasedirektor, politseiaseprefekt, politseinõunik;
    • Ülemkomissar;
    • Komissar.
  • Vanempolitseiametnikud :
    • Politseijuhtivinspektor, juhtivassistent, juhtivkonstaabel;
    • Politseivaneminspektor, vanemassistent, vanemkonstaabel;
    • Politseiinspektor, assistent, konstaabel.
  • Noorempolitseiametnikud :
    • Politseinooreminspektor, nooremassistent, nooremkonstaabel.
  • Assistentide ametinimetusi kasutatakse vaid Kaitsepolitseiametis.[2]

Politseiharidust saab omandada Sisekaitseakadeemia politseikolledžis ja Paikuse politseikoolis.

Alates 1991. aastast on teenistusülesannete täitmisel hukkunud 19 politseinikku. [3]

Sümboolika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti politsei vapp

Politsei vapp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Politsei vapp on kilbikujuline. Sinisel taustal on kujutatud tagajalgadele püstitõusnud hõbedast lõvi, kes esikäppadega hoiab väikest riigivappi. Lõvi valimisel vapiloomaks on lähtutud tõigast, et just sellele loomale on iseloomulike omadustena omistatud õilsust ja julgust. Lõvi on ka riigivapi vapiloom. Looma püstiseisev asend sümboliseerib valmisolekut tegutsemiseks. Lõvi on kujutatud hõbedasena, sest seegi värv sümboliseerib õilsust ja mehisust. Väikese riigivapi hoidmine esikäppade vahel tähendab valmisolekut avaliku korra ja riigi huvide kaitseks. Taustavärv sinine, mis on ühtlasi ka üks lipuvärvidest, sümboliseeribki rahu ja stabiilsust. Vapi kujundamisel on lähtutud ajaloolistest traditsioonidest ja võetud aluseks Eesti politsei märgilahend 1930-ndatest aastatest, mida on heraldiliselt korrastatud.

Eesti politsei lipp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Politseiameti lipu põhivärviks on sinine, mis on üks riigilipuvärvidest ning mis sümboliseerib rahu ja stabiilsust. Sinisel kangal on valge püstitõusnud lõvi, kes hoiab esikäppade vahel väikest Eesti riigivappi. Lõvi keel ja küünised on punased. Lipu kujundamisel on lähtutud Eesti politsei olemasolevast vapist. Politseiameti piduliku kandelipu laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 9, lipukanga suurus on 105 x 135 cm. Lipp on ääristatud kuldsete narmastega. Varras on lakitud puidust, vahelüli ja vardaehis kuldsed.[4]

Vormiriietus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti politseinikud kannavad mugavat ja tööks igati praktilist vormi ning on samas kodanikele hõlpsasti äratuntavad. Politseinikud kannavad sõltuvalt aastaajast suvist vormi või talvist vormi. Iga politseiniku vormil on kindlad tunnused, nagu mütsimärk ja embleem varrukal.

Mütsimärk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mütsimärk kujutab 40 mm kõrgust emailitud politseivappi (sinisel kilbil hõbedane püstasendis lõvi, kes esikäppadega hoiab väikest riigivappi), mida ümbritseb kollasest metallist stantsitud tammepärg, mille moodustavad vapi tipu all kaks risti asetsevat tammelehte ja vapi külgedel kummalgi pool kolm lehepaari. Mütsimärgi kõrgus on 60 mm.

Politsei varrukaembleem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varrukaembleem kujutab 80 mm kõrgust ja 65 mm laiust politseivappi, s.o sinist vapikilpi, millel on hõbedane püstasendis lõvi, kes esikäppadega hoiab väikest riigivappi. Embleemi ääristus on hõbedane. Kilbi kohal, 5 mm kõrgusel ülemisest äärest on kilbiga ühelaiune, 15 mm kõrgune poolkaares, sinise ääristusega valgel taustal siniste trükitähtedega kiri – POLITSEI.

Eraldusmärgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Politseivormiriietuse õlakul kantakse eraldusmärkidega õlakukatet. Politseiametnike eraldusmärkideks on vastavalt ametikohale õlakutel kantavad riigivapi kujutis ja/või üks või mitu suurt või väikest tärni. Eraldusmärkide detailne kirjeldus on antud politseivormiriietuse kirjelduses.

Politsei teenetemärgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teeneterist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teeneterist antakse korraliselt iga aasta 12. novembril – Eesti politsei aastapäeval.

Politsei teenetemärgi joonis ja statuudi eelnõu kooskõlastati algsel kujul Riigikantseleis 1993. aastal ja viimane versioon kinnitati siseministri määrusega 1998. aastal.

Erilise vapruse tunnustamiseks lisatakse teeneteristile kaks ristuvat mõõka

Mentori Aumärk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aumärk on asutatud politseiametnike tunnustamiseks olulise panuse eest politsei koolituse edendamisel ja personali arendamisel eest Eesti politseis.

Aumärk antakse politseiametnikule üks kord teenistuse jooksul.

Aumärki kantakse tava- ja piduliku vormi paremal taskuvoldil teistest märkidest kõrgemal.

Politseiasutuse Teenetemärk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teenetemärk on asutatud politseiametnike ja teenistujate tunnustamiseks silmapaistvate teenete eest politseiasutuse ees.

Tehnika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Autod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Škoda Octavia politseiauto Tallinnas

Nõukogude aja lõpus domineeris kollaka tooniga erinevad VAZ margid (Žigulid). Politsei tulekuga võeti kasutusele sini-valge kombinatsioon, koos eesti keelsete kirjadega. Pärast taasiseseisvumist olid Eesti politsei masinapargis peamiselt VAZ tüüpi Ladad ja UAZ'id, kuid aja möödudes lisandus sinna ridamisi lääne päritolu sõidukeid. 1994. aastal sai EP endale näiteks 100 Suzuki Vitarat ja 25 Mazda 626'te. Edaspidi olid peamisteks sõiduvahenditeks veel ka Opeli, Mazda, VW, Fordi ja Mercedes-Benz tüüpi masinad. 2004. aastal välja kuulutatud riigihankega sai Eesti politsei allüksus enda käsutusse Subaru Imprezad.

2006. aasta sõiduautode riigihanke tulemusel (võitis AS Rentcar) sai politsei 42 politseitööks kohandatud Volkswagen Transporteri väikebussi, kuus Suzuki Grand Vitara maasturit ja 38 keskklassi sõiduautot Nissan Primera. Väike-keskklassi sõiduautodest kaheksa politseivärvides ja seitse eravärvides Toyota Corollat[5],[6].

2007. võttis Politseiamet kasutusrendile 129 uut sõidukit. Korrakaitsjate autopark täienes Škoda Octavia sõiduautode ja Fiat Doblo väikebussidega.[7] 2008. aasta aprillis ja mais kuulutas Politseiamet välja riigihanked, millega võetakse kasutusrendile kokku 217 sõidukit.[8]2009. aasta alguses sai Eesti Politsei enda käsutusse ligikaudu 100 uhiuut politseivärvides sõiduautot Škoda Superb. Aastal 2010 sai Eesti Politsei mitu VW Transporterit, mida hakatakse kasutama kaalubussidena. Viimase väljakuulutatud riigihankega (2011 sügis kuni 2012 talv) saab Eesti Politsei enda käsutusse 80 uhiuut Škoda Octaviat, mida hakatakse kasutama igapäevases korrakaitse töös. Lisaks täieneb ka Škoda Superbide rida, kuhu lisandub hulgaliselt 2.0 TDI mootoritega 4x4 sõiduvahendeid ning juurde tuleb ka 2 VW Transporter Combit.

Mootorrattad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1996. Eestis töövisiidil viibinud Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaa siseminister Ekkehard Wienholtz kinkis Paikuse politseikoolile kaks mootorratast, mida kadetid kasutasid nii treeningsõitudeks kui ka Pärnus patrullimiseks. BMW mootorrattad olid 10 ja 12 aastat vanad. Ligi 200 kilo kaaluvate 5-käiguliste rataste töömaht on 650 kuupsentimeetrit. Politseikoolis oli seni arvel üle 20 mootorratta, suurem osa oli juba amortiseerunud. Korralikest mootorratastest oli suur puudus. Liikluspolitseil on küll kümmekond valget Jawat, mis omal ajal osteti VIPide eskordiks, aga neid enam ei kasutata.[9]

Alates 2001. aasta kevadest on kasutuses üks erivarustusega mootorratas BMW R 850 R. 2003 võeti kasutusele BMW R 1100 S.[10] 2008. aastast kasutab Põhja Politseiprefektuur viit politseimootorratast: kahte Hondat' ja kolme Suzukit, mis aitavad teedel kiiruseületajaid ohjeldada.[11] Ida Politseiprefektuuris on 2 mootorratast.

Motoroller[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärnu politseiosakonna käsutuses on viis motorollerit, millest üks on Kilingi-Nõmmel.[12] Oma rolleripolitseinikud on Tartu -, Valga ja Viljandimaal. Nemad kontrollivad peamiselt parke ja puhkealasid, et tagada seal avalikku korda. Ida Politseiprefektuuris on 8 motorollerit.

Jalgrattad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jalgrattaid kasutakse avaliku korra kontrollimisel peamiselt suvekuudel, ent ka varakevadel ja -sügisel.

Veesõidukid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärnus tehti esimene katse alustada veepolitsei tegevust enam kui kümmekond aastat tagasi – Pärnu sadama valdaja pakkus politseile kasutamiseks ja veeliikluse kontrollimiseks enda kaatrit ja juhti. Politsei tehnikaga varustatud kaater "Meri-Liis" jõudis Pärnu Jahtklubisse (Pärnu veepolitsei kodusadam) 4. mail 2005. Esimesel hooajal kasutati poolkinnise kajutiga kaatrit Bella 561 HT, siis 2006. aastal lisandus kinnise kajutiga kaater Bella 572 C, mis osutus meie ilmastikuoludes märksa sobivamaks ning hakkas kandma nime "Meri-Liis 2".[13] Lõuna-Eesti piirkonna siseveekogudel kasutab Lõuna Politseiprefektuur mootorpaate, tehes reididel koostööd omavalitsuste ja keskkonnaametkondadega.

Abi – ja erivahendid ning relvad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abivahendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erivahendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Politsei erivahendid jagunevad passiivse ja aktiivse kaitse vahenditeks ning politseioperatsioonide abivahenditeks.

Passiivse kaitse vahendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • kaitsekiivrid;
  • soomus- ja muud kuulikindlad vestid;
  • soomus- või muud löögikindlad kilbid;
  • muud kaitsevahendid, mida ei kasutata aktiivseks kaitseks, kaasa arvatud tulekindel eririietus ja sööbivate ainete eest kaitsev näokate.

Aktiivse kaitse vahendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Politseioperatsioonide abivahendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

FN Model 1922 7,65mm
  • valgus- ja heliseadmed;
  • eriotstarbelised värvimis- ja märgistusvahendid;
  • pisargaasi- ja suitsugranaadid (-seadmed);
  • eriotstarbelised lõhkamisseadeldised, mida ei kasutata inimeste vastu;
  • sõidukite sundpeatamise vahendid;
  • politsei soomus- või muud eriotstarbelised sõidukid, samuti õhusõidukid.[14]

Relvad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne Teist maailmasõda kasutati erinevaid tulirelvi. 1925 kujunes põhiliseks teenistusrelvaks Belgia Browning FN, mille kaliiber oli 7,65.[15]

1950ndatel võeti kasutusele Makarovi püstol (PM). Tänapäeval on enam levinud Glock ja Sig Sauer.[16]

Tugiteenistused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Politsei- ja Piirivalveorkester[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Politsei- ja Piirivalveorkester

Politsei- ja Piirivalveorkester moodustati 2010. aastal Eesti Politsei Orkestri (asutatud 1992) ja Eesti Piirivalve Orkestri (asutatud 1992) liitumisel.

Siseriiklikud koostööpartnerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisekaitseakadeemia; Päästeamet; Maanteeamet; Piirivalveamet; Maksu- ja Tolliamet; Eesti Riiklik Autoregistrikeskus.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Politsei ajalugu
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti politsei (1918–1940)
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti politsei (1990–2009), Politseiamet, Kaitsepolitseiamet
Next.svg Pikemalt artiklis Politsei- ja Piirivalveamet (2010–)

Eesti politsei loomine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti riiklik iseseisvus kuulutati välja Tallinnas 24. veebruaril 1918. Järgmisel päeval algas 9 kuud kestnud Saksa okupatsioon. Eesti politsei asutati 12. novembril 1918. Kriminaalpolitsei asutamise kuupäev on 5. jaanuar 1920, kaitsepolitsei (aastast 1925Poliitiline Politsei) asutati 12. aprillil 1920.

Enne 1917. aastat pidasid korda linnapolitseinikud e. kardavoid (vene городовой ehk "linnavaht"). Kardavoi oli vabapalgaline politseireamees, kelle vaste omaaegses Eesti Vabariigis oli kordnik.

Politsei koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal- ja poliitiline politsei. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, 1924. aastal ühendati politsei juhtimine. Politsei Peavalitsuse eesotsas oli peavalitsuse ülem (aastast 1925 politseidirektor). Politsei Peavalitsuse hilisemad nimetused olid Politseivalitsus ja Politseitalitus.

Aastail 19181925 moodustasid maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna (politseivalitsus). 1. jaanuaril 1926 loodi prefektuurid. Mitmete ümberkorralduste tulemusena oli 1940. aasta suveks kujunenud 9 prefektuuri: Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Viljandi-Pärnu, Petseri-Võru, Saare, Lääne, Viru-Järva, Narva, Raudteede Prefektuur.

Jaanuarist 1926 kuni augustini 1940 olid välipolitseis kasutusel järgmised ametinimetused: prefekt, abiprefekt, komissar, abikomissar, konstaabel, allkonstaaabel, vanemkordnik, kordnik; kriminaal- ja poliitilises politseis vastavalt komissar, abikomissar, vanemassistent, assistent, vanemagent, agent.

Politseinike arv 1938. aastal oli 1800, neist kolm naispolitseinikku. Kaks naist töötasid kriminaalpolitseis, üks töötas poliitilises politseis.

Politseiharidust andis aastatel 19251940 Politseikool, mis asus Tallinnas Lai tn. 48. Koolis oli lõpetajaid 1300.

Kriminaalpolitsei poolt avastatud kuritegude protsent ei langenud 1923. aastast alates enam alla 60.

Esimesel iseseisvusajal langes (täpsustatud andmetel) teenistusülesandeid täites 29 politseinikku.

17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti. Politsei kui institutsioon likvideeriti. Peaaegu kogu kõrgem juhtkond hukkus vangilaagrites, konstaableist ja kordnikest jõudis osa kodumaale tagasi.

Vaata ka:
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV SARKi Miilitsa Valitsus, Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsus ja Eesti Omavalitsuse Eesti Politseivalitsus, Eesti NSV Siseministeerium
VAZ2101 aastast 1976

Eesti politsei taasloomine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti politsei taasloomise protsess algas nõukogude okupatsiooni ajal. 8. mail 1990. aastal tunnistas ENSV Ülemnõukogu kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1. augustil 1990. aastal väljus Eesti NSV Siseministeerium NSV Liidu Siseministeeriumi alluvusest ning omandas iseseisvuse. Seega võttis Eesti Vabariik endale täieliku vastutuse korrakaitse eest.

20. septembril 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu politseiseaduse, millega algas miilitsastruktuuri praktiline kaotamine ja politsei taasloomine.

31. oktoobril 1990 määras valitsus ametisse politseipeadirektori – Jüri Nurme.

5. novembril 1990 nimetati ametisse 12 politseiprefekti.

20. novembril 1990 loodi Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet ning 23. novembril politseiprefektuurid, 1. märtsil 1991 asus senise miilitsa asemel tööle politsei.

Taasloomisel 1991. aasta jaanuaris sai Politseiamet endale Tallinna Pagari tänava hoone, kust äsja oli lahkunud Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee. Kui Eesti politsei 1. märtsil 1991 uuesti asutati, jäid tema käsutusse kõik senised hooned ja ruumid, kus oli asunud Nõukogude miilits. Põhilised sõiduvahendid olid Nõukogude Liidus toodetud Ladad ja UAZ-id.

Eesti riiklik iseseisvus taastati 20. augustil 1991. aastal.

Eesti politsei reorganiseerimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

1990

Eesti taasloodud politsei jagunes vastavalt oma ülesannetele väli-, liiklus-, kriminaal- ja kuritegude eeluurimisega tegelevaks politseiks, mida juhib Politseiamet. Novembris 1990 loodi 19 politseiprefektuuri, 1991 kaotati Kohtla-Järve Politseiprefektuur ja Sillamäe Politseiprefektuur, asemele loodi Ida-Viru Politseiprefektuur ning 1994 ühendati Raudteepolitsei Prefektuur regionaalsete prefektuuridega.

Politseiprefektuurid[17]: Tallinna Politseiprefektuur[18], Harju Politseiprefektuur, Lääne Politseiprefektuur, Rapla Politseiprefektuur, Järva Politseiprefektuur, Lääne-Viru Politseiprefektuur, Ida-Viru Politseiprefektuur, Narva Politseiprefektuur, Jõgeva Politseiprefektuur, Viljandi Politseiprefektuur, Pärnu Politseiprefektuur, Tartu Politseiprefektuur, Valga Politseiprefektuur, Võru Politseiprefektuur, Põlva Politseiprefektuur.

1993

1993. aastal loodi senise Riikliku Politseiameti Kaitsepolitsei baasil Kaitsepolitseiamet, mille ülesanneteks on põhiseadusliku korra kaitse, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, riigisaladuste kaitse ja vastuluure. Moodustati RPA Kriminaalpolitsei Büroo baasil riigi keskne kriminaalpolitseiasutus Keskkriminaalpolitsei, mille ülesanneteks oli olla kriminaalkuritegevuse vastane politsei keskasutus võitluses organiseeritud kuritegevusega Eestis ning rahvusvaheliseks koostööks teiste riikide õiguskaitseorganitega.

1998

Likvideeriti iseseisev Politseiameti Keskuurimisbüroo ja politseiprefektuuride juures asunud uurimisbürood ning uurimisallüksused allutati piirkondlikele politseiprefektuuridele.

2004

Likvideeriti maakondlikud ja linnade politseiprefektuurid ja moodustati 4 regionaalset politseiprefektuuri: Põhja Politseiprefektuur[19], Ida Politseiprefektuur[20], Lääne Politseiprefektuur[21] ja Lõuna Politseiprefektuur[22].

2010

Likvideeriti iseseisev Eesti Politseiamet ning moodustati politsei-, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniametkondadega Politsei- ja Piirivalveametiks ja senised piirkondlikud politseiprefektuurid:

Lisaks oli ka kaks üleriigilist spetsialiseeritud politseiasutust:

Koondamised[muuda | redigeeri lähteteksti]

1999

1999. aasta sügisel koondati Eesti politsei isikkooseisust iga kaheksas töötaja ehk 536 politseiametnikku[23].

2003

2003. aastal viidi seoses maakondlike politseiprefektuuride reorganiseerimisega regionaalseteks politseiprefektuurideks ning Politseiameti uus peadirektor Robert Antropov teatas, et kavatseb koondada juhtivametnikke sh "kolm igast neljast tippjuhist" ja viia korravalvurite juhtimine vaid nelja kohta: Tallinna, Tartusse, Jõhvi ja Pärnusse[24].

2009

2009. aastal koondas politsei- ja piirivalveamet kokku 129 teenistujat[25]

2012

2012. aastal valmis Siseministeeriumi poolt tellitud auditi hinnang PPA tegevusele, mille alusel dubleeritakse ühendametis suuresti juba prefektuuride täidetavaid funktsioone ning on ebaefektiivsed PPA tugiteenused – ühendametis finants- ja personalivaldkonnas töötavate ametnike hulk on analüüsi järgi teiste riigiasutustega võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Analüüsi alusel esitati soovitus ära kaotada PPA koordinatsioonibüroo[26] ning analüüs soovitas politsei- ja piirivalveametis (PPA) kaotada 154 ametikohta.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Politseiseadus // Elektrooniline Riigi Teataja
  2. Politseiteenistuse seadus // Elektrooniline Riigi Teataja
  3. Eesti politsei ajalugu // Eesti Politsei / Politseist / Ajalugu
  4. Sümboolika // Eesti Politsei / Politseist
  5. Allika, Andrus. Politsei hangib uusi sõidukeid // ERR Uudised, 25. mai 2006
  6. Politseisõidukite riigihanke võitis AS Rentcar // Liiklus.ee, 25. september 2006
  7. Politsei rentis tänavu 129 uut sõidukit. // Liiklus.ee, 09. november 2007
  8. Siim, Jarmo. Politsei kavatseb rendile võtta üle 200 auto // Postimees.ee, 18. märts 2008
  9. Sildam, Toomas. Politseikool sai Saksamaalt kaks mootorratast // Postimees, 09. oktoober 2006
  10. United Motors andis politseile üle uue BMW mootorratta // Auto24.ee, 31. juuli 2003
  11. Kukk, Kullerkupp, Taavi. Suvesse sobivad kergemad ja väiksemad liiklusvahendid // Politseileht, juuni 2008. Lk. 8
  12. Kukk, Kaja. Oleme suveks valmis! // Politseileht, juuni 2008. Lk. 6–8
  13. Kukk, Kaja. Oleme suveks valmis! // Politseileht, juuni 2008. Lk. 6–8
  14. Politseiseadus // Elektrooniline Riigi Teataja
  15. Krikk, Mai. Eesti Politsei loomine ja areng 1918 – 1940. Lk 69–72
  16. Makarov – 21. sajandi teenistusrelv. // Politseileht 2 (8), 2004
  17. Eesti Vabariigi Valitsuse 12. mai 1992. a. määrus nr. 149, Politseiprefektuuri põhimäärus
  18. Tallinna Politseiprefektuuri põhimäärus
  19. Põhja Politseiprefektuuri põhimäärus, RTL 2003, 119, 1920
  20. Ida Politseiprefektuuri põhimäärus, RTL 2003, 119, 1922
  21. Lääne Politseiprefektuuri põhimäärus, RTL 2003, 119, 1916
  22. Lõuna Politseiprefektuuri põhimäärus, RTL 2003, 119, 1918
  23. Politseinike koondamine
  24. Politseid ootab uus koondamine , Õhtuleht, 11. juuni 2003
  25. Politsei- ja piirivalveamet koondab tugistruktuuride töötajaid , Postimees, 26.07.2011
  26. Analüüsis soovitatakse PPA-le suurt koondamist, Postimees, 24.01.2012

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Liit, August. Politseiniku käsiraamat. Tallinnas, 1920
  • Eesti Politsei 75 (toimetanud K. Liiva). Tallinn : Centurio, 1993
  • Krikk, Mai. Politseikool aastail 1925–1940. Tallinn : E-Info, 1995
  • Krikk, Mai. Nemad juhtisid Eesti politseid 1918–1940. Tallinn : M. Krikk, 1998
  • Krikk, Mai. Eesti politsei loomine ja areng 1918–1940. Tallinn : E-Info, 1994 ja Olion, 2001
  • Eesti politsei aastaraamat. Tallinn : Politseiamet, 2001
  • Krikk, Mai. Eesti poliitiline politsei 1920–1940. Tallinn : Olion, 2002
  • Krikk, Mai. Läänlaste ja saarlaste oma politsei 1918–1940. Tallinn : Olion, 2003
  • Krikk, Mai. Eesti kriminaalpolitsei 1920–1940. Tallinn : Olion, 2007.
  • Krikk, Mai. Tallinna ja Harjumaa politsei 1918–1940. Tallinn : Olion, 2008
  • Eesti Politsei 90. Tallinn : Politseiamet, 2008

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegevuse kajastus meedias