Eksport

Allikas: Vikipeedia

Eksport on toodete või kaupade müümine välisriiki. Tegemist võib olla nii omatoodete kui ka välismaalt sisse toodud kaupade väljaveoga, kaupade ajutise väljaveoga nende töötlemiseks mujal riigis, taasväljaveoga pärast töötlemist või välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarnetega. Eksport ei hõlma transiiti ega teenuseid.[1]

Mõiste ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõistet "eksport" hakati kasutama 15. sajandil. Sõna on tulnud ladinakeelsest sõnast exportare ja tähendab tõlkes 'ära viima'. Sõna selle tänapäevases tähenduses võeti kasutusele 17. sajandil. [2]

Mida eksport kaasa toob[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna eksportimisega müüakse tooteid koduturust väljapoole, siis tavaliselt tähendab eksport ka

  • rohkem kliente ja/või suuremaid kliente,
  • laiemat turgu,
  • rahvusvahelist kogemust ärisuhtluses ja kontseptuaalse mõtlemise arendamise võimalust,
  • suuremat tootlikkust ja kasumit,
  • suuremaid äririske. [3]

Ekspordi liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval eristatakse kahte eksportimismeetodit – otsest ja kaudset eksporti. Tihti kasutavad firmad oma kaupade ekspordil mõlemat meetodit. [4]

Otsene eksport[muuda | muuda lähteteksti]

Otsese ekspordi korral täidab kaubapakkuja või tema esindaja kõiki turunduse ja väljaveodokumentidega seonduvaid ülesandeid. Seega korraldab otsest eksporti sihtriigi agent, turustaja või firma esindus.

Otsene eksportimine erineb kaudsest:

  • Tootjal on võimalus ise turgu valida;
  • tootja teostab ise eksportimist, mitte selleks volitatud organisatsioon;
  • tootja ekspordiosakond vastutab turustustegevuse ja dokumentide vormistamise eest.

Otsese eksportimise eelised võrreldes kaudsega:

  • suurem müügikogus ja kasum;
  • tugevam kontroll rahvusvahelise turunduse plaanide koostamise (turustus, hind, reklaam, teenindus jne.) ja täitmise üle;
  • kiirem ja kvaliteetsem tagasiside;
  • suurem turunduslik rõhuasetus toote omapärale;
  • parem võimalus kasutada tootja kaubamärke, patente ja muid mittemateriaalseid väärtusi;
  • rikkalikum rahvusvahelise turunduse kogemustepagas.

Üldiselt leitakse, et suurematele turgudele on kasulikum ise eksportida, kuna õige juhtimisega kaetakse ekspordiosakonna loomise ja tegutsemise kulud ja saadakse tulu. Kui tulevast tarbijat on lihtne määratleda ning nendeni ka lihtne jõuda, siis peaks otsene eksport olema edukas. Otsese eksportimise nõrgaks küljeks on tunduvalt suurem risk, kuna kõik kulud ja kogu vastutus on tootja kanda.[5]

Kaudne eksport[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõte on kaudseks eksportijaks, kui tema toodangut müüakse välisturul kodumaiste vahendajate kaudu. Tootja on ekspordis passiivne osapool, kogu eksporttöö teeb ära vahendaja. Tootja ülesandeks on toodangu valmistamine ja vahendaja organisatsioonile kättetoimetamine. Niimoodi põhimõtteliselt rahvusvahelise turundusega ei tegeleta. Kaudsel eksportimisel tehakse koostööd erinevate kodumaiste ekspordivahendajatega: tooraaine väljaveo firmad, välismaised agendid, ekspordikorraldusfirmad.

Kaudse eksportimise tugevused:

  • väikesed investeeringud,
  • tagasihoidlik risk,
  • tegutsemisvõimalus sihtturgu tundmata,
  • turustusprobleemidest vabanemine,
  • kohene tulu.

Kaudse eksportimise nõrkused:

  • väike kasum,
  • olematu turukontroll,
  • otsekontakti puudumine tarbijatega,
  • puudub tagasiside,
  • paindumatus ja aeglus tarbijaeelistuste muutumisel,
  • ekspordifirmast sõltumine.

Enamasti eksporditakse kodumaise ekspordifirma abil kaugemale turule, mida hästi ei tunta või soovimata sinna ise minna. [6]

Suurimad ekspordiriigid[muuda | muuda lähteteksti]

Maailma esikümme: suurima ekspordiga riigid aastal 2012[7]

KOHT RIIK EKSPORDI TULU
1 Hiina $2,057,000,000,000
2 Ameerika Ühendriigid $1,564,000,000,000
3 Saksamaa $1,460,000,000,000
4 Jaapan $773,900,000,000
5 Prantsusmaa $567,100,000,000
6 Lõuna-Korea $552,600,000,000
7 Holland $538,500,000,000
8 Venemaa $529,600,000,000
9 Itaalia $478,900,000,000
10 Suurbritannia $474,600,000,000


Eksport Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2012 kasvas Eestis kaupade ja teenuste eksport võrreldes eelnenud aastaga 7,7%. Ekspordi kogumaht oli 15,7 miljardit eurot. Kaupade eksport kasvas 4,5% ja kaupu eksporditi 12,6 miljardi euro eest. Võrreldes aastaga 2011, kasvas 14,5% võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport, samuti 14,5% võrra keemia ning keemiatoodete väljavedu ning 9,9% plasti- ja kummitoodete eksport. Enim, ehk 9,1%, vähenes mineraaltoodete väljavedu. 29% koguekspordist võtsid masinad ja seadmed, 15% mineraalsed tooted ning 9% põllumajandussaadused ja toidukaubad. Täheldatud on kõrge lisandväärtusega sektorite, nagu masinad ja seadmed ning keemiatooted, suuremat konkurentsivõimet. Eesti ekspordi osatähtsus maailma kaubanduses on viimastel aastatel jäänud 0,08 ja 0,09% kanti. Aastaks 2015 on Eesti eesmärgiks suurendada ekspordi osatähtsust maailmas 0,1%-ni ja aastaks 2020 0,11%-ni. [8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ekspordi definitsioon (vaadatud 25.04.14)
  2. Ekspordi mõiste (vaadatud 25.04.14)
  3. Äriportaal (vaadatud 25.04.14)
  4. Ekspordi meetodid (vaadatud 25.04.14)
  5. Ekspordi meetodid (vaadatud 28.04.14)
  6. Toomas Karm. Rahvusvaheline turundus õppematerjal (vaadatud 25.04.14)
  7. Maailma suurimad eksportijad (vaadatud 09.05.14)
  8. Eesti ekspordi osatähtsus (vaadatud 28.04.14)