Kartul

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib mugulast; taime kohta vaata artiklit Harilik kartul

Mitmest sordist kartulimugulad

Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.

Ajalugu ja levik[muuda | muuda lähteteksti]

Õitsevad kartulid
Kartuli viljad on mürgised
Kartulipõld
Keedetud kartulid
Ahjukartul võiga

Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest. Arheoloogilised uurimused näitavad, et kartulit on kultiveeritud Tšiili lõunaosas juba 14 000[1] ja Titicaca järve piirkonnas (Peruu) 7000 aastat[2]. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Meremehed tõid taime koju kaasa.

Hispaaniast levis kartul ka Itaaliasse, Inglismaale ja mujale. Eestisse jõudis kartul 18. sajandi keskel.

Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval kasvatatakse kartulit laialdaselt üle maailma (välja arvatud kõrbed, arktiline kliimavöönd ja kõrgmäestikud). Hästi kohanemisvõimeline kartul kasvab kõige paremini parasvöötmes. Mugulad hakkavad idanema, kui õhutemperatuur tõuseb üle 7–8 °C. Mugulate kasvuks on ideaalsed temperatuurid 15–18 °C, pealsete kasvuks aga 19–21 °C. Kõrgematel temperatuuridel taime kasv aeglustub ja peatub üldse, kui see ületab 30 °C. Pealsed saavad külmakahjustusi, kui õhutemperatuur langeb alla −2 °C. Taim on valgusnõudlik ja kasvab kõige paremini parasniiskes, poorses ja huumusrikkas mullas, mille pH on vahemikus 5–6 (nõrgalt happeline). Liigset niiskust talub taim halvasti.

2009. aastal toodeti maailmas 329,5 miljonit tonni kartuleid ning kartulipõldude kogupindala oli 18,3 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul pole maailma kogutoodang märkimisväärselt tõusnud (18%).[3]

Suurimad tootjad 2009. aastal[3]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Hiina Hiina 69 059 652 21,0
India India 34 391 000 10,4
Venemaa Venemaa 31 133 960 9,4
Ukraina Ukraina 19 666 100 6,0
USA USA 19 569 109 5,9
Saksamaa Saksamaa 11 617 500 3,5
Poola Poola 9 702 800 2,9
Holland Holland 7 181 000 2,2
Prantsusmaa Prantsusmaa 7 164 200 2,2
Valgevene Valgevene 7 124 981 2,2
Maailm kokku 329 556 911 100

Laialdaste aretustööde tulemusena on tänapäeval maailmas üle 5500 kartulisordi.[4]

Kartul Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Kartuli mugulaid kasutatakse Eestis laialdaselt toiduks ning seetõttu kutsutakse seda traditsiooniliselt "teiseks leivaks", samuti on levinud nimetused kardulas, tuhlis, tuhvel, maaubin.

Kartul jõudis Venemaa kaudu Eestisse 18. sajandi keskpaigas. Esialgu kasvatati seda vaid mõisaaedades, seejärel hakkasid talunikud oma aedades kartulit kasvatama. Märkimisväärne tõus meie kartulikasvatuses toimus 19. sajandi lõpus. 20. sajandi alguseks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%, ulatudes 70 tuhande hektarini. Kartuli külvipind oli kõige suurem 1949. aastal (100 000 ha) ja kogutoodang saavutas maksimumi 1953. aastal, küündides 1,45 miljoni tonnini.[5]

2010. aastal kasvatati Eestis kartulit ligi 9000 hektaril. Kartulipõldude pindala on aastate jooksul oluliselt vähenenud, kümme aastat varem oli see 30 000 hektarit[6] ning 1990. aastate alguses 65 000 hektarit. Sellisel vähenemisel on mitmeid põhjuseid. Eesti NSV ajal toodeti suures koguses kartulit loomasöödaks ning seda tänapäeval enam ei tehta. NSV Liidu teistesse liiduvabariikidesse eksporditi 150 000–160 000 tonni söögikartulit ja 70 000 tonni seemnekartulit. Nii suure turu kadumine ning majanduslik kitsikus on peamised kartulitootmise vähenemise põhjused.[7] Samuti on vähenenud kartuli tarbimine Eestis, kuna üha enam süüakse makarone ja riisi. Siiski on kartul meie toidulaual endiselt populaarne. Aastas tarbitakse Eestis inimese kohta 84 kg kartulit, mis teeb ühe ööpäeva kohta keskmiselt 230 g.[6]

Tänapäeval pole kindlat arvestust, mille järgi saaks täpselt kindlaks määrata Eestis kasvatatavate sortide arvu, arvatavalt on neid 80–90. Kartuli sordiaretusega tegeleb Eestis alates 1920. aastast Jõgeva Sordiaretuse Instituut, kus on aretatud 40 ametlikult registreeritud sorti. Läbi aegade on Eesti sortidest kõige kauem kultiveeritud 'Jõgeva kollast' (60 aastat), 'Olevit' (42 aastat) ja 'Sulevit' (39 aastat). Kaasajal kasvatavatest sortidest on kõige kauem vastu pidanud 'Ando' (35 aastat). Kõige uuemad sordid on meil 'Piret' (2000), 'Reet' (2007) ja 'Maret' (2007).[7]

Eestis tegutseb aastast 1989 Eesti Kartulitöötlejate Ühistu[8].

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kartulimugulaid kasutatakse tavaliselt lihtsalt toiduks või loomasöödana. Samuti saab kartulist valmistada tärklist, piiritust, siirupit, mitmesuguseid poolsaadusi jm.

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik kartulitaime osad (eriti rohelised osad) sisaldavad mürgist solaniini. Valguse kätte jäetud mugulate solaniinikogused võivad sedavõrd suureneda, et nad ei kõlba enam süüa. Söögiks tarbitakse eelkõige termiliselt töödeldud (keedukartul, ahjukartul, friikartul jm) mugulaid. Toiteväärtuse ja biokeemilise koostise tabelis on andmed kooritud ja soolata keedetud kartulite kohta. Koorega keedetud kartulite C-vitamiini sisaldus peaaegu kaks korda suurem.[9]

Toitained[9]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 77,46 g
Kalorsus 86 kcal
Valgud 1,71 g
Lipiidid 0,10 g
Tuhk 0,72 g
Süsivesikud 20,01 g
Kiudained 1,80 g
Tärklis 19,16 g
Toiteelemendid[9]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 8,0 mg
Raud (Fe) 0,31 mg
Magneesium (Mg) 20,0 mg
Fosfor (P) 40,0 mg
Kaalium (K) 328,0 mg
Naatrium (Na) 5,0 mg
Tsink (Zn) 0,27 mg
Vask (Cu) 0,167 mg
Mangaan (Mn) 0,140 mg
Seleen (Se) 0,3 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[9]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 7,4 mg
B1 0,01 mg
B2 0,02 mg
B3 1,31 mg
B4 13,2 mg
B5 0,51 mg
B6 0,27 mg
E 0,01 mg
Folaat 9,0 μg
K 2,1 μg
Aminohapped[9]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Aspartaamhape 0,419 g
Glutamiinhape 0,287 g
Lüsiin 0,104 g
Leutsiin 0,103 g
Valiin 0,096 g
Arginiin 0,079 g
Fenüülalaniin 0,076 g
Seriin 0,075 g
Isoleutsiin 0,070 g
Türosiin 0,064 g
Treoniin 0,062 g
Proliin 0,062 g

Haigused ja kahjurputukad[muuda | muuda lähteteksti]

Kartulimardikad on laialdaselt levinud kahjurputukad

Kasvuperioodil kahjustavad kartulit paljud bakter-, seen- ja viirushaigused, samuti on levinud kahjuriks kartulimardikas (ehk Colorado mardikas), keda registreeriti Eestis esmakordselt 1965. aastal.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Carolyn McCarthy, Jean Bernard Carillet, Kevin Raub, Greg Benchwick. "Chile and Easter Island", Lonely Planet; 8 edition, 2009. ISBN 978-1741047790
  2. ""Origin of the potato centered in Peru".". International Potato Center. Kasutatud 01.01.2011. Inglise.
  3. 3,0 3,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org. Kasutatud 28.12.2010. Inglise.
  4. ""Buried treasure: the potato".". Agriculture and Consumer Protection Department. Kasutatud 01.10.2011. Inglise.
  5. ""2008 on ülemaailmne kartuliaasta"". Maaleht. Kasutatud 01.01.2011.
  6. 6,0 6,1 ""Eestlased on kartulirahvas"". Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Kasutatud 01.01.2011.
  7. 7,0 7,1 ""Kuidas käib ülemaailmsel kartuliaastal eesti kartuli käsi?"". Horisont 6/2008. Kasutatud 01.01.2011.
  8. EE 12. köide, 2003: 57.
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov. Kasutatud 22.12.2010. Inglise.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]