Mine sisu juurde

Karusnahk

Allikas: Vikipeedia
15. saj. Eestimaa naised karusnahast keebi ja kapuutsiga ning hermeliiniga ääristatud kleidiga (raamatuillustratsioon)[1]
Hermeliinist kübar, sall ja muhv (u. 1910

Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.

Kasutatakse rõivaste, tarbe- ja dekoratiivesemete, samuti taksidermias loomamulaažide (topiste) valmistamiseks. Saadakse küttimise või karusloomakasvatuse ja parkimise lõppsaadusena.

Juba renessansiajastust peale märkis karusnahk prestiiži ning valge hermeliin oli lubatud vaid kuninglikule soole.[2]

Karusnahast valmistatud müts muutus 19. sajandi teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.[2] Kerjus või kehvik karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas nokkmüts.[2] Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele, tähistades elus edasijõudnud meest.[2]

  1. Emil Brass: Aus dem Reiche der Pelze. Neue Pelzwaren-Zeitung und Kürschner-Zeitung, Berlin 1925, 859 lk.
  2. 1 2 3 4 Anne Lõugas "Hoffmann fecit", 12.04.2002, Sirp