Ärkamisaeg

Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine, rahvuslik liikumine) oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning emakeelse haritlaskonna kujunemise aeg. Rahvusliku liikumise kõrgaega on nimetatud ärkamisajaks. Seda aega, 19. sajandi teist poolt, iseloomustab eelkõige mitu ettevõtmist hariduse- ja kultuurivallas.

Üldist

Ärkamisajal oli väga suur tähtsus laulupeol. Laulupeod aitasid arendada rahvuslikku eneseteadvust ning neist kujunes rahva ühtekuuluvuse väljendaja ja kinnitaja ajal, kui Eestist endast ja Eesti Vabariigist polnud veel juttugi. Laulupidude abil astuti venestamisele vastu ning süvendati eesti keele kui riigi ja rahva keele tähtsust. Need ühendasid eestlasi raskel ajal, kui Eestit veel polnud. On tõenäone, et laulupidudeta ei oleks eestlased olnud sedavõrd ühtsed, et Eesti oleks lõpuks iseseisvunud.

Ka ärkamisaegseil kirjanike tegevusel oli suur tähtsus. Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele.

Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlasest ei saanud mitte ainult innukas lehelugeja, vaid ka aktiivne kirjasaatja, st ühiskondlikus elus osaleja. Ilma Perno Postimehe, Eesti Postimehe ja Sakalata poleks olnud mõeldav ei ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. Johann Voldemar Jannsen andis välja nii Perno kui ka Eesti Postimeest ja rahva hulgas kutsuti teda austavalt Postipapaks. Ajakirjandus aitas eestlaseil ka üksteist n-ö üles leida, st leida Eestimaa eri paigust sarnase mõtteviisiga inimesi. Johann Voldemar Jannsen oli ka üks I üldlaulupeo algatajaid. Tema tütar, luuletaja ja proosakirjanik Lydia Jannsen (pseudonüüm Koidula) oli eesti esimene naisajakirjanik ning eestikeelse näitekirjanduse alusepanijaid.

Tähtsamad sündmused

• 1838 – asutati Õpetatud Eesti Selts
• 1840–1940 – ilmusid "Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused"
• 1857 – Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma nädalalehte Perno Postimees (regulaarse eestikeelse ajakirjanduse algus)
• 1857–1861 – avaldati rahvuseepos, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg"
• 1861–1863 – algatati Eesti Aleksandrikooli rahvaliikumine
• 1865 – laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine
• 1867 – ilmus Lydia Jannseni (Koidula) luulekogu "Emajõe ööbik"
• 1868–1870 – ilmusid Carl Robert Jakobsoni "Kolm isamaa kõnet"
• 1869 – toimus esimene üle-eestiline laulupidu Tartus
• 1870 – tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli peakomitee
• 1870 – eesti rahvusliku teatri algus (Koidula "Saaremaa onupoeg" esietendus Vanemuises)
• 1870 – tegevust alustas Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS)
• 1870–1871 – rajati esimesed eestlaste põllumeesteseltsid
• 1872 – asutati Eesti Kirjameeste Selts
• 1875 – asutati Pärnu laulu- ja mänguselts Endla
• 1878 – alustas ilmumist ajaleht Sakala
• 1884 – valmis esimene eesti lipp (EÜS-i sinimustvalge lipp)
• 1888 – avati Eesti Aleksandrikool

Vaata ka

• Eesti ajalugu#Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg
• Eesti kultuur#Ärkamisaeg
• Järelärkamisaeg

Kirjandus

• Hans Kruus, "Carl Robert Jakobson võitlejana." – Eesti Kirjandus nr 4/1932
• Hans Kruus, "Eesti rahvusliku ärkamise algupäevilt" – Eesti Kirjandus nr 8–11/1934
• Hans Kruus, "Eesti ja Läti rahvusliku ärkamisliikumise kokkupuuteist.", Eesti Kirjandus nr 5/1938
• Jaak-Adam Looveer, "Paistu kroonika 1834-1944, ärkamisaja häll", 2021

Välislingid

• Rahvuslik ärkamine www.estonica.org