Eesti transport

Allikas: Vikipeedia

Artiklis Eesti transport antakse ülevaade Eesti transpordiga seonduvast.

Maanteetransport[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti maanteede loend.
Põhimaanteed Eestis

Eestis oli 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 56 800 km maanteid, millest 16 459 km moodustasid riigi maanteed.[1] Eestis on 1602 km põhimaanteid, mis moodustavad riigimaanteedest ca 10%. Põhimaanteed on transpordisüsteemi tähtsamas teed. Eestis kuuluvad põhimaanteede hulka:

E-tähistab Euroopa teed.[2]

Eestis kiirteedeks peetavaid teid ei ole. Liikluse koosseisust moodustavad 80% paki-ja sõiduautod, 11% raske- ja kergeveoautod ja 9 % autorongid.

Eestis hukkub maanteeliikluses keskmiselt 185 inimest aastas.[1]

Raudteetransport[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti raudteede kaart

Raudteeliinide kogupikkus Eestis on 1026 km, millest 968 km moodustavad avalikud raudteed. Eestis tegeleb raudteede opereerimisega AS Eesti Raudtee, mille liinide kogupikkus ulatub 684,9 km-ni, kusjuures elektrifitseeritud teelõike on 132,2 km ning kaherealisi teelõike 107,3 km. Rongide liikumiskiirused Eestis on küllaltki madalad, mis on ka üheks põhjuseks, miks Eestis puudub reisirongide ühendus teiste Balti riikidega. Rail Baltica peaks siiski valmima järgneva kümne aasta jooksul ning see võimaldaks sõita kiirrongiga Eestist Euroopasse.[1]

Mere- ja siseveetransport[muuda | muuda lähteteksti]

Põhiliselt saabuvad Eestisse väliskülastajad läbi sadamate. Kõige suurem osa reisijate transpordist toimub läbi Tallinna Vanasadama. Kui arvestada nii kauba kui ka reisijatevedu on see Läänemere suurim sadam.[3] 2005. aastal küündis rahvustvaheliste reisijate läbikäik 7,2 mln reisijani (kokku 7 192 059 reisijat). Eesti laevadest on 50% vanemad kui 20 aastat. [1] Siinsetes sadamates asuvad Euroopa ühed efektiivsemad terminalid, kus toimub kaupade ümberlaadimine kiiremini, kui teistes Euroopa riikides.[1] [3]

Lennutransport[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on 12 ametlikku lennuvälja ja 1 kopteriväljak. Lennart Meri Tallinna lennujaama läbis 2005. aastal 1 401 059 reisijat, kaupa transporditi 9099 tonni ja posti veeti 836 tonni. Tallinna lennujaamas on rahvusvaheliste reisijate osakaal 98,2 %. Tartu lennujaam on lennutreeningute keskuseks ning teenindab tellimusreise. Seda läbis 2005. aastal 902 reisijat.[1] 2005. aastal tehti Eesti ainukesel kopteriväljakul City Hall'sis 7311 lennuoperatsiooni ning teenindati 32 497 reisijat. Tallinna Lennujaam on Euroopa Liidu lennujaamadest Aasiale kõige lähemal.[3]

Eesti konkurentsieelised[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti asukoht Põhja-Euroopas asetab meid ühe Euroopa Liidu kõige uuenduslikuma ja arenenuma piirkonna kõrvale. Meilt jõuab kaup 24 tunniga 50 miljoni tarbijani ja 48 tunniga 300 miljoni tarbijani.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Transpordi arengukava 2006-2013". Kasutatud 09.05.2012. Eesti.
  2. "Maanteevõrk". Kasutatud 21.05.2012. Eesti.
  3. 3,0 3,1 3,2 "Logistika ja transiidi assotsiatsioon". Kasutatud 21.05.2012. Eesti.
  4. Eesti konkurentsieelised