Import

Allikas: Vikipeedia

Import on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist.

Import ja selle vastand eksport moodustavad koos rahvusvahelise kaubanduse. Kaupade import nõuab tavaliselt tolliametnike sekkumist nii lähteriigis kui ka sihtriigis ning on impordikvootide, -tariifide ja kaubanduskokkulepete subjektiks. Kui import tähendab kaupasid ja teenuseid, mida tuuakse riiki sisse, siis see tähendab ka kõikide imporditavate kaupade ja teenuste majanduslikku koguväärtust.


Definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Import koosneb kaupade ja teenuste (müügid, vahetused, kingitused või toetused) tehingutest mitteresidentidelt residentidele.[1] Eesti Maksu-ja Tolliameti täpne definitsioon impordile on järgnev:

Käibemaksuseaduse tähenduses on kauba import:

  • ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamine, imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile suunamine;
  • välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamine vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile;
  • muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses.

Seega käsitatakse ühendusevälise kauba Eestisse toimetamist kauba impordina konkreetsete tolliprotseduuride puhul. Juhul kui Eestisse toimetatav ühenduseväline kaup suunatakse esialgu mõnele eelpool nimetamata tolliprotseduurile (nt peatamissüsteemiga seestöötlemine, tolliladustamine, ajutine import jms), siis kauba importi KMS mõttes ja käibemaksukohustust sellelt veel ei teki. Kauba import tekib, kui esialgne tolliprotseduur lõpetatakse ning kaup suunatakse vabasse ringlusse. [2]

Maksuvaba import[muuda | muuda lähteteksti]

Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade importi:

  1. kaup, mille käive on maksuvaba (§ 16);
  2. Eesti Panga imporditav kuld;
  3. rahatähed ja mündid;
  4. maksumärk;
  5. võrgu kaudu imporditav maagaas ja elektrienergia;
  6. viivitamata maksuladustamisele suunatav kaup tingimusel, et imporditava kauba saajaks on maksulaopidaja. [3]

Kaubandusbilanss[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubandusbilanss näitab riigi impordi ja ekspordi väärtuste vahet. Riigis on impordinõudlus kui kodumaise toodangu kogus ei suuda rahuldada nõudlust või kui kauba/teenuse hind on maailmaturul väiksem kui siseturul.

Kaubandusbilanss, tavaliselt tähistatud kui NX, on eksporditavate kaupade ja teenuste väärtuse vahe imporditavate kaupade ja teenuste väärtusest: või samaväärselt

  1. Makroökonoomiline muutuja Z väljendab imporditavate toodete ja teenuste väärtust mingil perioodil, mis tavaliselt on üks aasta.
  2. NX on kaubandusbilnass
  3. Makroökonoomiline muutuja X väljendab eksporditavate toodete ja teenuste väärtust mingil perioodil, mis tavaliselt on üks aasta.

Kaubandusdefitsiit ilmneb siis, kui riik impordib rohkem kui ekspordib. Importi mõjutavad peamiselt riigi sissetulek ja selle produktiivsed ressursid. Näiteks impordib USA Kanadast naftat, kuigi USA-l on endal naftat ja ka Kandada kasutab naftat. Siiski, USA tarbijad on nõus barreli nafta eest maksma rohkem kui Kandada tarbijad, sest USA-s on suurem nõudlus kui tootmisjõudlus.

Kuigi Eesti saaks hooajal oma õunatoodanguga kogu siseturu nõudluse rahuldatud, impordime õunu ikkagi näiteks Poolast ja Hispaaniast, sest seal toodetakse neid nii palju, et tekib mastaabisääst, mis võimaldab neid Eesti toodangust odavamalt müüa. Kuna Eesti klient on suhteliselt hinnatundlik, siis lähevad need siin ka hästi kaubaks.

Eesti import[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal imporditi enim samuti masinaid ja seadmeid (27% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooted (18%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Kõikide kaubajaotiste importkäive suurenes varasema aastaga võrreldes. Nii nagu ekspordi puhul, mõjutas ka Eesti koguimpordi suurenemist masinate ja seadmete sissevedu, mis võrreldes 2010. aastaga suurenes 58% ehk 1,3 miljardit eurot. Oluliselt suurenes ka mineraalsete toodete sissevedu (41% ehk 0,7 miljardit eurot). [4]

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Lätist ja Rootsist (kummastki 11%). Eesti koguimpordi suurenemist võrreldes 2010. aastaga mõjutas enim sisseveo suurenemine Lätist ja Rootsist (mõlemast 0,3 miljardi euro võrra). Soomest ja Lätist imporditi enim elektriseadmeid ja kütust, Rootsist elektriseadmeid ja sõidukeid. [5]

2010 Miljonit eurot
Eksport 8743,0
Import 9268,3
Bilanss -525,3
2011 Miljonit eurot
Eksport 12 013,9
Import 12 721,2
Bilanss -707,3
2012 Miljonit eurot
Eksport 12 549,5
Import 13 761,
Bilanss -1 212,3

Impordiliigid[muuda | muuda lähteteksti]

On kaks põhilist impordiliiki:

  1. tööstus- ja tarbekaubad;
  2. vahetoodang (lõpptoodangusse mitte jõudnud kaubad)

Ettevõtted impordivad kaupu ja teenuseid, et varustada kohalikku turgu odavama hinna ja parema kvaliteediga kaupadega, kui neid toodab kodumaine turg. Ettevõtted impordivaid tooteid, mis pole siseturul saadaval.

Importijaid on peamiselt kolme liiki:

  1. ühed otsivad ükskõik millist toodet üle maailma, mida importida ja müüa;
  2. teised otsivad välismaist hanget, et saada tooted kätte kõige odavama hinnaga;
  3. kolmandad kasutavad välismaist hanget üldise tarneahela ühe osana.

Otsene import viitab impordi äritüübile, mis kaasab peamise jaemüüja ja välismaise tootja. Jaemüüja ostab tavaliselt tooted, mille on välja töötanud kohalikud firmad ja mida saab toota välismaal. Otsese impordi programmiga pääseb jaemüüja mööda kohalikust tarnijast (kõnekeeli vahemehest) ja ostab lõpptoote otse tootjalt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lequiller, F; Blades, D.: Understanding National Accounts, Paris: OECD 2006, pp. 139-143
  2. http://www.emta.ee/index.php?id=28450#4.3
  3. https://www.riigiteataja.ee/akt/12796909
  4. http://www.stat.ee/57495
  5. http://www.stat.ee/57495

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

[1] [2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvaheline kaubandus