Või

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib toiduainest; loogikatehte kohta vaata artiklit VÕI.

Võipakk
Rasvainete riiul poes

Või on peamiselt lehmapiima koorest valmistatud toiduaine, mille rasvasisaldus on 68-82,5%. Euroopa Liidu määruste järgi tohib võiks nimetada aga vähemalt 80% rasvasisaldusega toiduainet. Või sisaldab veel 16-20% (EL määrustele vastavalt mitte üle 16%) vett, 1% valku ja rasvavaba piima kuivainet (EL määruste järgi mitte üle 2%). Või sisaldab ka A-, E-, D-, ning vähesel määral C-vitamiini ja B-rühma vitamiine.

Võiks peetakse ka maitsevõisid, milles on väikestes kogustes maitsetaimi, vürtse, aroomiaineid jm. Sageli lisatakse maitsevõidele tilli, küüslauku, peterselli, murulauku, basiilikut, harvem tüümiani, sinepit jms.

Naturaalseks peetakse otse ja üksnes pastööritud koorest valmistatud toodet. Taastatud või seevastu valmistatakse võiõlist, rasvata piima kuivekstraktist ja veest, vadakuvõi aga vadakukoorest või vadakukoore ja koore segust.

Võilaadseid tooteid, mida võiks nimetada ei lubata, kutsutakse tihti sarnase kõlaga nimedega nagu "võidel" ja "võideks".

Võimasin

Valmistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võid on valmistatud ajast, kui loomapiima on toiduks tarvitatud. Varasematel aegadel valmistati võid võikirnus hariliku puulusikaga hõõrudes, ankrus või pudelis loksutades.

19. sajandil tulid kasutusele mitmesugused käsitsi ringiaetavad võimasinad.

Või valmistamine koduste vahenditega

Võid tehakse puhtast ja kvaliteetsest, ilma kõrvalmaitseta hapu- või rõõskkoorest võimasinaga. Selles klopitakse koort, kuni rasvaosakesed liituvad võiks ja eraldub või- ehk petipiim (vt. pett).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]