Netopalk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Netopalk ehk puhaspalk (ingl net profit) on sissetulek, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse.[1]

Töölepingu seaduse alusel on netopalga näitamine töölepingus ebaseaduslik. Töölepingus peab palk olema väljendatud brutosummana. Töötaja töötasust arvestatakse maha seaduse järgi kinnipeetavad maksud ja maksed.[2]

Valem netopalga arvutamiseks

NETOPALK (töötajale välja makstav palk) = BRUTOPALK (töölepingus märgitud summa) – MAKSUD (sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse)

Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Netopalgast on maha arvatud tööjõumaksed, mida on neli: sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse.[3]

Sotsiaalmaks[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaksu määr on 33%, mida tasub riigile tööandja. Sotsiaalmaksu eest tagatakse töötajale riiklik pension ja arstiabi. Sotsiaalmaksu kohustuse aluseks olev minimaalne kuumäär on 470 eurot, mis tähendab, et ühes kuus on 155,10 eurot sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks.[3][4]

Tulumaks[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tulumaks

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%. Tulumaksu ei pea tasuma kogu palgalt, vaid see arvutatakse palga summalt, mis ületab tulumaksuvaba tulu piiri. 2018. aastal on tulumaksuvaba tulu piir kuni 500 eurot kuus ja kuni 6000 eurot aastas. Töötajal, kes töötab mitmes töökohas, on õigus maksuvaba tulu rakendada ainult ühes töökohas.[3]

Näide: Töötaja, kelle brutotööasu 2018. aastal on 1000 eurot, saab aastas tulu 12 000 eurot. Tema maksuvabaks tuluks on 500 eurot kuus, mis moodustab aastas 6000 eurot.[4]

Töötuskindlustusmakse[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Töötuskindlustusmakse

Töötuskindlustusmakse ühe osa tasub riigile tööandja (0,8%) ja teine osa (1,6%) võetakse maha töötaja palgast. Töötuskindlustusmakse on mõeldud olukorraks, kui töötaja peaks kaotama oma töö. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kohustus lõpeb selle kuu viimasel kuupäeval, mil töötaja jõuab vanaduspensioniikka või talle määratakse ennetähtaegne vanaduspension.[3][5]

Kohustusliku kogumispensioni makse[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kohustusliku kogumispensioni makse

Kohustusliku kogumispensioni makse määr on 2%, mis arvutatakse maha töötaja palgast. See rahasumma kantakse töötaja pensionifondi. Isiku isikukoodi järgi või masspäringuga on võimalik kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust kontrollida. Kui töötaja ületab vanaduspensioni ea piiri ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega ja otsustab töötamist jätkata, siis kogumispensioni arvestatakse edasi tavapärasel viisil.[3][5]

Keskmine netokuupalk Eestis aastatel 2000–2019[muuda | muuda lähteteksti]

Keskmine netokuupalk Eestis aastatel 2000–2019
Aasta Netopalk (€)
2000 246
2001 277
2002 305
2003 331
2004 363
2005 441
2006 484
2007 583
2008 670
2009 637
2010 637
2011 672
2012 706
2013 757
2014 799
2015 859
2016 924
2017 986
2018 1098

Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tallinna Reaalkool. (s. a.). Brutopalk ja netopalk. Loetud aadressil http://www.real.edu.ee/matemaatika/sisu/0026/index.html
  2. Töölepingu seadus. (2009). Riigi Teataja I 2009, 5, 35;  Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Financer. (2018, 3. märts). Brutopalk ja netopalk: mis vahe neil on? Loetud aadressil https://financer.com/ee/finantsnouanded/brutopalk-ja-netopalk/
  4. 4,0 4,1 Maksu- ja Tolliamet. (2018). Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018. Loetud aadressil https://www.emta.ee/et/maksuvaba-tulu
  5. 5,0 5,1 Maksu- ja Tolliamet. (2018). Maksumäärad. Loetud aadressil https://www.emta.ee/et/eraklient/tulu-deklareerimine/maksumaarad