Eesti rahvastik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eesti rahvaarv, 1970–2010

Eesti alalise rahvastiku koguarv oli viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 294 455 seisuga 31. detsember 2011. Statistikaameti täpsustatud andmetel elas 2020. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 328 976 inimest[1].

Eelmise, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv seisuga 31. märts 2000 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise, 1989. aasta rahvaloenduse andmetega, oli 1 356 931 inimest.[2] Eesti kõige suurem rahvaarv oli 1989. aasta rahvaloenduse andmetel 1 565 662 inimest.[3][4]

Rahvastiku koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti rahvastikupüramiid, 2008
Eesti rahvastikupüramiid, 1970–2005

Seisuga 1. jaanuar 2020 oli Eestis 1 328 976 elanikku. Neist 629 277 ehk 47,35% olid mehed ning 699 699 ehk 52,65% olid naised.[5] 2019. aastal oli Eestis 100 mehe kohta 111,8 naist (2011. aastal 100 mehe kohta 116,9 naist), mis on Läti ja Leedu järel üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid. Euroopa Liidu keskmine on 2019. aastal 104,5.[6]

Rahvaarv Eestimaal toimunud rahvaloendustel ning Eesti arvestuslik rahvaarv alates 2000. aastast

Aasta Rahvaarv
rahvaloendusel[3][4]
1881 881 455
1897 958 351
1922 1 107 059
1934 1 126 413
1959 1 196 791
1970 1 356 079
1977 1 447 000
1979 1 464 476
1989 1 565 662
2000 1 370 052
2011 1 294 455
Aasta Arvestuslik rahvaarv
1. jaanuari seisuga[7]
2000 1 401 250
2001 1 392 720
2002 1 383 510
2003 1 375 190
2004 1 366 250
2005 1 358 850
2006 1 350 700
2007 1 342 920
2008 1 338 440
2009 1 335 740
2010 1 333 290
Aasta Arvestuslik rahvaarv
1. jaanuari seisuga [5] [7]
2011 1 329 660
2012 1 325 215
2013 1 320 714
2014 1 315 819
2015 1 313 271
2016 1 315 944
2017 1 315 635
2018[8] 1 319 133
2019[9] 1 324 820
2020[1] 1 328 976

Alates 1991. aastast on Eesti rahvaarv olnud väljarände ja negatiivse iibe tõttu olnud languses, 2016. aasta augustis ennustas Eesti poliitikauuringute keskus Praxis 2116. aastaks Eesti rahvaarvuks 1,41-ni vähenenud sündimuskordaja korral 600 000 elanikku, kuid positiivse stsenaariumi korral võib 100 aasta pärast olla rahvaarv ka sama suur kui 2016. aastal.[10] Alates 2015. aastast on rahvaarv seoses suurenenud sisserändega olnud väikeses kasvus.[5]

Rahvuslik koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti vähemusrahvused

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13%.

2010. aasta seisuga olid 68,83% elanikest eestlased, 25,55% venelased, 2,07% ukrainlased, 1,16% valgevenelased, 0,79% soomlased, 0,18% tatarlased, 0,16% lätlased, 0,15% poolakad, 0,13% juudid, 0,15% leedulased, 0,14% sakslased ja 0,68% muud rahvused.[11]

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti rahvastikust eestlasi 930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli venelasi 351 178 ehk 25,6%, ukrainlasi 29 012 ehk 2,1%, valgevenelasi 17 241 ehk 1,3%, soomlasi 11 837 ehk 0,9%.

Võrreldes 1989. aastaga oli Eestis elavate eestlaste arv kahanenud 2000. aastaks 963 281-lt 930 219-ni, ent eestlaste osatähtsus kasvas 61,5%-lt 67,9%-ni, seda osalt mitte-eestlaste väljarände tõttu 1990ndate alguses. 1989. ja 2000. aasta vahel vähenes eestlaste koguarv 3,4%, venelaste arv 26%, ukrainlaste arv 40%, valgevenelaste arv 37,8%, soomlaste arv 28,8%. Aastaks 2000 olid Eesti rahvastikunäitajad üldarvudes ning eri rahvuste esindatuse suhtarvudes sarnased umbes 1971. aasta seisuga.

Alates taasiseseisvumisest on eestlaste osatähtsus kõigi sündinute seas olnud vahemikus 70–75% ja surnute seas 64–68%. 2008–2012 oli eestlaste loomulik iive positiivne (2008: +595, 2009: +916, 2010: +1704, 2011: +878, 2012: +118).

Eestlaste suurim osakaal rahvastikus viimastel sajanditel fikseeriti 1. jaanuaril 1945, mil Teise maailmasõja sündmuste tõttu ja Petserimaa annekteerimise tagajärjel oli eestlasi 854 000 elanikust 831 000 ehk 97,3%.[12]

Emakeelsus[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli eesti keel 887 216 Eesti püsielaniku emakeeleks. See moodustas 68,54% kõigist püsielanikest. Vene keel oli 383 118 püsielaniku emakeel (29,6%). Üle 1000 inimese rääkis emakeelena veel ukraina, soome ja valgevene keelt. Seejuures jäi 1723 inimese ehk 0,13% emakeel teadmata.

2000. aastal kõneles eesti keelt emakeelena 67,3% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine saavutati tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.

Eesti keelt kõneles seisuga 1. jaanuar 2008 emakeelena umbes 68,6% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%.[viide?]

Kodakondsus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti rahvastikupüramiid kodakondsuse kaupa, 01.01.2017 seisuga

2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli 85,1% püsielanikest Eesti kodanikud, 6,95% Venemaa kodanikud ja määratlemata kodakondsusega oli 6,5%.[13] 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli 80% elanikest Eesti kodanikud, 6,3% Venemaa kodanikud ja 12,4% kodakondsuseta. Siseministeeriumi andmetel olid 2010. aastal vastavad näitajad 84%, 7% ja 7,2%, 1. jaanuaril 2011 84,2%, 7% ja 7,1%, 1. detsembril 2011 84,3%, 7% ja 6,9% ning 1. mai 2016 seisuga 84,2%, 6,8% ja 6,1%.

1. juunil 2013 oli Eestis registreeritud 1 355 782 elanikku, Eesti kodanikke oli 1 235 095, kellest 86 767 elasid välismaal. Eesti elanikest olid 84,7% Eesti kodanikud, 90 190 ehk 6,65% olid kodakondsuseta isikud ning 122 689 ehk 9,05% teiste riikide kodanikud (neist 93 683 ehk 6,91% Venemaa kodanikud, 5592 Ukraina kodanikud, 5195 Soome kodanikud, 3020 Läti kodanikud, 1873 Leedu kodanikud, 1726 Saksamaa kodanikud ja 1529 Valgevene kodanikud).[14]

1. septembril 2019 elas Eestis 86 030 Venemaa kodanikku, 10 002 Ukraina kodanikku, 7244 Soome kodanikku, 4676 Läti kodanikku, 2160 Saksamaa kodanikku, 2079 Leedu kodanikku, 1989 Valgevene kodanikku, 1288 Itaalia kodanikku, 1215 Suurbritannia kodanikku, 1106 Prantsusmaa kodanikku ja 1076 Rootsi kodanikku. Teiste riikide kodanike arv jäi alla 1000. Väljaspool Euroopat asuvatest riikidest oli rohkem India (694), USA (664) ja Nigeeria kodanikke (540).[15]

Eesti rahvastiku jaotus kodakondsuse järgi seisuga 2.10.2010[16]
██ Eesti: 1 149 303
██ Venemaa: 95 271
██ Muud riigid: 21 784
██ Määratlemata: 97 718

Vanusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli alaealisi (vanuses 0–14) 199 891 ehk 15,44%, tööealisi (vanuses 15–64) 865 124 ehk 66,84% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 229 440 ehk 17,72%. 2000. aastal olid vastavad osakaalud 15,1%, 68,2% ja 16,7%.

Hõive[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli hõivatuid 561 138 ja töötuid 68 963 ehk 5,33% püsielanikest. Majanduslikult mitteaktiivseid oli 647 665 ehk 50,0% elanikest. Hõiveseisund jäi teadmata 16 689 inimese puhul.

Elanike arv Eesti suuremates linnades 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil[muuda | muuda lähteteksti]

(Algallikana kasutatud osaliselt Statistikaameti väljaannet "2000. aasta rahva ja eluruumide loendus II osa" ja Statistika andmebaasi www.stat.ee)

Linn Elanikke 2000 Elanikke 2011 Eestlasi 2000 Eestlasi 2011 Eestlaste osakaal 2000 Eestlaste osakaal 2011
Tallinn 400 387 393 222 215 114 217 601 53,7% 55,3%
Tartu 101 169 97600 80397 79700 79,5% 81,7%
Narva 68 680 58 663 3331 3031 4,9% 5,2%
Kohtla-Järve 47 679 37 201 8479 5992 17,8% 16,1%
Pärnu 45 500 39 728 36 112 33 000 79,4% 83,1%
Viljandi 20 756 17 473 18 995 16 443 91,5% 94,1%
Sillamäe 17 199 14 252 719 685 4,2% 4,8%
Rakvere 17 097 15 264 14 496 13 445 84,8% 88,1%
Maardu 16 738 17 524 3331 4347 19,9% 24,8%
Valga 14 323 12 261 8970 7886 62,6% 64,3%
Kuressaare 14 925 13 166 14 548 12 861 97,5% 97,7%
Võru 14 879 12 667 13 414 11 651 90,2% 92%
Jõhvi 12 112 10 775 4022 3718 33,2% 34,5%
Haapsalu 12 054 10 251 9587 8404 80% 82%
Paide 9642 8228 8683 7602 90,1% 92,4%
Eesti rahvastiku tihedus omavalitsustes (2011)

Tallinna elanike arv oli 2000. aastal 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega inimesi 39 056 (9,7%). Tallinna rahvastikuregistris olevate elanike arv erines 2000. aasta alguses rahvaloenduse andmetest kuni 30 000 võrra, ent tänu elanike registreerimise kampaaniale on see erinevus vähenenud ning augustis 2004 ületas Tallinna elanike registri järgi Tallinna elanike arv taas 400 000 piiri.

Eeltoodud arvud on kõik ligikaudsed, sest paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal.

Sünnid, surmad ja loomulik iive[muuda | muuda lähteteksti]

██ Elussünnid
██ surmad
██ loomulik iive
1945–2008
Rahvaarvu muutus, 1970–2007.
██ rahvaarvu muutus
██ loomulik iive
██ rändesaldo (2000–2007)
Sündide registreerimine kuude lõikes 2000–2009
Sünnid Surmad Sündimuskordaja Suremuskordaja
1950 20 279 15 817 18,4 14,4
1951 20 730 15 354 18,6 13,7
1952 21 111 15 817 18,7 14,0
1953 20 146 14 420 17,7 12,7
1954 20 909 13 981 18,2 12,2
1955 20 786 13 638 17,9 11,8
1956 19 660 12 748 16,8 10,9
1957 19 509 13 026 16,5 11,0
1958 19 598 12 971 16,4 10,9
1959 19 938 13 130 16,5 10,9
1960 20 187 12 738 16,6 10,5
1961 20 230 13 036 16,5 10,6
1962 19 959 13 495 16,1 10,9
1963 19 275 13 251 15,3 10,5
1964 19 629 12 754 15,4 10,0
1965 18 909 13 520 14,6 10,5
1966 18 629 13 800 14,3 10,6
1967 18 671 13 699 14,2 10,4
1968 19 782 14 225 14,9 10,7
1969 20 781 15 150 15,5 11,3
1970 21 552 15 186 15,8 11,2
1971 22 118 15 038 16,1 10,9
1972 21 757 15 520 15,6 11,1
1973 21 239 15 573 15,1 11,1
1974 21 461 15 393 15,1 10,9
1975 21 360 16 572 14,9 11,6
1976 21 801 17 351 15,1 12,0
1977 21 977 17 094 15,2 11,8
1978 21 842 17 812 15,0 12,2
1979 21 879 18 062 14,9 12,3
1980 22 204 18 199 15,0 12,3
1981 22 937 18 349 15,4 12,3
1982 23 128 17 893 15,4 11,9
1983 24 155 18 190 16,0 12,1
1984 24 234 19 086 16,0 12,6
1985 23 630 19 343 15,5 12,7
1986 24 106 17 986 15,7 11,7
1987 25 086 18 279 16,2 11,8
1988 25 060 18 551 16,0 11,9
1989 24 318 18 536 15,5 11,8
1990 22 304 19 531 14,2 12,4
1991 19 413 19 715 12,4 12,6
1992 18 038 20 126 11,8 13,1
1993 15 253 21 286 10,2 14,2
1994 14 176 22 212 9,7 15,2
1995 13 509 20 828 9,4 14,5
1996 13 242 19 020 9,4 13,4
1997 12 577 18 572 9,0 13,3
1998 12 167 19 445 8,8 14,0
1999 12 425 18 447 9,0 13,4
2000 13 067 18 403 9,5 13,4
2001 12 632 18 516 9,3 13,6
2002 13 001 18 355 9,6 13,5
2003 13 036 18 152 9,6 13,4
2004 13 992 17 685 10,4 13,1
2005[17] 14 350 17 316 10,7 12,9
2006 14 819 17 435 11,1 12,9
2007 15 741 17 548 11,8 13,0
2008 16 028 16 675 12,0 12,4
2009 15 763 16 081 11,81 12,05
2010 15 825 15 790 11,89 11,86
2011[17] 14 679 15 244 11,06 11,48
2012[18] 14 056 15 450 10,63 11,68
2013 13 531 15 244 10,27 11,57
2014 13 551 15 484 10,31 11,78
2015 13 907 15 243 10,58 11,59
2016 14 053 15 392 10,68 11,70
2017 13 784 15 543 10,47 11,80
2018[18] 14 367 15 751 10,87 11,91
2019[18] 14 099 15 401 10,63 11,61

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kindlat usku 320 872 inimest ehk 29% Eesti elanikest. Levinuim on õigeusk, mida tunnistab 16% ja luteri usk, mida tunnistab 10%. Eestlaste seas on levinuim luterlus, mida tunnistab 14% 15-aastastest ja vanematest eestlastest. Õigeusku peab omaks 51% valgevenelastest, 50% ukrainlastest, 47% venelastest ning 41% armeenlastest. Kindlat usku tunnistavate elanike osatähtsus on suurim Ida-Virumaal ja väikseim Järva ja Viljandi maakonnas.[19]

2002. aastal Riigikogu tellitud avaliku arvamuse uuringu kohaselt pidas endale kõige südamelähedasemaks taara- ja maausku 11% Eesti elanikkonnast.[20] 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest maausulisi 1925 ehk 0,15% ja taarausulisi 1047 ehk 0,08% Eesti elanikest.[21]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Statistikaamet. "Sisseränne aitas suurendada rahvaarvu". 12.05.2020. Vaadatud 14.05.2020.
  2. "2000. aasta rahva ja eluruumide loendus. Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanusekoosseis" Statistikaamet [1]
  3. 3,0 3,1 Rahvastik, 1881, 1897, 1922, 1934, 1959, 1970, 1989 Statistikaameti koduleht (vaadatud 14.05.2020)
  4. 4,0 4,1 Ene-Margit Tiit. Eesti rahvastik : viis põlvkonda ja kümme loendust. Statistikaamet, Tallinn, 2011
  5. 5,0 5,1 5,2 Statistikaamet. "Rahvaarv aasta alguses". Vaadatud 17.01.2020.
  6. Naisi 100 mehe kohta, Statistikaamet
  7. 7,0 7,1 Statistikaamet korrigeeris aastate 2000–2013 rahvaarvu Statistikaameti koduleht (vaadatud 14.05.2020)
  8. Statistikaamet. "Sisseränne ületas väljarännet kolmandat aastat järjest". 9.05.2018.
  9. Statistikaamet. "Rohkem sünde ja väiksem väljaränne kasvatasid rahvaarvu". 9.05.2019. Vaadatud 11.05.2019.
  10. Annika Uudelepp: Naistele pannakse sünnitusjuttudega koorem peale Eesti Ekspress, 21. september 2016
  11. Põhinäitajad Statistikaameti kodulehel (vaadatud 24.03.2018)
  12. "Meie parlament ja aeg: fakte, sündmusi, dokumente, inimesi". Eesti Rahvusraamatukogu, vaadatud 13.11.2017.
  13. REL 2011: Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas on suurenenud, Statistikaamet
  14. http://estonia.eu/about-estonia/society/citizenship.html
  15. "Postimees", 25. september 2019, lk 18-19.
  16. "Kodakondsus". Estonia.eu. 2. oktoober 2010. Vaadatud 27. oktoober 2010. 
  17. 17,0 17,1 Arhiiv:Sünnid, surmad ja loomulik iive, aasta, Statistikaamet, 14. mai 2015
  18. 18,0 18,1 18,2 Sünnid, surmad ja loomulik iive, aasta, Statistikaamet, vaadatud 14. mai 2020
  19. REL 2011: Kindlat usku tunnistab üle neljandiku elanikkonnast, Statistikaamet, REL 2011
  20. 14.09.10223 (2010) Ettepanekud erakondade 2011. a Riigikogu valimiste platvormi täiendamiseks
  21. Statistikaameti andmebaas

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]