Eesti haridus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Õuesõpe Eestis

Eesti hariduse ajalugu sai alguse 13.14. sajandil, kui rajati esimesed koolid kloostrite ja peakirikute juurde. Praegu liigitatakse haridus Eestis üld-, kutse- ja huvi(ala)hariduseks.

Haridussüsteemis on neli taset: alus-, põhi-, kesk- ja kõrgharidus.

On rajatud lai koolide ja neid toetavate haridusasutuste võrgustik.[1]

Eesti haridussüsteem koosneb riiklikest, munitsipaal-, avalikest ja eraharidusasutustest. Praegu on Eestis 589 kooli.

Riigis on kuus avalik-õiguslikku ülikooli, üks eraülikool, üheksa riigi rakenduskõrgkooli ja üks eraõiguslik kõrgkool. Üliõpilasi on ligikaudu 45 000.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene eestikeelne aabits ilmus 1575. aastal.

Vanim ülikool on Tartu Ülikool, mille asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1632. aastal. 1684. aastal rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt Tartu lähedale Piiskopi mõisa Forseliuse seminar, kus õpetati: lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja laulmist.

1886. aastal töötas Liivimaa kubermangus 1097 maarahvakooli (123 kihelkonna- ja 974 vallakooli); 93% kõigist kooliealistest lastest sai õpetust kas koolis või kodus. 1880. aastal töötas Eestimaa kubermangus 532 kooli (2 seminari, 13 kihelkonna- ja 517 vallakooli). Kirjaoskamatuid oli 1881. aastal Liivimaa eesti alal 5,6%, Eestimaal 6%. Liivimaa kubermangu Saare- ja Muhumaal töötas 1886. aastal 148 kooli (Kaarma õpetajate seminar, 12 kihelkonna- ja 135 vallakooli). 1896. aastal oli kirjaoskamatuid Liivimaal 2%, Eestimaal ainult 0,6%.

Eestis oli kuni 1917. aastani kohustuslik läbida kolmeklassiline algkool, kusjuures see hakkas kehtima 10. eluaastast. 1919. aastal hakati õppetööd esimest korda läbi viima eesti keeles, kui 1918. aasta sügisel võeti vastu Eesti Ajutise Valitsuse määrus, mille kohaselt tunnistati õppekeeleks õpilaste emakeel ning 1. oktoobrist 1919 kehtestati üldine 4-aastane koolikohustus 9–14-aastastele lastele. 5. ja 6. klassid ei olnud sel perioodil algkoolide juures kohustuslikud, vaid vabatahtlikud. 1930. aastast kehtestati kuueklassiline koolikohustus. 1920. aasta 7. mail võttis Asutav Kogu vastu „Avalikkude algkoolide seaduse“, mille järgi pidi ühtluskooli esimene aste olema kuueklassiline kohustuslik emakeelne, tasuta ja ilmalik algkool, kusjuures koolikohustus pidi kestma kas 7.–16. eluaastani või algkooli lõpetamiseni. Alates 1924. aastast kehtestati koolikohustus 8-aastastele lastele. Algkoolile järgnes viieklassiline vabatahtlik ja tasuline keskkool, kuhu sai astuda ilma eksamita. 7. detsembril 1922. aastal võttis Riigikogu vastu „Avalikkude keskkoolide seaduse“, selle järgi moodustas keskkool, mille üldiseks nimetuseks sai gümnaasium, ühtluskooli teise astme. Keskkooli kursus jaotus kaheks astmeks: alamaste (1.-2. klass) ühise õppekavaga ning ülemaste (3.–5. klass) erineva õppekavaga. Keskkooli ülemaste võis õppeainete laadi ja ulatuse järgi olla korraldatud humanitaar-, reaal-, majandus-, tehnika- jt eriaineliste harudena. Keskkooli lõputunnistus andis õiguse astuda ilma eksamita kõrgemasse kooli. 1925. aastal kehtestati tööstus- ja majanduskoolide seadused. Tööstuskoolid pidid ette valmistama õppinud töölisi, kes vastaksid meistrikutse nõuetele ja tehnilisi abilisi, mehaanikuid, masiniste jt. Majanduskoolid pidid valmistama ette õpilasi tööks riigi- ja omavalitsuse asutustes, kontorites ja pankades.

1937. aasta koolireformiga[3] seadustati kaks paralleelset teed algkoolist gümnaasiumini. Esimesel juhul läbis õpilane 6-klassilise algkooli, millele järgnes 3-klassiline reaalkool ja 3-klassiline gümnaasium. Teisel juhul läbis õpilane esmalt 4-klassilise algkooli, siis 5-klassilise progümnaasiumi ja 3-klassilise gümnaasiumi.

1. augustil 1937. aastal moodustati keskkoolid progümnaasiumide ja reaalkoolidena järgmiselt:

Riigi- ja omavalitsuskoolid[muuda | muuda lähteteksti]

Progümnaasiumid:

Reaalkoolid:

  • a) Riigi poolt ülal peetavad: 1. Petseri Reaalkool.
  • b) Omavalitsuste poolt ülal peetavad: 2. Tallinna 1. Gustav-Adolfi Reaalkool (poeglastele). 3. Tallinna 2. Reaalkool (poeglastele). 4. Tallinna 3. Reaalkool (tütarlastele). 5. Tallinna 4. Reaalkool (tütarlastele), 6. 5. Reaalkool (poeglastele). 7. Tallinna 6. Reaalkool (vene õppekeelega). 8. Tallinna 7. Reaalkool (tütarlastele). 9. Tartu 1. Reaalkool (poeglastele). 10. Tartu 2. Reaalkool (tütarlastele). 11. Tartu 3. Reaalkool. 12. Tartu Kolledži Reaalkool. 13. Rakvere Reaalkool. 14. Pärnu 1. Reaalkool (poeglastele). 15. Pärnu 2. Reaalkool (tütarlastele). 16. Tapa Reaalkool. 17. Türi Reaalkool. 13. Vändra Reaalkool. 19. Valga Reaalkool. 20. Tõrva Reaalkool. 21. Saaremaa Reaalkool. 22. Mustvee Reaalkool. 23. Kärdla Reaalkool.

Gümnaasiumid:

  • a) Riigi poolt ülal peetavad: 1. Riiklik Kolledž. 2. Haapsalu Gümnaasium. 3. Petseri Gümnaasium.
  • b) Omavalitsuste poolt ülal peetavad: 4. Tallinna 1. Gustav-Adolfi Gümnaasium (poeglastele). 5. Tallinna 2. Gümnaasium (poeglastele). 6. Tallinna 3. Gümnaasium (tütarlastele). 7. Tallinna 4. Gümnaasium (tütarlastele). 8. Tallinna 5. Gümnaasium (saksa õppekeelega). 9. Tallinna 6. Gümnaasium (vene õppekeelega). 10, Nõmme Gümnaasium. 11. Tartu 1. Gümnaasium (poeglastele). 12. Tartu 2. Gümnaasium (tütarlastele). 13. Tartu Kolledž. 14. Rakvere Gümnaasium. 15. Narva 1. Gümnaasium. 16. Narva 2. Gümnaasium (vene õppekeelega). 17. Pärnu 1. Gümnaasium (poeglastele). 18. Pärnu 2. Gümnaasium (tütarlastele). 19. Tapa Gümnaasium. 20. Paide Gümnaasium. 21. Valga Gümnaasium. 22. Tõrva Gümnaasium. 23. Viljandi Gümnaasium. 24. Saaremaa Gümnaasium. 25. Vändra Gümnaasium.

Erakoolid[muuda | muuda lähteteksti]

Progümnaasiumid: 1. J. Westholmi Eraprogümnaasium (poeglastele) Tallinnas, 2. E. Lenderi Eraprogümnaasium (tütarlastele) Tallinnas, 3. Tallinna Erakolledži Progümnaasium, 4. H. Treffneri Eraprogümnaasium (poeglastele) Tartus, 5. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Eraprogümnaasium (tütarlastele) Tartus, 6. Viljandi Eraprogümnaasium (tütarlastele). 7. Võru Eraprogümnaasium. 8. Otepää Eraprogümnaasium.

Reaalkoolid: 1. H. Treffneri Erareaalkool (poeglastele) Tartus. 2. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Erareaalkool (tütarlastele) Tartus. 3. Võru Erareaalkool.

Gümnaasiumid: 1. J. Westholmi Eragümnaasium (poeglastele) Tallinnas. 2. E. Lenderi Eragümnaasium (tütarlastele) Tallinnas. 3. Tallinna Erakolledži Gümnaasium. 4. H. Treffneri Eragümnaasium (poeglastele) Tartus. 3. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Eragümnaasium (tütarlastele) Tartus. 6. Viljandi Eragümnaasium (tütarlastele). 7. Võru Eragümnaasium.

Erakeskkoolid õigustega õpilastele[4].

Progümnaasiumid: 1. Prantsuse Lütseumi Eraprogümnaasium Tallinnas. 2. A. Tõrvand-Tellmanni Erakolledži Progümnaasium Tallinnas. 3. Tallinna Vene Eraprogümnaasium. 4. Tallinna Saksa Eraprogümnaasium (tütarlastele). 3. Tallinna Toomkooli Eraprogümnaasium. 6. Pärnu Saksa Eraprogümnaasium. 7. Rootsi Eraprogümnaasium Haapsalus.

Reaalkoolid: 1. Rakvere Erareaalkool (tütarlastele).

Õigusteta erakeskkoolid ja eragümnaasiumid[5]

Progümnaasiumid: 1. Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži progümnaasium. 2. Ühendatud Usklikkude Haridusseltsi Eraprogümnaasium Tallinnas.

Reaalkoolid: 1. Kuressaare Saksa Erareaalkool. 2. Rakvere Saksa Erareaalkool. 3. Viljandi Saksa Erareaalkool. 4. Narva Saksa Erareaalkool. 5. Tallinna Juudi Erareaalkool. 6. Tartu Juudi Erareaalkool. 7. Valga Läti Erareaalkool.

Gümnaasiumid: 1. Prantsuse Lütseumi Eragümnaasium Tallinnas. 2. Rakvere Eragümnaasium (tütarlastele). 3. Türi Eragümnaasium. 4. A. Tõrvand-Tellmanni Erakolledži Gümnaasium. 5. Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži Gümnaasium. 6. Tallinna Doomkooli Eragümnaasium. 7. Tallinna Saksa Eragümnaasium (tütarlastele). 8. Tartu Saksa Eragümnaasium. 9. Pärnu Saksa Eragümnaasium. 19. Tallinna Vene Eragümnaasium. 11. Valga Läti Eragümnaasium. 12. Väike-Maarja Eragümnaasium.

Ajutiselt töötasid avalikud keskkoolid, mis keskkoolide ümberkorraldamise tõttu olid määratud järk-järgult sulgemisele. Progümnaasiumid (lõpetasid kava kohaselt tegevuse 1. aug. 1941.). 1) Petseri Progümnaasium. 2) Tartu Pedagoogiumi Progümnaasium. 3) Tallinna 7. Progümnaasium (poeglastele). 4) Tallinna 6. Progümnaasium (vene õppekeelega). 5) Tartu 3. Progümnaasium. 6) Tartu 4. Progümnaasium (saksa õppekeelega). 7) Tapa Progümnaasium. 8) Türi Progümnaasium. 9) Vändra Progümnaasium. 10) Tõrva Progümnaasium. Reaalkoolid (lõpetasid tegevuse 1. aug. 1939): 11) Tartu 4. Reaalkool (vene õppekeelega). Eraprogümnaasiumid: Eliisekooli Tütarlaste Eraprogümnaasium (lõpetas tegevuse 1. augustil 1938). Erareaalkoolid: Tartu Erareaalkool (lõpetas tegevuse 1. aug. 1939)[6].

1940. aasta ja keskkoolid[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aastal suleti Vabariigi Presidendi otsusega[7] kõik keskkoolide seaduse [8] ja gümnaasiumide seaduse [9] põhjal avatud keskkoolid, gümnaasiumid ja kolledžid ühes nende juures töötavate kõrvalklasside ning algkoolidega. Vabariigi Presidendi otsusega nr. 327. asutati avalike õppeasutistena keskkoolid, arvates 19. augustist 1940:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 4. september 2018, Holger Roonemaa, Mari Mets, Helen Mihelson, Tarkusepäev ilma lasteta: Eesti 337 kooli, kus kell enam ei helise, postimees.ee.
  2. "Gunnar Okk: Eesti ülikoolid, raha ja tulevik" ERR, 27. detsember 2021
  3. Maarja All, 1934. aasta haridusreform Eestis ning reformi revideerimine 1937. aastal, Tartu Ülikool Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo osakond. Tartu 2018
  4. Asutuste, eraorganisatsioonide ja isikute poolt omal kulul ülalpeetavad koolid, millede õpilastele on Eraõppeasustuste seaduse alusel antud kõik vastavate avalikkude koolide õpilaste õigused
  5. Asutuste, eraorganisatsioonide ja isikute poolt omal kulul ülalpeetavad koolid, millede õpilastele võib anda Eraõppeasutuste seaduse alusel tuvastavate avalikkude koolide õpilaste õigused.
  6. Uus koolivõrk, Postimees (1886-1944), nr. 163, 19 juuni 1937
  7. 1048. Vabariigi Presidendi otsus nr. 326., Riigi Teataja, nr. 104, 19 august 1940
  8. (SK VI 1938, 1,4)
  9. (SK VI 1938, 1,5)
  10. 1049. Vabariigi Presidendi otsus nr. 327., Riigi Teataja, nr. 104, 19 august 1940