Siseturg

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Siseturg on üks Euroopa Liidu tugisammastest, mille eesmärk on tagada inimeste, kaupade, teenuste ning kapitali vaba liikumine kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Euroopa Liidu kodanikel on õigus õppida, reisida, elada, poodelda, töötada ning ka pensionile jääda igas ELi liikmesriigis.[1]

Lisaks kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumise põhiprintsiibile reguleerivad siseturgu põhimõtted ja eeskirjad, millega tagatakse, et siseturul ei moonutataks konkurentsi ning et liikmesriikide eeskirjad ühtlustataks siseturu toimimiseks vajalikul määral.[2]

Siseturu strateegia on olnud Euroopa Komisjoni plaan, et tagada selle käsitlus täies mahus. Kuigi siseturu strateegia on Euroopa Liidu projekti keskmes, ei ole selle head küljed alati kasulikud, sest siseturu eeskirju ei tunta ja ei ole teostatud või jäävad need alla teistele piirangutele.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1. juulil 1968. aastal jõustus Tolliliit ning tollimaksud -siseselt kaubanduselt kaotati. Siseturu tegelik raamistik kehtestati esmalt Ühtse Euroopa akti vastuvõtmisega, mis jõustus 1. juulil 1987. See pidi tähendama siseturu loomist, mida iseloomustab kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Pandi paika raamistik ja ressursid selle eesmärgi saavutamiseks. Euroopa Ülemkogu oli 1980. aastate alguses saavutanud mitmeid kokkuleppeid siseturu tugevdamiseks. Seejärel seadis Euroopa Ülemkogu 1985. aasta märtsi tippkohtumisel komisjoni ette ülesande koostada konkreetse ajakavaga üksikasjalik programm ühise suure turu loomiseks 1992. aastaks. Endise Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delors'i juhtimisel avaldas komisjon 1985. aastal siseturu kujundamist käsitleva valge raamatu, mis oli väga üksikasjalik ning sisaldas 279 seadusandlikku ettepanekut, mille eesmärk oli kõrvaldada ELi riikide vahelised kaubandustõkked.[2]

Valdkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegeleb järgmiste Euroopa Liidu siseturu valdkondadega:

Kaupade vaba liikumine[muuda | muuda lähteteksti]

Ühes liikmesriigis seaduslikult turule lastud tooteid saab üldjuhul vabalt müüa ja kasutada ka teistes liikmesriikides.

Teenuste vaba liikumine[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjatel on õigus Eestis ajutiselt teenust osutada ilma siin ettevõtet või filiaali asutamata.

Konkurents[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi tegevus tõhusa konkurentsi tagamisel on turumajanduse efektiivse toimimise üks alustalasid.

Kvaliteedi tagamine[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa siseturu tooted ja teenused peavad vastama kõikidele kohustuslikele nõuetele ja ka klientide ootustele.

Tarbijakaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Tarbijate majandushuvide kaitsega, nende nõustamise ja koolitamisega tegeleb ministeeriumi haldusalas Tarbijakaitseamet.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Single market for goods"
  2. 2,0 2,1 "Mis on siseturg"
  3. "The European single market"
  4. "Euroopa Liidu siseturg"