Tartu maakond

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Tartumaa

Tartu maakond

Tartumaa vapp.svg
Tartumaa vapp
Tartumaa lipp.svg
Tartumaa lipp

Pindala: 2993 km²
Elanikke: 145 003 (1.01.2016)[1]
Rahvastikutihedus: 48,4 in/km²
Maakonnalinn: Tartu
Tartu maakond.svg

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Praegusel kujul asutati Tartumaa nõukogudeaegse Tartu rajooni piirides (1960-80ndate seis) ja hõlmab ajaloolise (18.-19. sajandi) Tartumaa tuumikala koos Tartu linnaga.

Maakond asub Ida- ja Lõuna-Eesti piiril Peipsi järve ja Võrtsjärve vahel. Ta piirneb põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakonnaga. Maakonna idapiir Peipsi järvel on ühtlasi riigipiiriks Venemaaga.

Tartu maakonna administratiivne keskus, Tartu maavalitsus, asub Tartus Riia 15.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik Tartu maakonna territooriumist asub Kagu-Eesti lavamaal, mida mitmes suunas läbivad ürgorud, neist suurim on Emajõe ürgorg.

Suuremalt jaolt on tegu tasase maaga, kus leidub vaid üksikuid mõhnastikke (Vooremägi, Selgise mäed), vallseljakuid (Vapramägi) ja otsamoreene (Pangodi, Kambja).

Tartumaa lääneosas asub Võrtsjärve nõgu, idas Peipsi-äärne madalik – soised ja hõredalt asustatud piirkonnad.

Põhjas ulatub Tartumaa Vooremaani, lõunas Otepää kõrgustikuni. Maakonna kõrgeim punkt on Otepää kõrgustikus asuv Ivaste Kaldemägi (190 m).

Maastikud[muuda | muuda lähteteksti]

Alatskivi mõisa peahoone
Saadjärve mõisa peahoone

Peipsi järve ääres ja Võrtsjärve nõos on soised madalikud, Kagu-Eesti lavamaal tasandikud ja ürgorud. Maakonna lõunaosa ulatub Otepää kõrgustikuni ning põhjaosa Vooremaa voorte ja järvede rikka alani.

Paljandid[muuda | muuda lähteteksti]

Ürgorgude veerudel paljandub kohati Devoni punane liivakivi, mille paljandeid leidub ka Peipsi ääres (Kallastel) ja Võrtsjärve kaldal (Tamme paljand).

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu maakond kuulub Sise-Eesti mandrilise kliima piirkonda. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,4 kraadi, kõige külmem kuu on veebruar (keskmine temperatuur –6,6 kraadi), kõige soojem kuu juuli (17,3 kraadi).

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Tartumaal asub 42 üle 25 ruutkilomeetrise valgalaga jõge. Pikim jõgi on Eesti ilmselt tuntuim jõgi Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonna. Ajalooliselt on ta olnud tähtis kaubatee olles ainus täies pikkuses laevatatav jõgi Eestis. Teised pikemad jõed on Ahja jõgi (92 km), Elva jõgi (72 km) ja Amme jõgi (64 km).

Tartumaa suuremate jõgede langus on väike, kevadiste suurvete ajal leiavad neil aset ulatuslikud üleujutused.

Emajõe alamjooksul laiub Emajõe Suursoo.

Maakonnas on ametlikult 58 järve ning 20 veehoidlat ja paisjärve. Teistel andmetel on looduslike ja tehisjärvede koguarv ligi 100. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved Peipsi järv ja Võrtsjärv. Teised suuremad järved on Saadjärv (708 ha), Koosa järv (295 ha), Kalli järv (175,9 ha), Keeri järv(125,8 ha) ja Pangodi järv (115 ha).

Mullad[muuda | muuda lähteteksti]

Tartumaal on valdavad punakaspruunil moreenil kujunenud kamarleetmullad. Kõige viljakamad kamar-karbonaatmullad on Rannu, Nõo ja Tartu ümbruses.

Maavarad[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu maakonnas leidub turvast, mis annab märkimisväärse osa ekspordist. 2004. aastal kaevandati maakonnas 97 000 tonni turvast (12,6% kogu Eesti toodangust). Varude suurus on üle 113 miljoni tonni. Leidub ka liiva ja kruusa (vähesel määral, peamiselt kohalikeks vajadusteks), savi, samuti järvelupja, järvemuda, mineraalvett ja teisi maavarasid.

Maakasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Umbes 32% maakonna pindalast katab mets, kolmandik on põllumaa, ligi veerandi moodustavad sood.

Metsad[muuda | muuda lähteteksti]

Metsi on rohkem maakonna kirde-, kagu- ja edelaosas. Järvselja l kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud. Puuliikidest on kõige levinum kask (44% puistute pindalast), järgnevad mänd (24%) ja kuusk (21%).

Ropka-Ihaste looduskaitseala. Kaugemal paistab Tartu linn.

Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Vaatamata intensiivsele inimtegevusele on Tartumaal säilinud palju puutumatut loodust. Kaitsealad võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist.

Suuremate kaitsealade seas on näiteks Alam-Pedja, Järvselja, Keeri-Karijärve, Kärevere, Padakõrve, Peipsiveere, Ropka-Ihaste ja Välgi looduskaitseala ning Elva, Kääpa, Pangodi ja Pähklisaare maastikukaitseala.

Kohalikud omavalitsused[muuda | muuda lähteteksti]

Kohalikud omavalitsused

Tartu maakonnas on 22 omavalitsusüksust.

Linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Elva - Kallaste - Tartu

Vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Alatskivi vald - Haaslava vald - Kambja vald - Konguta vald - Laeva vald - Luunja vald - Meeksi vald - Mäksa vald - Nõo vald - Peipsiääre vald - Piirissaare vald - Puhja vald - Rannu vald - Rõngu vald - Tartu vald - Tähtvere vald - Vara vald - Võnnu vald - Ülenurme vald

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2013 oli Tartu maakonnas 150 139 elanikku. Neist 46,63% oli mehed ning 53,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 12,24‰, suremuse üldkordaja 10,2‰ ja loomulik iive 2,04‰. 84,92% elanikest oli eestlased ja 12,23% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 16,61%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,22% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,17%. Elanike tihedus oli 50,2 in/km².[2] Töötuse määr[3] oli 6,7%.

Asustusüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu maakonnas on 3 linna, 23 alevikku ja 303 küla.

Linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Elva - Kallaste - Tartu

Alevikud[muuda | muuda lähteteksti]

Alatskivi - Ilmatsalu - Kambja - Kasepää - Kolkja - Kureküla - Kõrveküla - Käärdi - Luunja - Lähte - Mehikoorma - Märja - Nõo - Puhja - Rannu - Roiu - Rõngu - Tõravere - Tõrvandi - Ulila - Vahi - Varnja - Võnnu - Äksi - Ülenurme

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Aadami - Aakaru - Aardla - Aardlapalu - Agali - Ahunapalu - Aiamaa - Alajõe - Alaküla - Alasoo - Altmäe - Annikoru - Aovere - Aravu - Aruaia - Arupää - Enno - Erala - Ervu - Etsaste - Haage - Haapsipea - Haaslava - Haava - Haavametsa - Hammaste - Härjanurme - Igavere - Igevere - Ignase - Illi - Ilmatsalu - Imste - Issaku - Ivaste - Jõepera - Jõusa - Järiste - Järvaküla - Järveküla - Järvselja - Kaagvere - Kaarlijärve - Kaarlimõisa - Kaatsi - Kabina - Kaimi - Kakumetsa - Kalme - Kammeri - Kandiküla - Kannu - Kapsta - Kardla - Kargaja - Karijärve - Kastli - Kastre - Kauda - Kavandu - Kavastu - Keeri - Keressaare - Kesklahe - Ketneri - Kikaste - Kikivere - Kipastu - Kirepi - Kitseküla - Kobilu - Kobratu - Kõdesi - Kodijärve - Koke - Kokora - Kolga - Konguta - Koopsi - Koosa - Koosalaane - Koruste - Kriimani - Kullaga - Kulli - Kuningvere - Kureküla - Kurelaane - Kurepalu - Kurista - Kusma - Kuusiku - Kõduküla - Kõivu - Kõivuküla - Kõnnu (Võnnu) - Kõrkküla - Kämara - Käo - Kärevere - Kärkna - Kääni - Kükitaja - Kukulinna - Külaaseme - Külitse - Laane - Laeva - Laguja - Lahe - Lahepera - Lalli - Lammiku - Lange - Lapetukme - Lembevere - Lemmatsi - Lepiku - Liispõllu - Linaleo - Lohkva - Lombi - Lossimäe - Luke - Läti (Ülenurme) - Lääniste - Madise - Majala - Maramaa - Matjama - Meeksi - Meerapalu - Meeri - Melliste - Meoma - Metsakivi - Metsalaane - Metsanuka - Metsanurga - Muri - Mustametsa - Mõisanurme - Mõra - Mäeküla - Mäeotsa - Mäeselja - Mäksa - Mäletjärve - Mälgi - Möllatsi - Naelavere - Nasja - Neemisküla - Nigula - Nina - Noorma - Nõela - Nõgiaru - Oomiste - Orgemäe - Paali - Padakõrve - Paju - Pajukurmu - Paluküla - Palumäe - Palupõhja - Pangodi - Papiaru - Parapalu - Passi - Peatskivi - Pihva - Piigandi - Piiri - Pilka - Pilpaküla - Poka - Poksi - Poole - Poriküla - Praaga - Puhtaleiva - Pulli - Pupastvere - Pusi - Põdra - Põldmaa - Põrgu - Põvvatu - Päiksi - Päkste - Pärsikivi - Pööritsa - Pühi - Raanitsa - Rahinge - Raigaste - Rannaküla - Rebase - Rehemetsa - Reola - Reolasoo - Ridaküla - Riidma - Riiviku - Ronisoo - Rookse - Rootsiküla - Rupsi - Rõhu - Rõka - Rõõmu - Rämsi - Räni - Saadjärve - Saare - Saare - Saburi - Salu - Sangla - Sarakuste - Sassi - Sava - Savastvere - Savikoja - Savimetsa - Savka - Selgise - Sikakurmu - Siniküla - Sipe - Sipelga - Sirgu - Sirgumetsa - Sirvaku - Soeküla - Soinaste - Soitsjärve - Sojamaa - Sookalduse - Soosilla - Sootaga - Sudaste - Sudemäe - Sulu - Suure-Kambja - Suure-Rakke - Särgla - Sääsekõrva - Sääsküla - Taabri - Talvikese - Tamme - Tammevaldma - Tammiste - Tammistu - Tamsa - Tatra - Teedla - Teilma - Terikeste - Tigase - Tila - Tilga - Toolamaa - Tooni - Torila - Toruküla - Tõruvere - Tõõraste - Tähemaa - Tähtvere - Tännassilma - Täsvere - Tüki - Uderna - Uhti - Undi - Uniküla - Unipiha - Utukolga - Uuta - Vahessaare - Valguta - Vallapalu - Valmaotsa - Vana-Kastre - Vana-Kuuste - Vanaussaia - Vara - Vasula - Vedu - Vehendi - Veibri - Vellavere - Verevi - Veskimäe - Vesneri - Vihavu - Viidike - Viira - Vilussaare - Virtsu - Virulase - Visnapuu - Vissi - Voika - Vorbuse - Võibla - Võllinge - Võruküla - Võsivere - Võõpste - Väike-Rakke - Välgi - Väljaküla - Väägvere - Väänikvere - Õssu - Õvi - Ätte

Tammistu mõisa peahoone
Elva raudteejaama peahoone

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartumaa

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

1. august 2006 seisuga oli Äriregistris registreeritud Tartumaal 8014 äriühingut ja 1903 füüsilisest isikust ettevõtjat. 70% ettevõtlusest on registreeritud Tartu linnas. 2005. aasta seisuga oli 87,2% ettevõtetest vähem kui 10 töötajaga.

Tartumaa tähtsamad tööstusharud on puidu- ja mööblitööstus, klaasi ja klaaspakettide tootmine, toiduainete-, rõiva- ja jalatsitööstus. Kõige ühtlasemalt on maakonnas arenenud puidutööstus. Tartumaa trükikojad annavad u kolmandiku Eesti raamatutoodangu nimetustest ja trükiarvust. Tänu Tartus asuvatele kõrgkoolidele ja teadusasutustele on alates 2000. aastate algusest kiiresti kasvanud mitmed infotehnoloogia- ja biotehnoloogiafirmad. Tartumaa ekspordist andis 2003. aasta seisuga 21% puit ja puidutooted ning 20% mööbel, 8% rõivad ja 7% klaasitooted.

2005. aastal registreeriti Tartumaal töötutena kuus keskmiselt 1,7% tööealisest elanikkonnast (kogu Eesti vastav näitaja oli 3,1%). Töötuse määr oli aastal 2005. keskmiselt 4,5%. Tööjõust 4% oli hõivatud primaarsektoris, 34% sekundaar- ja 62% tertsiaarsektoris. Teeninduse ja kaubanduse töökohtade rohkuse tingib Tartu linna roll kogu Lõuna-Eestile ostude, teenuste ja kultuurielamuste pakkujana. Palju töökohti on avalikus sektoris, eeskätt hariduse ja meditsiini vallas. Maakonna suurim tööandja on SA Tartu Ülikooli Kliinikum u 3500 töötajaga.

Suuremate maakonnas tegutsevate äriettevõtete sekka kuuluvad näiteks A. Le Coq, Bigbank, Eesti Viljasalv, Enics Eesti, Fortum Tartu, Kodumaja, Kroonpress, Lemeks, Lõunakeskus, Maag Grupp, Mark Oil, Olerex, Palmako, Playtech Estonia, Rand ja Tuulberg, Reval-Oil, Rondam Grupp, Saint-Gobain Glass Estonia, Salvest, Tartu Mill ja TMB.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 29.05.2016.
  2. Eesti Statistika vaadatud 12.06.13
  3. 2007.-2009. libisev keskmine

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]