Räim

Allikas: Vikipeedia
Räim
Räim.JPG
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Kiiruimsed Actinopterygii
Selts: Heeringalised Clupeiformes
Sugukond: Heeringlased Clupeidae
Perekond: Heeringas Clupea
Liik: Atlandi heeringas
Alamliik: Räim
Ladinakeelne nimetus
Clupea harengus membras

Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa Läänemeres elav alamliik.

22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.[1]

Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räimeasurkonda: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim [2]. Kuna mõni asurkond koeb varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel.

Tavaline räim toitub planktonist, aga hiidräim on röövkala ja sööb sageli ogalikke.[3]

Peale suuruse eristab räime teistest atlandi heeringatest väiksem selgroolülide arv: neid on tal 54–57. Peale selle on räim kohastunud eluks riimvees ja suudab kohati elada isegi täiesti magevees, näiteks mõnes Rootsi järves.[3]

Räim koeb kõval, kivisel või kruusasel põhjal 2–20 m sügavuses.[3]

Räim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Teda püütakse tavaliselt ranna lähedalt seisevvõrkude ja seisevnootadega.[3]

Rohkem kui pool kogu saagist läheb konservide valmistamiseks (sprotid õlis ja räim tomatis). Erilise küpsetusmeetodi abil saadakse poolsuitsuräim. Väiksem osa saagist realiseeritakse jahutatult või külmutatult. Räime marineeritakse, suitsutatakse, praetakse või küpsetatakse hapukoore ja tilliga.

19541956 prooviti räime aklimatiseerida Araali merre. Kolm aastat pärast marja toomist Araali hakkasid räimed seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärines. Räim sõi vähikesi Diaptomus ja Dikerogammarus, aga nende arvukus hakkas tunduvalt vähenema. Toidupuuduse ning vaenlaste ja toidukonkurentide arvukuse tõttu Araali meres töönduslikku räimevaru ei kujunenudki.[3] Väikesearvuline räimepopulatsioon elab Väike-Araalis tänaseni.[4]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Räimel on üsna lame keha, olles värvilt hõbedane ning tihti sinakasroheliste toonidega. Tavaliselt on räim teistest heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikk, kuid suguküpseks saab varem, 13-14 cm pikkuselt ja 2-3 aasta vanuselt. Esineb ka kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 ja isegi 37,5 cm-ni. Kaalult on räimed tavaliselt veidi üle 20 g.[5] Selja keskosas asub ainus seljauim ning soomused ei ole tugevalt arenenud ega teravad.[6]

Räim nimena[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnas Kakumäe asumis on Räime tänav.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti rahvuskala on räim. Kala Teeb Head
  2. P. J. Miller, M. J. Loates. "Euroopa kalad". Tõlkinud Tiit Raid. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006, lk. 82
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Loomade elu", 4. kd., lk. 99
  4. Qi, Jiaguo; Evered, Kyle T. (Eds.) "Environmental Problems of Central Asia and their Economic, Social and Security Impacts". Springer, 2008. ISBN 978-1-4020-8958-9.
  5. Räime ja kilu positsioneerimine võrreldes teiste kalaliikidega. (Juuli 2009) Toidu- ja Fermantsioonitehnoloogia Arenduskeskus.
  6. Heli Shpilev. Rahvuskala räim. Kalastaja.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]