Eesti energeetika

Eesti energeetikasektor toetub suures osas põlevkivi kasutamisele. VKG Ojamaa kaevandus

Eesti energeetika hõlmab energia (sh elektri- ja soojusenergia ning kütuse) tootmist ja tarbimist Eestis ning selle eksporti ja importi.

Elektritootmisel on ajalooliselt kõige olulisem olnud Eesti põlevkivitööstus. Samas on kiirelt kasvamas taastuvenergia tootmine ning käivad arutelud ka tuumaenergia võimaliku kasutuselevõtu üle tulevikus.

Eesti suurim elektri- ja soojusenergiatootja on riigile kuuluv Eesti Energia.

Ülevaade

Primaarenergia peamiseks allikaks Eestis on põlevkivi, mida toodetakse aastast 1916. Seda kasutatakse elektri- (kogu Eesti jaoks) ja soojusenergia (peamiselt Narva jaoks) tootmiseks. Viimastel aastatel on hakatud põlevkivist põlevkiviõli tootma, selle tootmise maht pidevalt kasvab. Samuti kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks turvast, küttepuitu, hüdro- ja tuuleenergiat, päikesepatareisid ning imporditud maa- ja vedelgaasi ning kivisütt.

Peaaegu kogu sõidukite jaoks kasutatav kütus imporditakse välismaalt. Selle hulka kuuluvad bensiin, diislikütus, kütteõli ja lennukikütus.

Energia Eestis
Aasta	Elanikke	Energia varu aasta alguses	Primaarenergia tootmine	Import	Eksport	Energia varu aasta lõpus	Elekter	CO2-emissioon
	miljonit	TJ (teradžauli)	TJ	TJ	TJ	TJ	GWh	tuhat t
1960	1,206	46 630	113 007	25 401	20 817	55 096	1 950	...
1970	1,352	51 959	223 320	98 946	41 105	35 013	11 575	...
1980	1,472	44 962	311 008	159 418	56 130	52 787	18 898	...
1990	1,571	75 385	223 636	219 068	33 888	67 588	17 181	226,6
1995	1,448	41 732	148 758	87 994	11 611	38 204	8 693	196,9
2000	1,401	20 713	132 389	74 161	11 915	20 064	8 513	182,6
2005	1,359	15 074	160 563	81 113	21 917	15 250	10 205	157,7
2010	1,333	34 282	205 080	74 693	39 939	32 406	12 964	172,0
2015	1,313	51 712	234 405	104 674	85 187	67 240	10 417	...
2016	1,315	79 453	199 012	106 337	88 105	48 892	12 176	...
2017	1,315	...	242 240	107 170	95 214	...	13 160	...
2018	1,319	...	276 523	117 421	114 360	...	12 364	...
2019	1,324	...	205 540	114 979	104 849	...	7 615	...

Primaarenergia tootmine

Primaarenergia tootmise maht kasvas 1980. aastate alguseni ja hakkas seejärel langema. Eriti kiire ja järsk langus oli aastatel 1989–1993, kui see langes 235 299 TJ-lt 138 161 TJ-ni. Järgmine kord langes see aastal 1997 124 627 TJ-ni. Aastast 2010 jääb primaarenergia tootmise maht vahemikku 200 000 – 250 000 TJ.

Suurima osa primaarenergia allikatest moodustab põlevkivi, selle osatähtsus suurenes 1960. aastate keskpaigas üle 90% ja oli sellel tasemel 1993. aastani. 2014. aastani kõikus see 77–83% ulatuses ja 2016. aastal langes 66%-ni. See langus oli seotud küttepuidu kasutamise osatähtsuse pideva kasvuga, mis tõusis aastaks 2016 29%-ni.

Turba osa primaarenergia allikana on pidevalt vähenenud ja praegu ei mängi see primaarenergia allikana erilist rolli. 2000. aastate algusest hakkas alternatiivenergiaallikate (hüdro- ja eriti tuuleenergia) osatähtsus kasvama, kasvades 0,2% aastal 2000 kuni 1,14% aastal 2016.

Primaarenergia tootmine Eestis
Aasta	Primaarenergia tootmine	Põlevkivi		Turvas		Küttepuit		Hüdro- ja tuuleenergia
	TJ	TJ	%	TJ	%	TJ	%	TJ	%
1960	113 007	100 271	88,7	5 230	4,6	7 453	6,6	53	0,05
1970	223 320	203 555	91,1	9 872	4,4	9 881	4,4	12	0,01
1980	311 008	296 441	95,3	9 233	3,0	5 334	1,7	0	0,00
1990	223 636	209 596	93,7	6 155	2,8	7 885	3,5	0	0,00
2000	132 389	108 330	81,8	3 345	2,5	20 617	15,6	21	0,02
2010	205 080	161 401	78,7	3 680	1,8	38 668	18,9	1 094	0,53
2016	199 012	131 567	66,1	141	0,1	58 441	29,4	2 264	1,14

Elektri- ja soojusenergia tootmine, tarbimine ja kaubandus

Eesti suurimad elektrienergia tootjad Balti elektrijaam ja Eesti Elektrijaam käivitati vastavalt 1959. ja 1969. aastal. Sellega kasvas elektrienergia tootmise maht pidevalt 1970. aastate keskpaigani ja kõikus aastani 1990 vahemikus 15 000 – 17 000 GWh. Alates 1991. aastast hakkas elektrienergia tootmine järsult langema ja vähenes aastaks 1993 umbes 2 korda 7993 GWh-ni. Seejärel kõikus tootmise maht vahemikus 7000 – 12 000 GWh aastas.

1960.–1980. aastatel moodustas elektrienergia tarbimise osatähtsus alla 50% toodetud energiast, alates 1990. aastate algusest tõusis see kuni 68% aastal 2000 ning vähenes 50%-ni.

Suur osa (50–70%) toodetud elektrienergiast eksporditi Nõukogude Liidu naaberpiirkondadesse – Läti NSV-sse ja Vene NFSV-sse. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist vähenes kohe mitmekordselt ka eksporditud elektrienergia maht (kuni 1005 GWh 1995. aastal ja 523 GWh 1998. aastal) ja selle osatähtsus (vastavalt 13% ja 7% toodetud elektrienergiast), kuid aastast 2002 hakkas see kasvama. Maksimaalne eksporditud elektrienergia maht oli 2015. aastal 6377 GWh ehk üle 70% Eestis toodetud elektrienergiast.

Elektrienergia impordi maht ja osatähtsus Eestis oli suhteliselt väike – alla 10%, kuid 2010. aastatel tõusis see 20–37%-ni. Aastani 2002 imporditi elektrit Venemaalt, alates 2000. aastast Lätist ja Leedust ning 2008. aastast Soomest Estlingi elektrikaabli kaudu.

Eesti elektritarbimise rekord on 1594,7 MW, mis püstitati 4. jaanuaril 2024.

Elektri- ja soojusenergia tootmine, tarbimine ja kaubandus Eestis
Aasta	Elektrienergia netotootmine*	Elektrienergia import	Kokku (tootmine + import)	Impordi osatähtsus	Elektrienergia tarbimine	Tarbimise osatähtsus	Elektrienergia eksport	Ekspordi osatähtsus	Aasta	Soojusenergia tootmine	Soojusenergia tarbimine	Tarbimise osatähtsus
	GWh	GWh	GWh	%	GWh	%	GWh	%		GWh	GWh	%
1960	1771	123	1894	6,5	1194	63,0	560	29,6	1960	2688	2618	97,4
1965	6392	322	6714	4,8	2010	29,9	4401	65,5	1965	6204	6045	97,4
1970	10 383	608	10 991	5,5	2955	26,9	7559	68,8	1970	11 409	11 053	96,9
1975	15 019	123	15 136	0,8	4207	27,8	10 206	67,4	1975	15 059	14 652	97,3
1980	17 163	370	17 533	2,1	5500	31,4	11 073	63,2	1980	19 629	19 189	97,8
1985	16 126	1379	17 505	7,9	6605	37,7	9783	55,9	1985	22 684	22 025	97,1
1990	15 448	1475	16 923	8,7	7299	43,1	8477	50,1	1990	25 534	24 972	97,8
1995	7607	245	7852	3,1	5074	64,6	1005	12,8	1995	12 807	11 197	87,4
2000	7591	374	7965	4,7	5422	68,1	1303	16,4	2000	9826	8527	86,8
2005	9114	345	9459	3,6	6403	67,7	1953	20,6	2005	10 514	9351	88,9
2010	11 732	1100	12 832	8,6	7431	57,9	4354	33,9	2010	9795	8752	89,4
2015	9062	5452	14 514	37,6	7440	51,3	6377	43,9	2015	8608	7789	90,5
2016	10 424	3577	14 001	25,5	7664	54,7	5614	40,1	2016	9541	8640	90,6
* Välja arvatud elektrijaamade omatarve

Kütuse tarbimine Eestis

Suurimate Eesti soojuselektrijaamade peamine kütus on põlevkivi, selle toodang kasvas 1970. aastate keskpaigani ja seejärel kõikus ulatuses 25–30 mln tonni aastas. 1990. aastate alguses toimus põlevkivi tootmise mahu kiire ja järsk langus 26,5 mln tonnilt 1989. aastal 16,3 mln tonnini 1994. aastal. Väikseim tootmise maht (12,7 mln t) oli 1999. aastal, suurim (20,6 mln t) 2014. aastal. 1990.–2010. aastatel kõikus põlevkivi tootmise maht 13–20,6 mln t ulatuses. Tootmise mahu kasv 2000. aastatel oli seotud põlevkiviõli tootmise kasvuga.

Põlevkivigaasi kasutati aastani 1987. Taas hakati seda kasutama aastast 2011.

Turba tarbimine on pidevalt vähenenud ja on praegu veidi üle 100 000 tonni aastas. Puitkütuse tarbimine, vastupidi, kasvab ja ületab praegu 4,6 mln tm.

Kivisütt ja koksi kasutati enamasti 1990. aastate alguseni, seejärel nende tarbimine vähenes ja praegu nad eriti suurt rolli Eesti energeetikas ei mängi.

Maagaasi tarbimine tõusis 1991. aastaks 1521 mln m³, seejärel langes järsult peaaegu 4 korda (441 mln m³ 1993. aastal) ja kõikus 650–1000 mln m³ ulatuses. Kogu maagaas imporditakse Venemaalt.

Diislikütuse, autobensiini ja lennukikütuse tarbimine kasvas 1980. aastate keskpaigani ja seejärel jäi umbes samale tasemele kuni 1991. aastani. 1992. aastal nende kütuste tarbimine langes 2–3 korda ja 2000. aastatel hakkas kasvama.

Kütuse tarbimine Eestis
Aasta	Põlevkivi	Põlevkivigaas*	Turvas	Puitkütus**	Kivisüsi ja koks	Maagaas	Diislikütus	Autobensiin	Lennukikütus
	tuhat t	mln m³	tuhat t	tuhat tm	tuhat t	mln m³	tuhat t	tuhat t	tuhat t
1960	6955	99	473	956	281	...	...	179	14
1970	20 488	463	837	1305	562	223	...	366	55
1980	30 818	266	847	856	508	852	566	507	36
1990	25 699	0	533	1065	396	1516	570	523	35
1995	15 420	0	516	2748	103	723	313	247	18
2000	13 254	0	302	3065	88	826	284	306	21
2005	14 804	0	289	3338	56	997	447	290	47
2010	17 888	0	353	4415	60	701	520	276	37
2015	17 899	912	131	4509	29	471	662	236	24
2016	18 840	808	124	4647	29	518	647	252	21
** Kaasa arvatud puiduhake ja -jäätmed ** Generaatorigaas ja koksigaasid

Taastuvenergia

 Pikemalt artiklites Hüdroenergia Eestis, Tuuleenergia Eestis ja Päikeseenergia Eestis

1917. aastal rajatud Leevaku hüdroelektrijaam Võhandu jõel

Taastuvenergia allikana kasutatakse Eesti energeetikas biomassi energiat ja biokütuseid, hüdro-, tuule- ja päikeseenergiat.

Esimesed küttepuidu- ja hüdroenergiat kasutavad elektrijaamad ehitati suurte tööstusettevõtete juurde 19. sajandi lõpus ja suurtes linnades 20. sajandi alguses. Eesti esimene hüdroelektrijaam ehitati 1893. aastal Kunda mõisa maadele tsemenditehase energiaga varustamiseks. Eesti esimene keskelektrijaam käivitati 1907. aasta novembris Pärnus. Seda köeti puidujäätmete, saepuru, kändude ja turbaga.

Praegu on Eestis 37 hüdroelektrijaama, nendest 23 töötavat. Lähiajal kavandatakse veel 27 hüdroelektrijaama rajamist. Aastal 2018 oli Eesti hüdroelektrijaamade installeeritud koguvõimsus 7,3 MW ja elektrienergia kogutoodang 19 GWh, mis oli eelmise aastaga võrreldes (29 GWh) palju väiksem. See oli seotud ilmaoludega, sest 2018. aastal oli sademete hulk tunduvalt väiksem kui 2017. aastal.

Biokütuste kasutamine on Eesti energeetikas viimastel aastatel kasvanud seoses sellega, et ettevõtted peavad CO₂ emissiooni eest maksma. 2010. aastatel toodeti biomassist aastas 500–1000 GWh elektrienergiat. 2018. aastal toodeti biokütustest 1662 GWh ehk 17,1% elektrienergia kogutarbimisest.

Biomassist toodetud elektrienergia kogus aastatel 2010–2018

Esimesed tuulegeneraatorid püstitati Eestis enne 1990. aastat eramajapidamistes ning kolhoosides ja sovhoosides. Esimene kaasaegne tuulegeneraator võimsusega 0,15 MW ehitati 1997. aastal Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Taani Keskkonnafondi toel. Esimese aasta jooksul tootis see 288 MWh elektrienergiat, mis oli alla 1% kogu Hiiumaal tarbitavast energiast. 2002. aastal ehitati teine tuuleturbiin Sõrve säärel ning Eesti esimene Virtsu tuulepark koguvõimsusega 1,8 MW ja aastase toodanguga 4,8 GWh. 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis 139 tuulegeneraatorit ja tuuleelektrijaamade koguvõimsus 309,96 MW. 2018. aastal toodeti 590 GWh elektrit, mis moodustas 36% kogu taastuvenergia toodangust Eestis.

Päikeseenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks hakkas arenema 2000. aastatel. Eriti kiire kasv oli aastal 2018: kui 2017. aastal olid elektrivõrguga ühendatud päikeseelektri tootmisvõimsused 18,36 MW ja toodeti 5 GWh elektrienergiat, siis 2018. aastal kasvasid tootmisvõimsused 110 MW-ni ja toodeti 13 GWh.

Taastuvenergia tootmine Eestis
Aasta	Elektrienergia tootmine	Biomassist		Hüdroenergia		Tuuleenergia		Päikeseenergia
	GWh	GWh	%	GWh	%	GWh	%	GWh	%
2000	8510	...	...	5	0,06	0	0,0	–	–
2002	8524	27	0,32	5,6	0,07	1,4	0,02	–	–
2004	10 302	31	0,30	13,5	0,14	76,3	0,78	–	–
2006	9729	38	0,39	22,4	0,22	7,6	0,07	–	–
2008	10 579	38	0,36	28	0,26	133	1,26	–	–
2010	12 962	706	5,45	27	0,21	277	2,14	–	–
2012	11 966	999	8,35	42	0,35	434	3,63	...	...
2014	12 430	710	5,71	27	0,22	604	4,86	1,5	0,01
2016	10 422	739	7,09	35	0,33	590	5,66	2,8	0,03
2017	11 234	908	8,08	29	0,26	669	5,96	5,0	0,04
2018	10 583	951	8,98	19	0,18	591	5,58	13,0	0,12
2019	6 447	1139	17,66	22	0,34	692	10,73	54,1	0,84
2020	4 810	1231	25,59	27	0,57	824	17,13	119	2,47
2021	6 332	1519	23,99	25	0,39	731	11,54	305	4,82
2022	7 587	1372	18,08	22	0,28	664	8,75	560	7,38
2023	4 921	1202	24,43	25	0,50	696	14,15	693	14,08
2024	5 361	1198	22,35	30	0,56	1164	21,71	1005	18,75

Kirjandus

• Toomas Vaimann, Endel Risthein "Eesti energeetika 100 aastat" Postimees, 2018 (EV100 raamatusarjas)

Välislingid

• Energeetika, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
• Energeetika, Statistikaamet
• Energeetika ajalugu, Eesti Energia
• "Rohelisest elektrist tuumajaamani – mis on mis ja mis sobiks Eestile?" ERR Novaator, 12. juuni 2019
• "Kui leiti rohi inimeste tuuliku-umbusu leevendamiseks, üritas rohepööret seisata looduskaitse" Eesti Päevaleht, 1. detsember 2021