Ärkamisaeg

Ärkamisaeg (ka: rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine) oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg.

Sisukord

1 Tähtsamad daatumid
2 Vaata ka
3 Välislingid
4 Kirjandus

Tähtsamad daatumid[muuda | muuda lähteteksti]

1857 – Perno Postimehe 1. number, Eesti järjepideva ajakirjanduse algus
1857–1861 – "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes
1858 – Mahtra sõda
1861 – maltsvetlaste minek Krimmi
1863 – hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist
1864, 21. november – J. Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri
1865 – laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine
1866 – omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda
1868 – teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos
1868–1870 – C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõnet
1869, 18.–20. juuni – Tartus peeti I üldlaulupidu
1870, 24. juuni – eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa onupoeg" Vanemuises)
1870, 5. november – avati Eesti esimene raudteeliin (Paldiski–Tallinn–Narva ja edasi Peterburi suunas)
1870–1871 – asutati esimesed põllumeeste seltsid
1872–1893 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine
1875 – laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus