Mine sisu juurde

Piraadid

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on merel tegutsevatest kurjategijatest; netipiraatide kohta vaata artiklit internetipiraatlus; klubi kohta vaata artiklit Piraat (klubi), Roman Polanski filmi kohta vaata artiklit Piraadid (film 1986); 1948. aasta filmi kohta vaata artiklit Piraat (film); Bellini ooperi kohta vaata artiklit Piraat (Bellini)

Piraadilaeva lipp 18. sajandist. Musti piraadilippe oli erinevaid, sageli igal kaptenil isesugune. Lipu eesmärk oli külvata hirmu

Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu saada tulu.

Eristatakse kahte tüüpi piraate:

  • kaaperdajad – mereröövlid, kellele on valitsus andnud ametliku kaaperkirjaga loa röövida mõne teise riigi laevu. Sellist piraatluse vormi kasutati vastaste nõrgestamiseks. Vahemere korsaarid olid korrapäratu ja kohati juhuslik segu mereröövlitest ja kaapritest;
  • mereröövlid – piraadid, kellel puudub valitsuse luba, ongi laiemas tähenduses piraadid ehk merel tegutsevad röövkurjategijad. Mereröövleid on eri aegadel ja eri kohtades nimetatud mitut moodi, nt Läänemerel vitaalivendadeks, Kariibi merel bukanjeerideks ja flibustjeerideks.[1]

Piraatluse nagu ka teiste kuritegevuse liikide üks peamistest põhjustest on vaesus.[2]

Tänapäeval kehtib rahvusvahelises õiguses ÜRO mereõiguse konventsioon, mis on kinnitatud 10. detsembril 1982.[3]

Selle konventsiooni artikkel 101 määrab piraatluse tänapäeval järgmiselt:

  • ebaseaduslikke kinnipidamisi, ründeid või muid vägivallaakte, mille on isikliku kasu saamise eesmärgil toime pannud eravalduses oleva laeva või õhusõiduki meeskond või reisijad ning mis on suunatud
    • teise laeva või õhusõiduki või selle pardal asuva vara või isikute vastu avamerel;
    • laeva, õhusõiduki, isikute või vara vastu kohas, mis ei kuulu ühegi riigi jurisdiktsiooni alla;
  • vabatahtlikku ja teadlikku osalemist sellise laeva või õhusõiduki tegevuses, mida on võimalik määratleda piraatlaeva või -õhusõidukina;
  • eelnevates punktides nimetatud tegudele õhutamist või nende teadlikku soodustamist.[4]

Kuulsad piraadid

[muuda | muuda lähteteksti]

Piraatlus tänapäeval

[muuda | muuda lähteteksti]
Piraatluse piirkonnad maailmas 21. sajandi alguses

Peamisteks mereröövide piirkondadeks loetakse

Kõik vähegi asjatundlikud inimesed teavad, et kalapaatide tagaajamine raskete hävitajatega on kallis ja viljatu tegevus. Selle piraatluse tekkepõhjus on Somaalia mitteeksisteeriv riik, kes ei suuda neid takistada ega tagada Somaalia inimestele ausat toimetulekut.

Jüri Luik [11]

  1. 15.05.2014 Merevikis
  2. Jüri Saar, Anna Markina, Andri Ahven, Aet Annist, Jaan Ginter. "KURITEGEVUS EESTIS 1991-2001 Crime in Estonia 1991-2001" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2007. Vaadatud 19. juulil 2009. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |kirjastaja= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) lk. 16
  3. Täisteksti araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles. "United Nations Convention on the Law of the Sea of 10 December 1982". {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |kirjastaja= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. §101 Mitteametlik tõlge. "Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon - Elektrooniline Riigi Teataja". {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |kirjastaja= (juhend)
  5. Liisi Poll. "Luksusjaht pääses nädalaga piraatide käest"[alaline kõdulink], 12. aprilli 2008 Postimees
  6. Veiko Märka. "Lehmann Timber uuesti piraatide küüsis", Eesti Ekspress, 27. juuli 2008
  7. Somaalias kaaperdatud laeval on viis Eesti elanikku
  8. Warship's firefight with pirates @ BBC ja UK ship confronts pirates in the Gulf of Aden NATO
  9. [21. jaanuar 2011, Lõuna-Korea tappis laeva vabastamise käigus kaheksa Somaalia piraati, postimees.ee]
  10. "Shipping industry reacts to successful action against pirate hijackers; warn oil cargoes still at risk". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. detsember 2012. Vaadatud 25. jaanuaril 2011.
  11. 26. veebruar 2009, Postimees, lk 12. Jüri Luik: NATO piiril ja piiri taga - Eesti viis aastat NATOs

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]