Turumajandus

Allikas: Vikipeedia

Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena.[1][2] Turumajanduse põhiomadus on, et investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse üle otsustamine käib läbi turu. Sellele vastandub plaanimajandus, kus investeeringu- ja tootmisotsused on juba tootmisplaani sisse kirjutatud.

Turumajandus võib toimida nii laissez-faire'i või vabaturumajandusena kui ka tugeva riigi kontrolli all oleva majandusena. Reaalsuses ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul, sest valitsused ja ühiskond reguleerivad neid erineval määral.[3][4] Enamik eksisteerivaid turumajandusi kasutab teatud määral planeerimist või suunab tegevust riik ja on seetõttu klassifitseeritud segamajanduseks. Turumajanduse all mõistetakse vahel ka vabaturumajandust, kuid tegelikult võib olla mõeldud hoopis laissez-faire'i või vaba turu anarhismi.[5]

Turumajandus ei eelda eraomandis olevaid tootmisvahendeid. Turumajandus võib koosneda eri tüüpi ühingutest, kollektiividest ja autonoomsetest riigiasutustest, mis hangivad ja vahetavad omavahel investeerimiskaupu hinnamehhanismi alusel.[6] Turusotsialismil on mitmeid tõlgendusi, näiteks tööühistul põhinev isemajandamine, aga ka mudelid, mis kaasavad avalikus omandis olevad tootmisvahendid, kus investeerimiskaubad on turgude abil jaotatud.[7]

Turumajanduse mõiste võib olla segadusttekitav. Näiteks kujutab Ameerika Ühendriikide majandus endast segamajandust (märkimisväärne tururegulatsioon, põllumajandustoetused, teadustöö ja ravikindlustuse rahastamine riigi poolt), samas asuvad selle juured aga turumajanduses. On erinevaid arvamusi, kui suurt rolli peaks valitsus mängima turumajanduse suunamisel ja turu toodetava ebavõrdsusega tegelemisel.

Kapitalism[muuda | muuda lähteteksti]

Kapitalism viitab majandussüsteemile, kus tootmisüksused kuuluvad suuresti või tervenisti eraettevõtjatele ja neid juhitakse kasumi saamise eesmärgil, nad on üles ehitatud kapitali kogumiseks. Kapitalismis määrab investeeringud, sissetulekud ja hinnad üldiselt turg.

On olemas erinevaid kapitalismi vorme, millel on erinevad suhted turuga. Laissez-faire’i ja vaba turu käsitluse puhul sekkub riik hinnakujundusse ning teenuste ja toodete pakkumisse vähe või üldse mitte. Heaolukapitalismis, sekkuvas või segamajandusel põhineval kapitalismis mängivad turud domineerivat rolli, kuid on mõnel määral valitsuse poolt reguleeritud, eesmärgiga korrigeerida turutõrkeid või soodustada sotsiaalset heaolu. Riigikapitalismis toetutakse turgudele kõige vähem – riik sõltub suuresti kaudsest majandusplaneerimisest ja/või riigiomandis olevate ettevõtete akumuleerunud kapitalist.

Kapitalism on olnud läänemaailmas domineerivaks feodalismi lõpust saati. Mõiste „segamajandus“ aga iseloomustab enamikku tänapäevastest majandustest, sest nad hõlmavad mõlemat – nii era- kui ka riigi omanduses olevaid ettevõtteid. Kapitalismis on hinnad nõudluse ja pakkumisega väga seotud. Näiteks, mida kõrgem on nõudlus kindla toote või teenuse järele, seda kõrgemat hinda on võimalik selle eest küsida, ning mida madalam on toote või teenuse nõudlus, seda madalamat hinda selle eest küsitakse.

Turusotsialism[muuda | muuda lähteteksti]

Turusotsialism viitab erinevat tüüpi majandussüsteemidele, kus tootmisvahendid ja domineerivad majandusasutused on kas avalikus või ühingute omandis, kuid juhitud vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorra reeglitele. Sellist tüüpi turumajanduse juured ulatuvad klassikalisse majandusteadusesse, Adam Smithi ja mutualistidest filosoofide töödesse.[8]

Turuvälist sotsialismi ja turusotsialismi eristav tunnus on tootmistingimuste turu olemasolu viimases ja ettevõtete kasumlikkuse võimalus. Kasumit, mis on saadud avalikus omandis olevatelt ettevõtetelt, võib kasutada mitmeti – seda edasiseks tootmiseks uuesti investeerides, valitsuse pakutavate ja sotsiaalteenuste otseseks rahastamiseks või jagada avalikkusele sotsiaaldividendina või tavalise maksusüsteemi kaudu.[9]

Turumajandus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Majanduskorraldus muutus Eestis pärast taasiseseisvumist, kui pärast 50-aastast Nõukogude okupatsiooni sai käsumajandusest turumajandus. Vahetult pärast taasiseseisvumist toimus äkiline majanduslangus, mida põhjustas Nõukogude turu kaudu saadud odava kütuse ja tooraine kaotus.

Kui Nõukogude ajal toodeti Eestis ainult pisitooteid või vahesaadusi ning lõpptooted valmisid mõnes teises Nõukogude Liidu liiduvabariigis, siis pärast iseseisvumist tuli Eesti ettevõtetel prioriteedid ümber korraldada. Tuli leida uusi kaubandus- ja majanduspartnereid, leida uued nišid.

Kuna taasiseseisvunud Eestis oli algusaastatel pidev majanduslangus ning väga paljudel ettevõtetel ja inimestel läks majanduslikult väga halvasti, tekkis paljudel inimestel vale ettekujutus turumajandusest ning eelnenud käsumajandust peeti sellest paremaks. Kuid eesotsas Mart Laariga võeti vastu uus maksusüsteem, mis aitas ka ettevõtlusel Eestis areneda.[10][11]

Viited [muuda | muuda lähteteksti]

  1. Altvater, E. (1993). The Future of the Market: An Essay on the Regulation of Money and Nature After the Collapse of "Actually Existing Socialism. Verso. p. 57.
  2. Gregory and Stuart, Paul and Robert (2004). Comparing Economic Systems in the Twenty-First Century, Seventh Edition. George Hoffman. p. 538. ISBN 0-618-26181-8. "Market Economy: Economy in which fundamentals of supply also demand provide signals regarding resource utilization."
  3. Tucker, Irvin B. p 491. Macroeconomics for Today. West Publishing. p. 491
  4. Altvater, E. (1993). The Future of the Market: An Essay on the Regulation of Money and Nature After the Collapse of "Actually Existing Socialism. Verso. pp. 237–238.
  5. "Market Economy". Merriam Webster. An Encyclopaedia Britannica Company
  6. Paul M. Johnson (2005). A Glossary of Political Economy Terms, MArket Economy.
  7. Bock man, Johanna (2011). Markets in the name of Socialism: The Left-Wing origins of Neoliberalism. Stanford University Press. ISBN 978-0-8047-7566-3.
  8. McNally, David (1993). Against the Market: Political economy, market socialism and the Marxist critique. Verso. lk 44. ISBN 978-0-86091-606-2.
  9. Marangos, John (2004). Social Dividend versus Basic Income Guarantee in Market Socialism. International Journal of Political Economy, vol. 34, no. 3.
  10. Habicht, Hans-Laur. Käsumajandusest turumajandusse - Eesti võimalused ja valikud (viimati vaadatud 19.11.2014)
  11. Toomes, Tarvo (2007). Kommentaar: Turumajandus ja Eesti. Estonian World Review